KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-51-02 Otsuse kuupäev 4. november 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Kohtuasi Rein Möldre kaebus V

§ 33

lg-s 1 sätestatud kohtuvälises korras õiguste realiseerimine ei välista hilisemat kohtu​menetlust, kui kohtuväline menetlus ei andnud soovitud tulemust. Vastus R. Möldre avaldusele on vormistatud haldusaktina - volikogu otsusena. Aktiga on kitsendatud ja rikutud R. Möldre õigusi. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I

1. Käesolevas asjas käib vaidlus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 33 tõlgendamise üle. See, kohaliku omavalitsuse õigusaktides muudatuste taotlemist reguleeriv paragrahv oli
2. a kehtinud redaktsioonis sõnastatud järgmiselt: "

§ 33

lg 1 kohustab volikogu või valitsust tühistama isiku taotluse korral tema õigusi kitsendava õigusvastase omavalitsusakti. Selline seisukoht oleks ebatäpne. Kuna kõnealune norm ei sätesta tähtaega haldusakti muutmise taotluse esitamiseks, oleks sellise tõlgenduse korral kahjustatud õiguskindlus, sest siis võiks omavalitsusakti tühistamise üle vaielda piiramatu aja jooksul. 14. Väär on aga ka kassaatori positsioon, et volikogu või valitsuse otsustust varasema akti tühistamata jätmise kohta ei saa üldse halduskohtus vaidlustada. Selline tõlgendus tähendaks omavalitsuse piiramatut suvaõigust, mis ei ole kooskõlas PS § 154 lg-s 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse seaduslikkuse põhimõttega. Kolleegium leiab,

§ 33

lg-s 1 nimetatud varasema haldusakti muutmise taotlus tuleb lahendada kohaliku omavalitsuse diskretsiooni kohaselt ja et see diskretsioon on seadusega sätestatud piirides halduskohtu poolt kontrollitav (HKMS § 19 lg 6). Kui varasem haldusakt, mille muutmist isik taotleb, puudutab tema õigusi, on isikul õigus nõuda, et diskretsiooni teostataks tema taotluse läbivaatamisel õiguspäraselt. See õigus peab olema kohtus kaitstav. 15. Õige on kassaatori väide,

§-s 33 ette nähtud võimalus pöörduda volikogu või valitsuse poole ei lükka edasi haldusakti vaidlustamise tähtaja kulgemise algust. Ka kohaliku omavalitsuse õigusaktid omandavad õigusjõu pärast kaebetähtaja möödumist. Kuid see õigusjõud ei välista täielikult haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist ega haldusvaidlusi sellekohase otsuse õiguspärasuse üle. Väär on kassaatori tõlgendus,

§ 33

lg-s 2 on vaidlustatava haldusakti all silmas peetud isiku õigusi rikkuvat esialgset haldusakti (s.t käesolevas asjas

1. märtsi otsust, mitte
2. septembri otsust) ja et käesolevas asjas on selle vaidlustamiseks tähtaeg möödunud. Selle sätte eesmärk on võimaldada kohtusse pöördumist ka pärast volikogu või valitsuse poole pöördumist. Reeglina ei jõua aga isik 30-päevase kaebetähtaja jooksul esitada taotlust volikogule või valitsusele, oodata ära vastus ja pöörduda alles siis kohtusse. Järelikult peetakse KOKS § 33 lg-s 2 vaidlustatava haldusaktina silmas otsust, millega jäetakse varasema haldusakti muutmise taotlus rahuldamata.
3. Riigikohtu erikogu
4. detsembri
5. a otsuse nr 3-3-1-15-01 p-d 33 ja 34 ei välista taotluse rahuldamisest keeldumise vaidlustamist. Selles otsuses selgitatakse vaid,

§ 33lg-st 2 ei tulene täiendavat kaebeõigust lisaks HKMS § 7 lg-s 1 sätestatule.

Käesolevas asjas tulenebki HKMS § 7 lg-st 1kaebuse esitaja õigus pöörduda kohtusse

1. septembri otsuse vaidlustamiseks, sest see puudutab tema õigusi. IV
2. KOKS § 33 lg-s 1 sätestatud taotluse läbivaatamisel peab omavalitsusorgan esmalt otsustama, kas haldusakt on õigusvastane ja kitsendab taotluse esitaja õigusi. Kui need tingimused ei ole täidetud, jätab organ taotluse rahuldamata. On paratamatu, et sellise taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamisel tekib halduskohtus vaidlus ka varasema akti õiguspärasuse üle. Ainuüksi varasema haldusakti õigusvastasusest ja sellega kaebuse esitaja õiguste rikkumise faktist ei tulene aga kohustust seda tingimata akti muuta. Diskretsiooni teostamisel peab omavalitsus arvestama ka muid olulisi asjaolusid, sealhulgas puudutatud isikute õigusi ja huve ning avalikku huvi. Need asjaolud võivad haldusakti muutmise välistada. Mida rohkem on möödas aega algse haldusakti andmisest, seda väiksem kaal on taotleja õiguste kaitse argumendil võrreldes muutmise kahjuks rääkivate argumentidega. Seega erineb KOKS § 33 lg-s 1 nimetatud taotlus Haldusmenetluse seaduse
3. ptk-s reguleeritud vaidest, mis tuleb rahuldada, kui haldusakt on õigusvastane ja rikub vaide esitaja õigusi. Samuti ei ole seetõttu
4. septembri otsuse vaidlustamisel tegemist
5. märtsi otsuse osas kaebetähtaja kaudse ennistamisega.
6. Tänaseks on kriteeriumid, millest lähtudes tuleb haldusorganil otsustada oma varasema haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine, sätestatud HMS §-des 64 kuni
7. Kuna volikogu otsustas käesolevas asjas taotluse lahendamise enne Haldusmenetluse seaeduse jõustumist, ei ole need sätted kohaldatavad. Kohaldatav on aga neis sätetes konkretiseeritud õiguskindluse põhimõte, millele on ka halduskolleegium korduvalt tähelepanu juhtinud. Eelkõige tuleb kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel asetada kaalukausile taotleja rikutud õigused ühelt poolt ja teiste isikute võimalik õiguspärane ootus ja avalik huvi teiselt poolt (
8. oktoobri
9. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02;
10. detsembri
11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-51-01).
12. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta muuhulgas motiiviga, et
13. septembri otsuse sisulise õiguspärasuse kontrolli kohustus tekkis halduskohtul seetõttu, et ka selle otsusega vaadati R. Möldre taotlus sisuliselt läbi. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et see aspekt ei ole asjasse puutuv ja võib isikuid sarnastes vaidlustes pigem eksitada. KOKS § 33 lg-s 1 nimetatud taotluse esitamise korral ei ole volikogul ega valitsusel võimalust kaaluda, kas taotlus sisuliselt läbi vaadata või mitte. Selline taotlus tuleb organil igal juhul läbi vaadata. Samale seisukohale asus halduskolleegium ka
14. jaanuari
15. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-
17. Kolleegium möönab, et varasemate haldusaktide ümbervaatamine on sageli keeruline, aeganõudev ja suurendab omavalitsusorganite töökoormust. Kuid arvestades seda, et praktikas on väärotsustuste langetamine haldusmenetluse raames teatud ulatuses paratamatu, peavad omavalitsused isikute õiguste kaitseks seda ülesannet täitma. KOKS § 33 lg-st 1 tulenevat lisatööd on võimalik vähendada, kaasates huvitatud isikud vastuväidete esitamiseks haldusmenetlusse juba enne neid puudutava haldusakti andmist. Oluline on siinkohal märkida, et isik ei saa antud sättes nimetatud taotlusega esineda korduvalt, kui ei esine HMS § 44 lg-s 1 sätestatud asjaolusid.
18. Täpsustamist vajab,

§ 33

lg-st 1 ei tulene vajadust pöörduda haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kohtusse enne volikogule või valitsusele selle haldusakti muutmise taotluse esitamist. Haldusakti õigusvastasuse saab kindlaks teha ka volikogu või valitsus ise. Seega ei kujuta soov taotleda haldusakti muutmist endast põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui omavalitsus keeldub muutmistaotlust rahuldamast põhjusel, et haldusakt ei ole õigusvastane, on isikul õigus vaidlustada see keeldumine halduskohtus. V

1. Kolleegium peab vajalikuks osundada kohtu kohustusele tõlgendada kaebuses esitatud taotlust kooskõlas kaebuse üldise eesmärgiga. Väär on ringkonnakohtu seiskoht, et volikogu
2. märtsi.
3. a otsuse nr 6 tühistamise saavutamiseks peaks kaebuse esitaja lisaks käesolevale vaidlusele pöörduma igal juhul uuesti halduskohtusse. Diskretsioonireeglid võivad viia selleni, et omavalitsusorgan võib konkreetsel juhul KOKS § 33 lg 1 alusel esitatud taotlust läbi vaadates olla kohustatud varasema haldusakti muutma või tühistama. Seda kindlasti siis, kui isiku õigusi on varasema aktiga oluliselt rikutud ning ei esine kaalukaid vastuväiteid õiguskindluse, avaliku huvi jms osas ning isik ei ole § 33 lg-s 1 nimetatud taotluse esitamisega põhjendamatult viivitanud. Kuna kaebuse esitaja eesmärk on saavutada volikogu otsus, mis tühistaks varasema otsuse, siis hõlmab tema poolt esitatud tühistamiskaebus ka kohustamistaotluse vastavasisulise ettekirjutuse tegemiseks halduskohtu poolt (vt kolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-02).
6. Eelnevast tulenevalt jätab Riigikohus jõusse ringkonnakohtu otsuse, millega asi saadeti uueks arutamiseks tagasi halduskohtusse, täiendades ringkonnakohtu otsuse motiive käesoleva asja motiividega. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann