← Eesti

3-4-1-20-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamine Resolutsioon Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-20-02

  1. november 2002 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ants Kull ja Jüri Põld Olev Tomsoni kaebus Tõrva Linna Valimiskomisjoni toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Olev Tomsoni kaebus Kirjalik menetlus Jätta Olev Tomsoni kaebus rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Tõrva linnavolikogu liige Olev Tomson esitas
  3. oktoobril
  4. aastal kaebuse Valga Maakonna Valimiskomisjonile. Kaebaja leiab, et lähtudes Avaliku teenistuse seaduse § 6 lg-st 1 ja § 2 lg-st 1 on linnaametnik linna eelarvest finantseeritava ja avalikku võimu teostava asutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Sellest lähtudes on Tõrva Linnavolikogu koosseisus ametnikud järgmised volikogu liikmed: A. Kabrits, Tõrva linnavalitsuse alluvuses oleva Linnahoolduse Asutuse juht; E. Truu, Tõrva linnavalitsuse alluvuses oleva lasteaia "Tõrvalill" juhataja; I. Hanvere, Tõrva linnavalitsuse alluvuses oleva Tõrva Gümnaasiumi töötaja; U. Saks, Tõrva linnavalitsuse alluvuses oleva lasteaia "Mõmmik" juhataja. Kaebaja leiab, et on vaja tõlgendada ka seda, milline asutus teostab avalikku võimu ja milline mitte, ning on seisukohal, et lasteaiad ei teosta avalikku võimu, gümnaasium ja Linnahoolduse Asutus aga teostavad. Seetõttu tuleb lugeda A. Kabrits ja I. Hanvere linnaametnikeks ja nende tegevus peatada Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lg 1 p 6 alusel. Linna valimiskomisjon ei määranud nende kahe volikogu liikme asemele asendusliikmeid, millega rikkus KOKS § 20 lg 4 ja § 18 lg 1 p
  5. Kaebaja palus tunnistada Tõrva Linna Valimiskomisjoni toiming, mis seisnes asendusliikmete mittemääramises, seadusevastaseks ja teha linna valimiskomisjonile ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks.
  6. Valga Maakonna Valimiskomisjon jättis kaebuse
  7. novembri
  8. aasta otsusega nr 5 rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon leidis, et kaebaja on õigesti leidnud, et Tõrva Linnavalitsuse alluvuses olevate (hallatavate asutuste) lasteaedade juhid ei ole ametnikud ja neile ei laiene avaliku teenistuse seadus, kuid samas tähtsustab kaebaja üle gümnaasiumi ja linnahooldusasutuse juhtide võimupädevust. Kõik hallatavate asutuste juhid on seaduse kohaselt samas staatuses.
  9. O. Tomson esitas
  10. novembril
  11. aastal kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles palus Vabariigi Valimiskomisjonil tühistada Valga Maakonna Valimiskomisjoni
  12. novembri
  13. aasta otsuse nr 5, tunnistada seadusevastaseks Tõrva Linna Valimiskomisjoni toimingu, mis seisnes asendusliikmete mittemääramises, ja teha Tõrva Linna Valimiskomisjonile ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks.. Kaebaja väidab, et talle pole antud vastust selle kohta, mis on avaliku võimu teostamine. Maakonna valimiskomisjon on kaebuse läbivaatamisel lähtunud Avaliku teenistuse seaduse § 2 lg-st 3 ja et see säte määratleb, millises ametiasutuses töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, kuid ei defineeri ametniku mõistet. Tõrva Gümnaasium ja Tõrva Linnahoolduse Asutus on avaliku teenistuse seaduse § 2 lg 1 järgi igal juhul ametiasutused, kes teostavad avalikku võimu, esimene Haridusseadusest tulenevalt, teine peab jälgima näiteks linna heakorraeeskirjade täitmist.
  14. Vabariigi Valimiskomisjoni
  15. november 2002 otsusega nr 48 jäeti O. Tomsoni kaebus rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon põhjendas otsust alljärgnevalt: 1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lg 2 p 6 kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seoses nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS § 54 lg 1). Avaliku teenistuse seadus § 2 lg 3 loetleb kohaliku omavalitsuse ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. Kaebaja leiab, et see säte ei määratle, kes on ametiisik, ent Avaliku teenistuse seaduse määratleb nii avaliku teenistuse mõiste (§ 1 lg 1), avaliku teenistuja mõiste (§ 4 lg 1) kui ka ametniku mõiste (§ 6 lg 1) just nimelt riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötamise kaudu. Neist põhimõtetest peab valla või linna valimiskomisjon KOKS § 18 lg 2 p 6 rakendamisel ka lähtuma. 2) Maakonna valimiskomisjon on õigesti leidnud, et nii lasteaed, gümnaasium kui ka linnahoolduse asutus ei ole kohaliku omavalitsuse ametiasutused, vaid ametiasutuse hallatavad asutused, nende asutuste juhid ei ole kohaliku omavalitsuse ametnikud ja seetõttu ei ole alust nende volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks KOKS § 18 lõike 2 punkt 6 alusel.
  16. O. Tomson esitas Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tõrva Linna Valimiskomisjoni toiming, mis seisnes asendusliikmete mittemääramises, ja kohustada Tõrva Linna Valimiskomisjoni määrama volikogu koosseisus olevate linnaametnike asemele asendusliikmed. Samuti palus ta tühistada käesolevas asjas tehtud valga Maakonna Valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsus. Riigikohus sai kaebuse kätte
  17. novembril
  18. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  19. O. Tomson väidab Riigikohtule esitatud kaebuses: 1) Valimiskomisjonid lähtusid ATS § 2 lg-st 3 ja arvavad, et ametnikuks on ainult selles sättes loetletud ametiasutustes töötavad ametnikud. Selline tõlgendus ei tugine seadusele - ametiasutuse mõiste on väga lai ning ametiasutusteks on kõik avalikku võimu teostavad ja kohalikust eelarvest finantseeritavad asutused. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 3 eristab ametiasutuste üldkogumist need ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. Siin ei räägita ametniku mõistest, selle sätte eesmärk on teine. 2) Avaliku teenistuse seaduse § 4 lg-s 1 on antud avaliku teenistuja mõiste. Selle järgi on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd ametiasutuses. Avalik teenistuja on ükskõik millises ametiasutuses töötav isik, sest pole näidatud, et teenistuja on ainult ATS § 2 lg-s 3 loetletud ametiasutustes töötav isik. Ametnik on avalike teenistujate üks liik (§5) ning ATS § 6 lg 1 toob välja ametniku mõiste, mis lähtub jällegi ametiasutuse mõistest. Ka siin ei näidata, et ametnik on ainult ATS § 2 lg-s 3 loetletud ametiasutustes töötav isik. 3) Linnavalitsuse alluvuses olevad Tõrva Gümnaasium ja Tõrva Linnahoolduse Asutus on KOKS § lg 1 järgi igal juhul ametiasutused ja nende juhid I. Hanvete ja A. Kabrits on ametnikud, kes teostavad avalikku võimu. Gümnaasiumi direktor teostab avalikku võimu Haridusseadusest tulenevalt ja linnahoolduse asutuse juht peab jälgima linna heakorraeeskirjade täitmist. 4) Loogiline on järeldada, et seadusandja soov oli KOKS § 18 lg 1 p 6 kehtestamisel vältida olukorda, kus volikogu enamus koosneb linna palgal olevatest isikutest, mis on hea pinnas korruptsiooni kasvule.
  20. Riigikohtule esitatud selgituses vaidleb Vabariigi Valimiskomisjon O. Tomsoni kaebusele vastu, jääb oma otsuse juurde ja palub jätta O. Tomsoni kaebus rahuldamata. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  21. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1 sätestab: "Erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis kehtetuks." Sellega on sätestatud põhimõte, et Riigikohtus saab valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kaebus kuulub rahuldamisele, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi.
  22. Põhimõttest, et valimiskaebusega kaitstakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, lähtub ka Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. "Kui üksikisik, kandidaat, valimisliit või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile" (KOVVS § 64 lg 1). "Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud kaebuse jättis maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile" (KOVVS § 65 lg 1). "Kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (RT I 2002, 29, 174) ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule" (KOVVS § 66 lg 1).
  23. Käesolevas asjas on Tõrva Linnavolikogu liige vaidlustanud linnavolikogu kahe liikme I. Hanvete ja A. Kabritsa - mandaadi ning valimiskomisjonid on tema kaebust sisuliselt arutanud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et Tõrva Linna Valimiskomisjoni vaidlustatud toiming pole suunatud O. Tomsonile ega saa seetõttu kuidagi rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Seepärast pidanuksid valimiskomisjonid KOVVS § 64 lg-st 1 ja 65 lg-st 1 tulenevalt jätma O. Tomsoni kaebuse rahuldamata, analüüsimata selles esitatud argumente. Riigikohus jätab O. Tomsoni kaebuse rahuldamata, sest leiab, et Tõrva Linna Valimiskomisjoni toiming ei saa rikkuda O. Tomsoni õigusi.
  24. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et O. Tomsoni kaebus on põhjendamatu ka sisu poolest. Valimiskomisjonid on õigesti leidnud, et gümnaasiumidirektor ja linnahoolduse asutuse juhataja ei ole kohaliku omavalitsuse ametnikud. Lea Kivi, Ants Kull, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.