§-le 222, § 448 lõikele 1, §-dele 464 ja 472 ning Vabariigi Valitsuse
lg 2 kohaselt, kui juriidiline isik, kes on kohustatud maksma sama seaduse §-s 472 sätestatud makseid, reorganiseeritakse, toimub kahju hüvitamine reorganiseeritud juriidilise isiku õigusjärglase poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et AS Dvigatel oleks lõppenud ja et Dvigatel Valu AS-il lasub kohustus tasuda hagejale tervisekahjustusega seotud hüvitist. 4. Tõendamist ei leidnud, et hagejal oleks töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel
lg 1 ning
Hageja väited, et tal on tekkinud kahju sest ta viidi üle vähem tasustatud tööle seoses töövõime kaotusega, jäid paljasõnaliseks ning asja sisulise arutamise käigus tõendamist ei leidnud. Hageja tugines üksnes ATEK läbivaatuse aktile ning asjaolule, et kostja on talle kuni 1999. a aasta juunikuuni kahjuhüvitist maksnud. 5. Õige ei ole hageja tuginemine
lõikele 1, mille kohaselt hüvitatakse töötajale tervisekahjustusega põhjustatud kahju osas, mis ületab tema poolt saadava toetuse või temale pärast tema tervisekahjustust määratud ja tema poolt tegelikult saadava pensioni summa. Hageja igakuine vanaduspension katab täielikult nõutava kahjuhüvitise summa. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohus leidis, et hagi esitati õige kostja vastu ja selles osas ei ole otsust vaidlustatud. 7.
lg-s 1 sätestatud kahju täies ulatuses hüvitamise põhimõttest selgub kahju hüvitamise eesmärk - luua isikule olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle ei oleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Kui kannatanul pole kahju tekkinud, siis ei kuulu tema kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Linnakohus ei tuvastanud hagejal tervisekahjustusest tingitud kahju, seetõttu jäeti hagi õigesti rahuldamata. 8. Vastavalt
lõikele 1 peab tööandja, kes on kohustatud töötaja eest maksma riikliku sotsiaalkindlustuse makseid ja kelle süü läbi on töötajale seoses tema töö- või teenistuskohustuste täitmisega tekitatud vigastus või muu tervisekahjustus, hüvitama kannatanule kahju osas, mis ületab tema poolt saadava toetuse või temale pärast tervisekahjustust määratud ja tema poolt tegelikult saadava pensioni summa. Seega ei pea tööandja hüvitama töötaja tervisekahjustusest tingitud kahju seda osa, mille katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension. Järelikult on
järgi vastutuse eelduseks kannatanul kahju tekkimine ulatuses, mis ületab seoses tervisekahjustusega saadava toetuse ja pensioni summa. Hageja on kogu vaidlusaluse perioodi töötanud ja saanud ka vanaduspensioni. Tema saadud vanaduspension, 1617 krooni kuus, katab täielikult hagetava kahjuhüvitise summa - 1217 krooni. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ta leiab, et temale tekitatud kahju suurus on just 1217 krooni kuus. Hageja on ekslikult leidnud, et tulenevalt Ajutise korra p-st 20 ei oma kannatanu poolt pärast tervisekahjustuse tekitamist saadava töötasu ja vanaduspensioni suurus hüvitise suuruse määramisel tähtsust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti
Sellest sättest tulenevalt ei pea tööandja hüvitama töötaja tervisekahjustusest tingitud kahju seda osa, mille katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension.
järgi on vastutuse eelduseks kannatanul kahju tekkimine ulatuses, mis ületab seoses tervisekahjustusega saadava toetuse ja pensioni summa. Ajutise korra p 20 sätestab, et väljamaksmisele kuuluva hüvitise summa määratakse kindlaks kooskõlas kahju hüvitamise korra p-ga
§-d 464 ja 448.
MS § 91 lg 1 kohaselt peab hageja tõendama temal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse ning põhjusliku seose eelnimetatute vahel. Sellest järeldub, et hageja peab muuhulgas tõendama ka seda, et ta on kaotanud sissetuleku just tervisekahjustuse tõttu, mitte aga muul põhjusel, nt vanaduse tõttu.
lg-st 1 tuleneb ka kahju hüvitamise eesmärk - isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnevast järeldub nõue asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks siis, kui ta ei oleks seoses kutsehaigusega töövõimet osaliselt kaotanud. Tervisekahjustuse tekitamisel määratleb
lg 1 varalise kahjuna töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud täiendavaid kulutusi. Kolleegium leiab, et muutunud oludes tuleb osundatud normide alusel varaliseks kahjuks lugeda tervisekahjustuse tõttu kaotatud sissetulekut. Ka vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tervisekahjustuse tõttu tekitatud varaline kahju see osa sissetulekust, mis tal jääb saamata seoses tervisekahjustusega. Seega tuleb esmalt tuvastada, millises summas kaotas hageja sissetuleku tervisekahjustusest tingitud töövõime vähenemise tagajärjel. Siinjuures märgib kolleegium, et Ajutine kord ei muuda seaduse - tsiviilkoodeksiga - sätestatud kahju mõistet ega selle hüvitamise eesmärki. Märgitule on osundatud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses 3-2-1-54-00 (RT III, 2000, 13, 143). Hageja võib tõendada, et tekitatud kahju on suurem kui Ajutise korra järgi arvestatu, kostja võib tõendada vastupidist. 13. Apellatsioonikohus on märkinud, et hageja pole põhjendanud, miks ta leiab, et temale tervisekahjustusega tekitatud kahju on just 1217 krooni. Hagiavalduse kohaselt on 1217 krooni see summa, mida kostja maksis hagejale tervisekahjustuse hüvitisena kuni 1999. a juulini. Kolleegium märgib, et kostja pole oma vastuväidetes hagile väitnud, et hageja pole tervisekahjustuse tagajärjel sellises summast töötasu kaotanud. Kostja vastuväited rajanevad sellel, et kannatanu saadav vanaduspension on suurem kui tekkinud kahju ning seega puudub kahju osa, mida
Seega on kohus lugenud tõendamatuks kahju suuruse, kuigi kostja sellele vastu ei vaielnud. Sellega on kohus eksinud TsMS § 116 vastu ning rikkunud TsMS § 229 lg
lg-le 1 peab tööandja, kes on kohustatud töötaja eest maksma riikliku sotsiaalkindlustuse makseid ja kelle süü läbi on töötajale seoses tema töö- või teenistuskohustuste täitmisega tekitatud vigastus või muu tervisekahjustus, hüvitama kannatanule kahju osas, mis ületab tema poolt saadava toetuse või temale pärast tervisekahjustust määratud ja tema poolt tegelikult saadava pensioni summa. Seega ei pea tööandja hüvitama töötaja tervisekahjustusest tingitud kahju seda osa, mida katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-14-02 (RT III 2002, 8, 80) kolleegiumi kogu koosseisu poolt väljendatud seisukohale, et
järgi on tööandja vastutuse eelduseks kannatanul kahju tekkimine ulatuses, mis ületab seoses tervisekahjustusega saadava toetuse ja pensioni summa. Järelikult saab kahjust maha arvata vaid need toetused ja pensionid, mis on määratud seoses tervisekahjustusega. Ka
kehtestab, et kui isikule ei ole seoses tervisekahjustuse tekitamisega toetust või pensioni määratud, siis on kahju tekitaja kohustatud hüvitama kahju täies ulatuses. Vanaduspension on määratud muul alusel kui seoses tervisekahjustusega ja seega puudub selle mahaarvamiseks kahjust seaduslik alus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.