3-4-1-15-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-15-02 Otsuse kuupäev

1. november 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Põld Kohtuasi Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica kaebus Puurmani Vallavolikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks Menetluse alus Riigikohtus Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica kaebus Asja läbivaatamise Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica kaebus rahuldamata ASJAOSALISED JA MENETLUSE KÄIK
3. oktoobril
4. aastal esitas Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica volitatud esindaja Puurmani vallas Väino Tuhkanen Jõgeva Maakonna Valimiskomisonile kaebuse, milles palus kontrollida
5. oktoobril
6. aastal toimunud Puurmani valla volikogu valimiste vastavust kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (KOVVS) ja tühistada hääletamistulemused Puurmani vallas. Kaebuse kohaselt oli mõistetamatult suur kodus hääletajate arv, mis moodustas Puurmani vallas tervikuna 10% ja Saduküla piirkonnas 17% valimistel osalenute arvust. Kaebaja palus kontrollida, kas tegu ei olnud organiseeritud kodus hääletamisega. Vaatleja Terje Luige kinnitusel hääletasid kodus mitmed Saduküla noored perekonnad. Vaatleja Jane Tootsi väitel hääletas kodus A. Koll abikaasaga, kes oleksid saanud hääletada ka valimisjaoskonnas. Lisaks hääletasid kodus veel kaks Pikknurme külas elavat töövõimelist perekonda. Kaebaja andmetel olid avaldused eelnevalt valmis trükitud ja paljundatud. Kaebaja leidis, et kuna tema andmetel tegelesid kodus hääletamise taotluste korjamisega Eestimaa Rahvaliidu kandidaadid, oli siin tegemist mitme Eestimaa Rahvaliidu kandidaadi väärteoga, mis vajab erapooletut uurimist.
7. Jõgeva Maakonna Valimiskomisjon jättis oma
8. oktoobri
9. aasta otsusega nr 2 Väino Tuhkaneni kaebuse rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon leidis, et Puurmani vallas hääletas kodus kokku 80 valijat (8,4%) 953-st, sealhulgas valimisjaoskonnas nr 1 oli kodus hääletanud valijaid valijate üldarvust 5,9% ja valimisjaoskonnas nr 2 15,1%. Kodus hääletanute nimekirjade kontrollimisel selgus, et Sadukülas elavatest noortest perekondadest ei hääletanud kodus keegi. A. Koll ja tema abikaasa kodus ei hääletanud, vaid hääletasid
10. oktoobril valimisjaoskonnas eelhääletamisel. Valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjoni esimehe Vahur Ivaski kirjaliku seletuse kohaselt registreeris komisjon ka noorte valijate kodus hääletamise taotlused, kuna komisjonil puudus informatsioon valija terviseseisundi või muude mõjuvate põhjuste kohta. Valimisjaoskonna nr 2 jaoskonnakomisjoni esimehe Ester Kalmu kirjaliku seletuse kohaselt oli enamik kodus hääletada soovinutest vanad inimesed. Osa avaldusi oli vormistatud vabas vormis, esines ka trükitud avaldusi. Põhjust, miks soovitakse kodus hääletada, enamasti avalduses märgitud ei olnud. Maakonna valimiskomisjon leidis, et valimisseaduses ja Vabariigi Valimiskomisjoni määruses nr 1 ei ole sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu, millal võib valija taotleda kodus hääletamist. Samuti ei anna nimetatud õigusaktid jaoskonnakomisjonile õigust jätta kodus hääletamiseks esitatud taotlus rahuldamata. Kodus hääletamise protseduurilise läbiviimise kohta kaebusi esitatud ei ole ning kodus hääletamine ei mõjuta valimistulemusi.
12. oktoobril
13. aastal esitas Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica volitatud esindaja Puurmani vallas Väino Tuhkanen kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja taotles Puurmani vallavolikogu
14. oktoobri
15. aasta valimiste hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist ja kordushääletamise korraldamist.
16. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendas komisjon järgmiselt: 1) Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses on vaidlustatud rida jaoskonnakomisjonide toiminguid ja muid asjaolusid, mida maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses pole kirjeldatud. Vabariigi Valimiskomisjon saab kaebust läbi vaadata ainult neis küsimustes, mis on märgitud ka maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses. 2) Vastavalt KOVVS § 52 lg-le 1 võib valija taotleda kodus hääletamist, kui ta oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis. Vastavalt § 52 lg-le 2 tuleb valijal esitada kodus hääletamise korraldamiseks kirjalik taotlus. Maakonna valimiskomisjon on õigesti leidnud, et kuna seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste loetelu ja seadus ei nõua, et põhjus kodus hääletamiseks peab kajastuma taotluses ning seadus ei anna jaoskonnakomisjonile õigust taotluse rahuldamata jätmiseks, tuleb seaduse nõuetele vastavad taotlused vastu võtta ning taotluse esitanud isikutele kodus hääletamine korraldada. Kuna seadus taotluse kohta nõudeid ei esita, peab jaoskonnakomisjon kahtluse korral pidama esmatähtsaks valijale tema hääletamisõiguse tagamist. Jaoskonnakomisjon pole pädev hindama, kas kodus hääletamise põhjus on mõjuv. Samuti pole valija vanus kriteeriumiks kodus hääletamise korraldamise otsustamisel. 3) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 52 lg 2 kohaselt peab kodus hääletamise taotlus olema kirjalik. Sellest ei järeldu, et taotlus peab olema kirjutatud käsitsi. Aktsepteeritav on ka trükitud taotlus, kuid nõutav on, et taotlusel oleks valija allkiri. Seadusevastane ei ole ka see, kui jaoskonnakomisjon valmistab ette kodus hääletamise taotluse trükitud blanketi.
17. Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica volitatud esindaja Puurmani vallas V. Tuhkanen esitas
18. novembril 2002 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada Puurmani Vallavolikogu valimiste hääletamistulemused kehtetuks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
19. Kaebuses väidetakse: 1) Saduküla jaoskonnakomisjoni esimees organiseeris koostöös Eestimaa Rahvaliiduga kodus hääletamise taotluse vormide levitamist, millega rikkus jaoskonnakomisjoni erapooletust ning KOVVS § 14 lg 10 ja § 22 kohast jaoskonnakomisjoni pädevust. 2) Kodushääletamist korraldatakse valimispäeval kella 16.00 laekunud taotlustest koostatud nimekirja järgi (KOVVS § 52 lg 2). Saduküla valimisjaoskonna vaatleja L. Vaiknemetsa seletusest selgub, et üks valija andis jaoskonnakomisjonile taotluse kell 19.00, neli kodushääletajat kirjutasid jaoskonnakomisjoni liikmete nõudel nende antud taotluste vormidel pärast kella 16.00 kodushääletamise ajal. 3) vaatlejad L. Vaiknemets ja T. Luik kinnitavad, et Sadukülas hääletasid kodus mitmed noored inimesed. Kodus hääletajate nimekirjast selgub, et taotlused on esitanud vanemaealised. Kaebajal on kahtlus, et tegemist on pettusega ja hääletati teise eest. Puurmani jaoskonnakomisjoni liige R. Vahtrik ja vaatleja J. Toots kinnitavad, et kodus hääletas taotluse esitanud H. Kangro eest S. Koorts, kellele valija ei esitanud vastavasisulist palvet, ja vaatleja hinnangul oli valija võimeline ise hääletama. 4) Puurmani piirkonnas tegelesid aktiivselt kodushääletamise taotluste vormistamisega Eestimaa Rahvaliidu saadikukandidaadid. Enamik taotlustest on ühesugustel vormidel, kus puuduvad kodushääletamise põhjused. 5) Saduküla valimisjaoskonnas hääletas teovõimetuks tunnistatud isik; sellega rikuti KOVVS § 30 lg
20. 6) Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica poolt Saduküla jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud A. Laumets ei saanud osaleda komisjoni töös, kuna vallavalitsus ei kindlustanud talle transporti (KOVVS § 21 lg 5). 7) Kaebajale on arusaamatu, miks eelvalimistel kasutati Puurmani jaoskonnas igal päeval halvakvaliteedilist hääletuskasti (KOVVS § 42 lg 1). 8) R. Lust ei saanud osaleda valimistel ja hääletada, kuna ta ei suutnud ratastooliga valimisruumidesse siseneda. Komisjoni esimees keeldus kirjutamast R. Lusti eest kodushääletamise avaldust. Parim lahendus olnuks, kui komisjoni esimees, liige ja R. Lusti ema aidanuks R. Lusti trepist üles valimisjaoskonda. 9) Valimised Puurmani vallas olid väga tasavägised - Eesti Keskerakond kogus 190 valija toetuse ja sai volikogus 2 mandaati, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica 191 valija toetuse ja sai 3 mandaati. Isamaaliidul jäi mandaadi saamisest puudu 4 häält.
21. Vabariigi Valimiskomisjon ei nõustu Riigikohtule esitatud selgituses kaebusega ja jääb oma
22. oktoobri
23. a otsuse nr 39 juurde ning selgitab täiendavalt järgmist. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Vabariigi Valimiskomisjon märgib oma otsuses, et esitatud kaebuses on V. Tuhkanen vaidlustanud rea jaoskonnakomisjonide toiminguid ja muid asjaolusid, mida maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses pole kirjeldatud. Vabariigi Valimiskomisjon sai kaebust läbi vaadata ainult neis küsimustes, mis olid märgitud maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Ka Riigikohtule esitatud kaebuses on V. Tuhkanen esitanud väiteid ja põhjendusi, mida pole esitatud maakonna valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile. Kolleegium vaatab V. Tuhkaneni kaebuse läbi ainult nendes küsimustes, mis on vaidluse all olnud nii maakonna valimiskomisjonis kui ka Vabariigi Valimiskomisjonis. Asja materjalidest nähtuvalt on sellisteks vaidlusküsimusteks kodus hääletamise taotluste blankettide eelnev valmis trükkimine ja noorte valijate kodus hääletamine.
25. Kolleegium nõustub kaebaja väitega, et hääletamistulemused Puurmani vallas olid väga tasavägised. Valimisseaduse rikkumine võib sellises olukorras oluliselt mõjutada hääletamistulemusi.
26. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 52 lg 2 kohaselt peab kodus hääletamise taotlus olema kirjalik. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et sellest sättest ei saa järeldada, et nimetatud taotlus peab olema kirjutatud käsitsi. Aktsepteeritav on ka trükitud taotlus, kuid nõutav on, et taotlusel oleks valija allkiri. Seadusevastane ei ole ka see, kui jaoskonnakomisjon valmistab ette kodus hääletamise taotluse trükitud blanketi.
27. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 52 lg 1 järgi võib valija taotleda kodus hääletamist, kui ta oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis. Valijal tuleb kodus hääletamise korraldamiseks esitada kirjalik taotlus (KOVVS § 52 lg 2). Maakonna valimiskomisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon jõudsid nende sätete tõlgendamisel järeldusele, et seaduse nõuetele vastavad kodus hääletamise korraldamise taotlused tuleb vastu võtta ja kodus hääletamine nõuetekohase taotluse korral igal juhul korraldada. Seda seisukohta põhjendasid komisjonid sellega, et seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste loetelu ega nõua, et põhjus kodus hääletamiseks peab kajastuma taotluses; ka ei anna seadus jaoskonnakomisjonile õigust jätta taotlus rahuldamata. Veel leiti, et jaoskonnakomisjon pole pädev hindama, kas kodus hääletamise põhjus on mõjuv. Kolleegium ei nõustu valimiskomisjonide sellise seisukohaga. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 52 lg 1 seostab kodus hääletamise otseselt mõjuvate põhjustega. On enesestmõistetav, et kui seadus seostab kodus hääletamise võimaluse mõjuvate põhjustega, siis tuleb selle võimaluse kasutamiseks ära näidata ka põhjus kodus hääletamise kirjalikus taotluses. Nii selles sättes nimetatud tervislik seisund kui ka muu mõjuv põhjus, mis tingib kodus hääletamise vajaduse, on määratlemata õigusmõisted. Valimiste jaoskonnakomisjon on pädev otsustama, kas taotluses märgitud põhjus on mõjuv, ning kaalumise tulemusel otsustama, kas kodus hääletamine korraldada või mitte. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et ainuüksi valija vanus pole kriteeriumiks kodus hääletamise korraldamise otsustamisel.
28. Kolleegium märgib, et isegi kui kodus on lubatud hääletada valijatel, kellel pole selleks mõjuvaid põhjusi, ei saa kodus hääletamine iseenesest tingida hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist.
29. Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica volitatud esindaja Puurmani vallas V. Tuhkaneni kaebus jääb rahuldamata. Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Jüri Põld