Obsah (5)

§ 3§ 4§ 11§ 6§ 26

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-7-02 12. november 2002 Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Ott Järvesaar,

§ 3lg 1 alusel lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt esitas V. Dudoladov kaebuse avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse toimingu peale, mistõttu kuulub see kaebus

§ 4lg 2 alusel halduskohtu pädevusse.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. septembri
3. a määrusega V. Dudoladovi kaebuse käiguta ja andis 10 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks, et selgitada välja isiku tahe ja otsustada, kas kaebuse läbivaatamine on võimalik halduskohtus.
4. V. Dudoladov teatas
5. septembril 2002 halduskohtule kirjalikult, et ta soovis oma avalduses kaevata temale määratud trahviotsuse, auto ebaseadusliku teisaldamise ja selle tasulisse parklasse paigutamise otsuse peale.
6. Tallinna Halduskohtu
7. septembri
8. a määrusega tagastati kaebus

§ 11

lg 4 alusel, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ja saadeti asi

§ 11

lg 5 alusel Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus leidis, et

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebus kuulub läbivaatamisele Tallinna Linnakohtus, sest tegemist on kaebusega haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale, milleks HÕS § 269 lg 1 nägi ette kümnepäevase kaebetähtaja.

1. septembril 2002 jõustunud Väärteomenetluse seadustiku kohaselt lahendab maa- või linnakohus väärteovaidlusi edasi ja selles menetluses on võimalik lahendada ka teisaldus- jm tasude tagastamise küsimused, sest need on vahetult seotud trahvinõude õiguspärasuse või õigusvastasusega. HÕS § 307 sätestas, et haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Sellise analoogia alusel ja tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest tuleks lahendada teisaldus jm tasude tagastamise küsimused väärteomenetluse raames. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
2. Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolör koostas
3. juulil 2002 HÕS § 951 lg 2 alusel trahvinõude 600 krooni seoses sõiduki parkimisega keelatud kohas ja ühtlasi otsustas teisaldada V. Dudoladovile kuuluva sõiduauto tasulisse parklasse, mille kohta koostati akt. Sel ajal kehtinud HÕS § 269 lg 1 kehtestas kümnepäevase kaebetähtaja haldusõiguserikkumiste asjas tehtud otsuste peale ja HÕS § 275 sätestas, et maa- või linnakohus pidi vaatama sellised kaebused läbi kümne päeva jooksul. HÕS § 277 nägi ette võimaluse kaebuse kohtuliku arutamise ettevalmistamise staadiumis jätta kaebus käiguta ja anda määrusega tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
4. Erikogu peab vajalikuks märkida järgmist. V. Dudoladov esitas kümne päeva jooksul arvates trahvinõude kättesaamise päevast -
5. augustil 2002 - avalduse Tallinna Linnakohtule, milles leidis, et tal oli õigus parkida keelava liiklusmärgi all, sest autole oli paigaldatud invaliidi märk, s.t, et tema seadust ei rikkunud, mistõttu tuleks "parkimistrahv 525 krooni" (nii on avalduses märgitud) talle tagastada. V. Dudoladovi avaldusega tutvumisel pidi kohtunikul olema selge, et selle on koostanud ilma juriidiliste teadmisteta inimene. Samas lisas aga V. Dudoladov oma avaldusele trahvinõude ja tasumata maksekorralduse, mis viitas tema tahtele kaevata nii haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse kui ka sõiduki teisaldamise peale. V. Dudoladovi tegeliku tahte oleks kohtunik saanud välja selgitada asja kohtuliku arutamise ettevalmistamise käigus, kuid ta jättis selle tegemata. Kui kohtunik oleks menetlenud V. Dudoladovi avaldust kaebusena trahvinõude otsuse peale, oleks pidanud ta läbi vaatama ka tema taotluse teisaldusakti vaidlustamiseks ja teisalduskulude ning parkla paigaldus- ja hoiukulude (525 krooni) tagastamiseks samas menetluses.
6. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
7. septembri
8. a määrusega saadeti V. Dudoladovi kaebus läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule kaebusena avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse toimingu peale

§ 4

lg 2 järgi.

§ 3

lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Selle seadustiku § 6 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohtus kaebusega taotleda haldusakti tühistamist. Sama seadustiku § 26 lõike 1 punkti 1 järgi võib halduskohus õigusvastase haldusakti tühistamisel teha ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmise kohta. Antud juhtumil oleks võimalik halduskohtul läbi vaadata kaebust, milles taotletakse 1)

§ 6

lg 2 p 1 alusel Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolöri kui täitevametniku haldusakti 27. juunil 2002 tehtud otsuse sõiduauto Ford registreerimisnumbriga 517 AJZ teisaldamiseks tühistamiseks (tühistamiskaebus) ja 2) sõiduauto teisaldamise ja tasulisse parklasse paigutamisega tekitatud kulude 525 krooni tagastamist, s.t akti tagasitäitmist (

§ 26lg 1 p 1).

Haldusakti tagasitäitmine on üks haldusaktiga tekitatud kahju kõrvaldamise võimalus. Halduskohtus saab tühistatud haldusakti alusel makstud raha tagastamist nõuda avaliku võimu kandjalt, kellele raha maksti. Sõiduki teisaldamine kui haldusülesande täitmine tuleb tervikuna omistada teisaldamisakti teinud avaliku võimu kandjale, antud juhul Tallinna linnale. See, et Tallinna linn kasutab antud haldusülesande täitmisel allhanke korras erafirmade abi, ei mõjuta linna ja sõidukiomaniku vahelisi õigussuhteid. Sõidukiomanikult teisaldamistasu võttes tegutses parkimiskorraldaja Tallinna linna nimel.

1. V. Dudoladov teatas
2. septembril 2002 Tallinna Halduskohtule, et ta soovib kaevata Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolöri poolt
3. juulil 2002 HÕS § 951 lg 2 alusel tehtud trahvinõude otsuse (halduskaristuse) peale, samuti haldusakti peale, et saada tagasi temalt nõutud auto teisaldamise tasu ja parkla teenustasu. Sellesisuline kaebus oligi Tallinna Linnakohtu menetluses enne
4. septembrit
5. Karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse § 109 (Liiklusseaduse muutmine) punktis 12 sisalduv § 7437 sätestab vastutuse parkimise eest keelatud kohas alates
6. septembrist
7. Samast kuupäevast loetakse Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 30 lg 1 p 1 järgi enne Karistusseadustiku jõustumist seadustes kasutatud mõiste "haldusõiguserikkumine" mõisteks "väärtegu" vastavas käändes. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 6 lg 2 järgi füüsilise või juriidilise isiku poolt enne Karistusseadustiku jõustumist (s.o enne
8. septembrit 2002) toime pandud tegu, mis on väärteona karistatav ka Karistusseadustiku või muu seaduse järgi, kvalifitseeritakse Haldusõiguserikkumiste seadustiku või muu haldusõiguserikkumise kooseisu ettenägeva seaduse vastava paragrahvi järgi.
9. septembril 2002 jõustunud Väärteomenetluse seadustiku
10. peatüki
11. jao kohaselt lahendab väärteo asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebusi vastav maa- või linnakohus. Erikogu leiab, et seetõttu kuulub V. Dudoladovi kaebuse läbivaatamine väärteo asjas tehtud otsuse peale Tallinna Linnakohtu pädevusse.
12. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 307 sätestas, et isikule hüvitatakse kõik tekitatud kahjud haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel ning seda tehakse sama otsusega. Analoogiline säte puudub Väärteomenetluse seadustikus. Sõiduki teisaldamise akt ei ole karistusotsus. Sõiduki teisaldamine võib, kuid ei pruugi iga kord olla seotud väärteomenetlusega. Väärteomenetluse seadustiku § 7 sätestab, et väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. See säte reguleerib väärteoga tekitatud kahjude hüvitamist, kuid ei reguleeri väärteomenetluse käigus, veel vähem aga autode teisaldamisel isikule tekitatud kahjude hüvitamist.
13. Erikogu leiab, et juhul, kui teisaldamisakt koostati väärteomenetluse tulemusena, saab teisaldamist vaidlustada ja teisaldamisakti alusel tasutud raha tagastamist taotleda koos karistusotsuse vaidlustamisega maa- või linnakohtus. See taotlus tuleb läbi vaadata Väärteomenetluse seadustiku kohaselt. Maa- või linnakohus on pädev tühistama teisaldamisakti analoogiliselt karistusotsusega. Vastasel juhul tuleks õiguskaitset seoses ühe ja sama sündmusega taotleda erinevates kohtutes ning see oleks vastuolus menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Teisaldamisakti alusel makstu tagastamise materiaalõiguslikku külge reguleerib aga Riigivastutuse seadus. Juhul, kui sõiduki teisaldamine ei ole seotud väärteomenetlusega, võib teisaldamisakti vaidlustada ja makstud tasu tagastamist taotleda halduskohtus.
14. Kuna V. Dudoladovi poolt
15. augustil 2002 Tallinna Linnakohtule esitatud avaldusest võib järeldada, et ta soovis trahviotsuse tühistamist ja ebaõige karistamisega põhjustatud kahju hüvitamist, siis kuulub käesolev asi lahendamisele Tallinna Linnakohtus. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
16. septembri
17. a määrus haldusasjas nr 4-2317/02 tuleb tühistada ja saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Uno Lõhmus, Jüri Põld, Harri Salmann