KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-110-02 Otsuse kuupäev Tartu, 5. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Eesti Raadio hagi OÜ Ju

) § 5 lg-ga

1. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejale väljastatud kaubamärgitunnistuste kohaselt ei kuulu kaitse alla kaubamärgi tähise sõnalisest osast "Eesti" ja "Raadio". Kaubamärgi domineerivaks osaks on selle kujunduslik külg. Hagejal ei ole õigust keelata kaubamärgi mittekaitstavate osade kasutamist. Sõnapaarid "Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" ja sõnapaarid "Radio Estonia" ja "Raadio Eesti" on kõla poolest erinevad.
2. Tallinna Linnakohtu
3. juuni
4. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub hagejale väljastatud kaubamärgitunnistustele ja

§ 5

lg-le 2 tuginedes riiklik kaitse kaubamärkide reproduktsioonilistele osadele, mis on tajutavad vaid visuaalselt (kujutiste nägemine). Seega ei ole võimalik käsitleda kaubamärgi ebaseadusliku kasutamisena kaubamärgi tähise sõnalise osa "EESTI", "RAADIO", "Eesti", "Raadio", "Radio", "Estonia" kasutamist kõnes, mille tajumine toimub ainult kuulamise teel. Tuginedes ekspertide arvamusele, leidis kohus, et sõnapaarid "Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" ning "Radio Estonia" ja "Raadio Eesti" on kõla poolest erinevad ja nad pole kuulamisel äravahetamiseni sarnased. Hagejal, kui kaubamärgi "Eesti Raadio" omanikul ei ole õigust keelata kaubamärgi mittekaitstavate osade kasutamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohus nõustus linnakohtu otsuse põhjendustega ning ei korranud neid TsMS § 330 lg-le 5 tuginedes oma otsuses. Sõnapaar "Raadio Eesti" ei ole kuulamisel äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärkide sõnaliste osadega "Eesti Raadio" ja "Radio Estonia". Põhjendamatud ja asjakohatud on hageja apellatsioonkaebuse väited eksperdiarvamuste tõlgendamise kohta. Nendele asjaoludele ei ole hageja linnakohtus tuginenud. Kostja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et OÜ Juturaadio ei kasuta
4. aasta algusest eetris kaubamärki "Raadio Eesti". Kuigi hageja leiab, et tema õigusi rikutakse käesoleva ajani, ei ole ta selle kohta tõendeid esitanud. Hageja väide, et kostja tegevus võib kaasa tuua õiguste rikkumise, ei anna alust nõuet rahuldada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Hageja leiab, et materiaalõiguse normi on vääralt kohaldatud.

§ 4

lg 1 kohaselt on kauba- ja teenindusmärk tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et kaubamärgi tähiste sõnaliste osade kasutamine ei ole seadusevastane. Selline kitsas tõlgendus ei ole kooskõlas seaduse üldise mõtte ja eesmärgiga. Kaubamärgi õiguskaitse laieneb teatud juhtudel ka registrisse kandmata kaubamärkidele ning kaubamärkidena mõistetakse ka tähiseid, mida ei ole kantud või ei saagi kanda registrisse graafiliselt kujutatutena. Kaubamärk "Eesti Raadio" on Eestis üldtuntud ja omab aastakümnete jooksul tekkinud imagot. "Raadio Eesti" oli raadiprogrammide ülesehituses ja sihtgruppide valikus "Eesti Raadiole" sisuliselt vastupidine, milline asjaolu õõnestas tarbijas tekkinud kindlustunnet Eesti Raadio programmi suhtes. Oluline ei ole, kas tarbija tajub kaitstud kaubamärki pildilise kujutise või läbi kaubamärgi tähise suulise kajastamise. Seaduse kohaselt on kaitse all tähis ja seega ka tähise sõnalised osad ning nende sõnaliste osade suuline esitus.

§ 5

lg 3 kohaselt ei või füüsiline ega juriidiline isik kaubamärgi omaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade või teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. OÜ Juturaadio kasutas turul üldtuntud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast kaubamärki oma toodete, mis olid kaubamärgi omaniku toodetega sarnased, tähistamiseks. Kuna kaubamärke registreeritakse Eestis üksnes nende graafiliste kujutiste kujul ja kui kaubamärgi sisu võimaldab selle tekstipildiga üks-ühele vastavat sõnalist esitust, siis laieneb kaitse ka sellele esitusele kui samuti tähisele. Apellatsioonikohus rikkus ka protsessiõiguse norme, kuna jättis vastamata apellatsioonkaebuse põhjendustele. Hageja vaidlustas ekspert A. Luuki ekspertarvamuse, kohus aga ei analüüsinud hageja väiteid sisuliselt. Kohatu on ringkonnakohtu väide, et hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses välja, milles seisnes tema õiguste rikkumine. Asjaolu, et OÜ Juturaadio ei edasta enam hetkel raadioprogrammi "Radio Estonia" ei oma asjas tähtsust. Hagi rahuldamata jätmise põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et otsuse tegemise hetkel kaebaja õigusi ei rikuta, kuid seda on tehtud enne avalduse esitamist ja püsib reaalne oht, et seda tehakse ka edaspidi.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta selle rahuldamata. Apellatsioonikohus ei ole vääralt kohaldanud kaubamärgiseaduse sätteid. Hageja väiteid "Eesti Raadio" imago kohta ei saa varem esitamata asjaoludena kassatsioonimenetluses hinnata. Ühtlasi ei ole need asjakohased, sest kohtud on tuvastanud äravahetatavuse puudumise. Asjaolu, et apellatsioonikohus ei põhjendanud mittenõustumist hageja seisukohaga ekspert A. Luuki arvamuse ebausaldusväärsuse kohta, ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
3. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, milles ta nõustus linnakohtu põhjendustega, mille kohaselt on riikliku kaitse all kaubamärgi reproduktsiooniline osa, st ainult visuaalselt tajutav osa (kujutise nägemine) ja kaubamärgi ebaseadusliku kasutamisena ei saa käsitleda kaubamärgi tähise sõnalise osa "EESTI", "RAADIO", "Eesti", Raadio", "Radio" ja "Estonia" kasutamist kõnes. Kolleegium leiab, et selline tõlgendus on liiga kitsas ja teeks õigushüve kaitsmise paljudel juhtudel võimatuks. Vastavalt

§ 5

lg-le 8 on kaubamärgi reproduktsioon aluseks kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramisel. Kaubamärk on

§ 4

lg 1 kohaselt tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest.

§ 5

lg 2 kohaselt kaitseb riik õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaubamärgile. Hagejale kuulub kaubamärk "EESTI RAADIO" ja kaitse alla kuuluvad ka kaubamärgina kaitstavad sõnaühendid "Eesti Raadio" ja "Radio Estonia". Seadus tagab kaubamärgi omanikule täieliku õiguse keelata igaühel kasutada samasugust või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samasuguste või sarnaste kaupade või teenuste tähistamiseks. Väidetavalt edastas kostja raadioprogrammi "Raadio Eesti" ja soovis registreerida sõnaühendit kaubamärgiklassis 41. Kaubamärgi sõnaühendite kaitse hõlmab ka nende suulist väärkasutust, st kasutamist isikute poolt, kellel selleks puudub kaubamärgi omaniku luba. Kuigi kaitse alla ei kuulu eraldi võetuna sõnad "Eesti", "raadio", "Estonia" ja "radio" ja nende sõnade üksikult kasutamist ei saa kaubamärgi omanik takistada, välja arvatud juhul, kui nende kasutamine toob kaasa

§ 5lg 3 sätestatud asjaolud, ei välista see sõnaühendi kui kaubamärgi kaitset.

8. Füüsiline ja juriidiline isik ei tohi

§ 5

lg 3 kohaselt kaubamärgiomaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. Kostja kasutas sõnaühendit "Raadio Eesti" raadiosaadete edastamisel.

§ 36

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt võib kaubamärgi omanik, kelle õigusi on rikutud, nõuda tema õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist ja sellisest tegevusest edaspidist hoidumist. Asjaolu, et kostja ei edasta hetkel raadioprogrammi "Raadio Eesti", ei tähenda, et hageja subjektiivsed õigused ei või olla ohustatud tulevikus. Hageja palus hagis kohustada kostjat hoiduma sõnaühendi "Raadio Eesti" edaspidisest kasutamisest oma saadetes ja programmides. Ka on linnakohtu toimikus (tlk 54) patendiameti kaubamärgiosakonna teade kostja soovist registreerida "Raadio Eesti" kaubamärgina klassis 41, s.o samas klassis, kus on registreeritud hageja kaubamärgid "Eesti Raadio" ja "Radio Estonia". Seetõttu on põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et nõude rahuldamiseks ei anna alust see, et kostja tegevus võib kaasa tuua õiguste rikkumise.

1. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus ei põhjendanud oma mittenõustumist hageja seisukohaga ekspert Aavo Luuki arvamuse ebausaldusväärsuse kohta. TsMS § 330 lg 6 kohaselt peab ringkonnakohus vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Apellatsioonikohus lükkas hageja eelnimetatud põhjenduse tagasi seetõttu, et seda ei esitatud esimese astme kohtus. Selline ringkonnakohtu seisukoht ei ole õige. Hagejal puudus võimalus ja vajadus ekspertiisi ebausaldusväärsuse kohta esimeses astmes seisukohta võtta, kuivõrd ta ei teadnud, kas kohus tugineb otsust tehes ka sellele tõendile.
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väidet kaubamärgi "Eesti Raadio" imago kohta ja asjaolu, et vastustaja tegevus "õõnestas kahtlemata tarbijate juba tekkinud kindlustunnet Eesti Raadio programmi suhtes", ei saa Riigikohus TsMS § 353 lg 3 kohaselt käsitleda, sest Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa