KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-59-02 Otsuse kuupäev 11. november 2002 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann OÜ EKE Projekt kaebus Viljandi Maavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a otsus haldusasjas nr 23-134/2002 OÜ EKE Projekt kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 10. oktoober 2002 Kohtuistungil osalenud isikud Kolmanda isiku AS EKE esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Täiendada Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a otsuse motiive. Jätta ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus muutmata. 3. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ EKE Projekt esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Viljandi Maavalitsuse Viljandi Tehnilise Inventariseerimise Büroo (edaspidi: Viljandi TIB) poolt sooritatud toimingu õigusvastasuse. Vaidlustatud toimingu all pidas kaebuse esitaja silmas AS "Eesti Külaehitus" alusetut registreerimist Viljandi hooneregistris Viljandis Vaksali 3A asuva tootmishoone omanikuna 1993. aastal. 2. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Viljandi TIB kohustatud võtma Vaksali 3A hoone registris arvele riikliku vastuvõtukomisjoni aktide ja tehnilise inventariseerimise dokumentatsiooni alusel PI-le EKE Projekt kuuluva hoonena. Omandiõigus nimetatud hoonele läks PI "EKE Projekt" ja OÜ EKE Projekt vahel 17.06.1992 sõlmitud liitumislepingu, 27.07.1992 koostatud fikseering-kokkuleppe akti ja 11.09.1992 aktõiendi alusel üle OÜ-le EKE Projekt. Viljandi TIB registreeris aga Vaksali 3A hoone omanikuna AS "Eesti Külaehitus". Registreerimine oli õigusvastane, kuna toimus seadusest või lepingust tuleneva aluseta. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi selle toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks tuleneb sellest, et kaebuse esitaja kavatseb selle alusel nõuda kahju hüvitamist. 3. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuse esitajal puudub vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Hooneregistrisse omaniku kohta tehtav kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust hoonele. AS EKE on registreeritud Vaksali 3A hoone omanikuks 27.08.1992 AS EKE ja PI "EKE Projekt" poolt koostatud üleandmisevastuvõtu akti alusel. Isik, kes peab ennast hoone omanikuks, ei saa oma õigusi hoone omanikuna kaitsta halduskohtus hooneregistri kande õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Tal on võimalik oma väidetavat omandiõigust ja sellega kaasnevaid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluse korras. 4. OÜ EKE Projekt taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised:
- a)Kohtu seisukoht, et hooneregistrisse omaniku kohta tehtud kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust hoonele, ei ole õige, sest 1993. a kehtinud ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumi 15.01.1980 käskkirjaga nr 11 kinnitatud "Eesti NSV linnades ja alevites asuvate hoonete ja ehituste registreerimise juhendi" III osa andis inventariseerimisbüroodele õiguse omandiõigust tõendavate dokumentide puudumisel vormistada omandiõigust. Antud juhul Viljandi TIB vormistas hoone omandiõiguse AS-le "Eesti Külaehitus" ja enda vormistatud omandiõiguse alusel registreeris hoone AS "Eesti Külaehitus" omandina. Seega hooneregistri kandega tekitati AS "Eesti Külaehitus" omandiõigus Vaksali 3A hoonele.
- b)Halduskohus sattus iseendaga vastuollu, leides, et hooneregistri kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust, kuid samas tuleneb otsusest, et kohtu arvates registris tehtud hoone üleandmisevastuvõtmise akti alusel tehtud kanne tekitas AS-le "Eesti Külaehitus" omandiõiguse.
- c)Põhjendatud huvi seisneb huvis saada hoone registreerimise kandega tekitatud kahju hüvitust. Kohus ei ole märkinud, miks ta ei nõustunud kaebuse esitaja väidetega ega analüüsinud kahjude tõendeid. HKMS § 6 lg 3 p 2 kohase kahju hüvitamise nõude esitamine on võimalik seejärel, kui on tuvastatud vaidlustatud registritoimingu õigusvastasus. 5. Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, millised tõendaksid, et vaidlustatud toiming rikub või rikkus kaebuse esitaja õigusi või piiras tema vabadusi. Halduskohtus on õigesti leidnud, et vaidlustatud toiming ei rikkunud kaebaja õigusi akti väljaandmise ajal ega riku ka käesoleval ajal. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. OÜ EKE Projekt kassatsioonkaebuses palutakse esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kassatsioonkaebuse motiivid on kokkuvõetult järgmised:
- a)Halduskohus ei leidnud oma otsuses, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, millised tõendaksid tema õiguste rikkumist. See ringkonnakohtu põhjendus on väär.
- b)Käesoleval juhul tekitati registrikandega omandiõigus vaidlusalusele hoonele selliselt, et 1993. aastal registreeriti hoone omanikuks ilma omandiõigust tõendavate dokumentideta AS Eesti Külaehitus. Hooneregistri talituste õiendid ja teatised olid vastavalt tollal kehtinud "Eesti NSV linnades ja alevites asuvate hoonete registreerimise juhendi" VIII osale. 27. detsembril 1994 müüs AS Eesti Külaehitus hoone AS-le Viljandi EKE Projekt, kusjuures AS Eesti Külaehitus tõendas omandiõigust Viljandi TIB õiendiga.
- c)Kassaator leidis halduskohtule esitatud kaebuses, et hoone registreerimine kolmanda isiku nimele rikkus tema õigusi. Kohtud oleks pidanud vaidluse lahendamiseks tegema kindlaks, kas kassaator on hoone omanik. Antud juhul poleks see olnud tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine, sest vaidlus ei ole tekkinud tsiviilõigussuhtest. Senine kohtupraktika on näidanud, et hagiga ei saa kohtusse pöörduda enne, kui halduskohus ei ole tunnistanud hooneregistri kannet õigusvastaseks.
- d)Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 6, kuna ei vastanud apellatsioonkaebuse kahele põhjendusele. 7. Viljandi Maavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlusaluse hoone omanikuks on AS Eesti Külaehitus. Hooneregistrisse omaniku kohta tehtav kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust hoonele. Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, millised tõendaksid, et vaidlustatud toiming rikub tema õigusi. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kaebuses ei ole taotletud tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist, vaid kaebaja õigusi väidetavalt rikkuva haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Hooneregistris omaniku kohta kande tegemine on avalik-õiguslik haldustoiming vaatamata sellele, et selle registri sisu moodustavad tsiviilõiguslikke suhteid puudutavad andmed. Hooneregistri pidaja ise ei ole kaebuse esitajaga astunud tsiviilõiguslikku suhtesse. Seetõttu allub vaidlus hooneregistris kande tegemise toimingu õiguspärasuse üle halduskohtule. Samale seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium 17. mai 2001. a otsuses nr 3-2-1-64-01. 9. See, et hooneregistri toimingu õiguspärasuse kontrollimisel võib vajalikuks osutuda hoone endise või praeguse tegeliku omaniku tuvastamine tsiviilõiguse normide alusel, ei välista halduskohtu pädevust nende toimingute kontrollimisel. Paljudes haldusasjades sõltub haldusakti või -toimingu õiguspärasus mõnest tsiviilõiguslikust faktist või eraõiguse normile antud tõlgendusest. Riigikohtu erikogu tunnistas 22. detsembri 2001. a määruses asjas nr 3-3-1-8-01 ja samal päeval tehtud otsuses asjas nr 3-3-1-15-01, et era- ja avalik-õigus on Eesti õiguskorras omavahel tihedalt läbipõimunud. Ka halduskolleegium on oma varasemas praktikas olnud seisukohal, et haldusasja lahendamisel tähtsust omava tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamine otsuse motiivides ei ole tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine TsMS § 1 lg 1 tähenduses (5. mai 1995. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-6-95; 12. veebruari 1999. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-3-99; 4. oktoobri 1999. a määrus haldusasjas nr 33-1-31-99; 27. septembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-01). Kui halduskohus ei saaks vajadus korral tsiviilõiguslikesse asjaoludesse ise selgust tuua, tooks see kaasa õigusemõistmise venimise, sest isiku kaitseks ühe õigusrikkumise vastu tuleks algatada kaks või enamgi kohtuvaidlust. Selline olukord oleks vastuolus efektiivse õiguskaitse põhimõttega. 10. Eelnev ei tähenda, et üldkohus ei võiks näiteks omandiõiguse tunnustamiseks esitatud hagi läbivaatamisel tuvastada, et hooneregistrisse omanikuna kantud isik ei ole tegelikult hoone omanik. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 17. mai 2001. a otsuses, et hooneregistrisse omaniku kohta tehtav kanne ei tekita ega lõpeta iseenesest omandiõigust hoonele ning et andmed omaniku kohta kantakse registrisse ja tehakse nendes muudatusi omandiõigust tõendava alusdokumendi alusel. Selliseks dokumendiks võib olla ka ehitisele kui vallasasjale omandiõigust tunnustav kohtuotsus. 11. See aga, et isikul võib olla võimalus kaitsta oma õigusi ka tsiviilhagi esitamisega, ei tähenda iseenesest, et isikul puuduks õigus vaidlustada haldustoimingut, kui see rikub tema õigusi. 12. Kaebuse esitajal võib hooneregistri toimingu õiguspärasuse kindlakstegemise suhtes olla põhjendatud huvi, sest ta soovib taotleda selle toiminguga tekitatud kahju hüvitamist ja selle nõude rahuldamine sõltub vaidlustatud toimingu õigusvastasusest. Kas kaebuse esitajal on tegelikult kahju tekkinud ja kas see on põhjuslikus seoses vaidlustatud toiminguga, ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks. Seega ei saa kohus neid küsimusi põhjendatud huvi selgitamisel kontrollida. Samale seisukohale asus kolleegium 19. märtsi 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-02 ja 3. aprilli 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-02. 13. Kaebuse esitajal ei ole aga põhjendatud huvi, kui toiming ei riku ega ole kunagi rikkunud tema õigusi. Õigusvastaseks tunnistamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi. Samuti jääb rahuldamata toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue, kui toiminguga ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi. 14. Õiguste rikkumist ei välista iseenesest see, et hooneregistri kanne ei loo otseselt kellelegi õigusi ega kohustusi. Hooneregistrisse omaniku kohta ebaõigete andmete kandmine võib tuua kaasa omandiõiguse ülemineku kolmandale isikule, raskendatud võib olla hoone käsutamine tegelikul omanikul jne. Hoone tegelikul omanikul on õigus nõuda, et talle kuuluva hoone kohta ei säilitataks hooneregistris vääraid, puudulikke, aegunud või eksitavaid andmeid. Sarnasele seisukohale asus kolleegium 8. mai 1998. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-18-98 seoses isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud valeandmetega. 15. Seega tuli asja läbivaatamisel kõigepealt selgitada, kas kaebuse esitaja on või oli vaidlusaluse hoone omanik. Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, mis tõendaksid, et vaidlustatud toiming rikub või rikkus kaebuse esitaja õigusi või piiras tema vabadusi, s.t tema omandiõigust vaidlusalusele hoonele. Kassatsioonimenetluses pole Riigikohtul võimalik tõenditele teistsugust hinnangut anda. 16. Ringkonnakohtu otsuse motiive tuleb täiendada käesoleva otsuse motiividega, muus osas aga tuleb jätta ringkonnakohtu otsus jõusse. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann