3-1-1-112-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-112-02 Otsuse kuupäev

1. november
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi AS N. haldusõiguserikkumise asi Energiaseaduse § 31 lg 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 24/188/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Energiaturu Inspektsiooni kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober
6. a Istungil osalenud isikud Energiaturu Inspektsiooni esindaja vandeadvokaat Leo Urge ja AS N. esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Resolutsioon
7. Kassatsioonkaebus rahuldada.
8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. juuni
10. a otsus AS N. haldusõiguserikkumise asjas nr 24/188/02 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Otsus jõustub
11. novembril
12. a ja ei kuulu edasikaebamisele ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Energiaturu Inspektsiooni peaspetsialist Tiina Maldre koostas
14. detsembril
15. a haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et AS N. müüs talle kuuluvas X tee 1 asuvas tanklas kvaliteedinõuetele mittevastavat diiselkütust.
16. Tallinna Linnakohtu
17. märtsi
18. a otsusega karistati ASi N. Energiaseaduse (EnS) § 31 lg 4 järgi rahatrahviga 200 000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt leidis tuvastamist, et ASle N. kuuluvas Laagna tee 1 tankuris 6 oli kvaliteedinõuetele mittevastav diiselkütus. Seega on AS N. rikkunud EnS § 51 lõikes 1 kehtestatud nõudeid. AS N. vastutab juriidilise isikuna tema poolt ladustatud ja müüdava vedelkütuse eest.
19. AS N. esindaja Sven Soeson esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada ja menetlus lõpetada või kui kohus ei pea seda võimalikuks, saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või kergendada mõistetud karistust. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei selgitanud kohus välja haldusõiguserikkumist, s.o seda, milles seisnes AS N. poolne kütuse kvaliteedinõuete rikkumine. Samuti leiti, et proovi võtmisel rikuti menetlusnorme.
20. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldas
21. juuni
22. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Linnakohtu otsuse ja lõpetas haldusõiguserikkumise asjas menetluse. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et maakohus on jätnud välja selgitamata, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud. Isiku vastutusele võtmisel EnS § 31 lg 4 järgi tuleb selgitada välja, milles seisnes tegu, millega rikuti kütuse kvaliteedinõudeid. Haldusõiguserikkumise protokollis ega apelleeritud kohtuotsuses ei ole märgitud, millega AS N. kvaliteedinõudeid rikkus.
23. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Energiaturu Inspektsioon. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
24. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. juuli
26. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/188/02 6.1 Kaebuse kohaselt selgitas linnakohus välja kõik asjaolud, s.h selle, kas rikkumine on toime pandud. EnS § 31 lg-s 4 nimetatud rikkumine on toime pandud, kui vedelkütuse kvaliteedi kontrollimisel tuvastatakse, et kütuse kvaliteedinäitajad ei vasta majandusministri
27. mai
28. a määrusega nr 45 kinnitatud nõuetele. 6.2 Ringkonnakohus, asunud seisukohale, et esimese astme kohus on jätnud rikkuja süü välja selgitamata, oleks pidanud seda ise tegema või saatma asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
29. Kassatsioonivastuses leiab AS N., et ringkonnakohtu otsus on õige, seaduslik ja põhjendatud. AS N.l oli kütuse vastavussertifikaat, mis vastavalt EnS § 51 lg 1 tõendab kütuse vastavust nõuetele. Vastuses rõhutatakse ka, et AS N. ei ole kütuse kvaliteedinõudeid rikkunud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Energiaturu Inspektsiooni kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
31. juuni
32. aasta otsus tühistada. 8.1 Riigikohus nõustub kassatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud EnS § 31 lõiget
33. Riigikohus on varasemalt (
34. novembri
35. a otsus OÜ T. haldusõiguserikkumise asjas nr 3-1-1-111-02) leidnud, et EnS § 31 lg 4 nägi ette vastutuse kütuseettevõtjatele EnS §-s 51 lg 1 ja selle alusel antud majandusministri
36. mai
37. a määrusega kehtestatud hoolsuskohustuse " kohustuse tagada kütuse vastavus kvaliteedinõuetele " rikkumise eest. Seega ei eelda EnS § 31 lg 4 kütuse kvaliteedi muutmist kütuseettevõtja poolt. 8.2 Tähelepanu väärib aga asjaolu, et vastavalt EnS § 51 lg 2 kohaselt tõendab kütuse vastavust kvaliteedinõuetele vastavussertifikaat, mis oli AS-l N. olemas. Samas näeb EnS § 51 lg 7 ette, et kütusettevõtja on kohustatud järelevalveasutuse nõudmisel esitama oma valduses oleva vedelkütuse vastavussertifikaadi ja võimaldama vedelkütuse vastavuse kontrollimist kehtestatud kvaliteedinõuetele. Seega ei ole kvaliteedisertifikaat Energiaseaduse kohaselt ainsaks kütuse kvaliteedi tõendiks ja ei vabasta kütuseettevõtjat hoolsuskohustusest kütuse kvaliteedi tagamisel. Pigem omab kvaliteedisertifikaat olulist tähendust kütuseettevõtja süü olemasolu kindlakstegemisel. See tähendab, et kohus peab otsuses motiveerima, millega rikkus kütuseettevõtja oma hoolsuskohustust. Näiteks juhtudel, kui samalt kütuse tarnijalt või hulgimüüjalt ostetud kütus on osutunud varem kvaliteedinõuetele mittevastavaks, hoolimata kvaliteedisertifikaadist, tuleks eeldada, et kütuseettevõtja pidi nägema ette võimalust, et kütus ei vasta kehtestatud nõuetele. Antud haldusõiguserikkumise asjas on kohtud jätnud välja selgitamata rikkuja süü, mistõttu tuleb saata asi VMS § 174 p 7 alusel uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar