3-2-1-136-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-136-02 Otsuse kuupäev Tartu,

1. november
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Lembit Kruusi hagi AS Nuia Sylvester vastu 14 965 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-312/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lembit Kruusi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. november
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. juuni
9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
11. Tagastada Lembit Kruusile
12. juulil
13. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. a veebruari lõpus ja märtsi alguses tegi AS Nuia Sylvester ebaseaduslikke raietöid Tartumaal Tartu vallas Möllatsi külas asuval L. Kruusile kuuluval Metsatuka kinnistul. AS Nuia Sylvester tunnistas ebaseaduslikku metsaraiet ning hüvitas L. Kruusile
16. märtsil
17. a kahju 17 628 krooni.
18. Tartu Maakohtule esitatud hagis palus L. Kruus AS-lt Nuia Sylvester välja mõista 14 965 krooni. Ebaseadusliku metsaraide tulemusena on talle tekkinud kohustus metsa uuendamiseks, mis toob kaasa vähemalt 14 965 krooni suuruse kulutuse. Kostja tegevuse õigusvastasus väljendub selles, et metsaraie hagejale kuuluval kinnistul oli õigusvastane, kuna rikuti kasvava metsa raieõiguse nõudeid. Kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Hageja kahju seisneb tulevikus aset leidvates kulutustes metsa uuendamiseks. See kohustus tuleneb MeS §-st 11 lg 1, mille kohaselt on metsaomanikul kõigil raiesmikel metsa uuendamise kohustus. Kostja oli süüdi vähemalt raske ettevaatamatuse vormis.
19. Kostja leidis, et hagejale on kogu ebaseadusliku raidega tekitatud kahju hüvitatud, sest hagejale makstud 17 628 krooni on suurem summa kui olnuks vajalik raiutud puidukoguse väärtuse hüvitamiseks. Hageja on omaks võtnud, et talle on hüvitatud kogu ebaseadusliku metsaraidega tekitatud kahju. Tõendatud ei ole, et kostja tegevuse ja hageja väidetava kahju vahel oleks põhjuslik seos.
20. Tartu Maakohus jättis
21. aprilli
22. a otsusega hagi täielikult rahuldamata. Ebaseadusliku metsaraide tulemusena tekkis hagejal kahju, mis seisnes kinnistu väärtuse alanemises seoses kinnistul kasvava metsa vähenemisega. Selle kahju hüvitamiseks tasus kostja hagejale 17 628 krooni. Kostja tehtud ebaseaduslik metsaraie ja hageja kui metsaomanikul kohustus uuendada metsa ja kanda tulevikus kulutusi, on küll omavahel põhjuslikus seoses, kuid tulevikus kantavaid kulutusi ei saa vaadelda hagejale kostja ebaseadusliku metsaraide tulemusena tekitatud kahjuna. MeS § 11 lg 1 kohaselt on metsa uuendamine metsaomaniku kohustus, mida tal tuleb täita olenemata sellest, missugusel põhjusel mets uuendamist vajab. Maakohus leidis, et hagejale ei ole tekkinud kahju ka seoses sellega, et raielank oleks jäänud nõuetekohaselt puhastamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
23. Ringkonnakohus jättis
24. juuni
25. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Vastavalt TsMS §-le 330 lg 5 ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et kuivõrd kasvavat metsa kui kinnisasja olulist osa ei saa asemele soetada nagu saab asendada vallasasja, siis ei saa hageja kahjuks olla kasvava metsa taassoetamisväärtus. Hageja kahjuks võivad olla kas metsa taastamise kulud, kinnistu väärtuse vähenemine või metsamaterjali võõrandamise tõttu saamata jäänud tulu. Metsa taastamise kulude ja kinnistu väärtuse vähenemisest tekkinud kahju nõuded on teineteist välistavad, sest metsa taastamise kaudu taastatakse kinnistu väärtus. Mahavõetud metsa on võimalik taastada täielikult, seega ei saa hageja kahjuks olla samaaegselt kinnistu väärtuse langus ning metsa taastamise kulud. Juhul, kui käsitada kostja makstud 17 628 krooni hüvitisena metsamaterjali mahamüümise tõttu saamata jäänud tulu eest ja hageja poolt kostjalt nimetatud summa vastuvõtmise kohta antud kinnituskirjast võib seda järeldada, siis ei saa hageja kahjuks olla metsa taastamise kulud. Teistsuguse seisukoha järgi rikastuks hageja kostja arvel alusetult, sest juhul, kui ta oleks metsa ise maha võtnud, pidanuks ta ka ise kandma metsa taastamise kulud. Kostja on hagejale tekitatud kahju hüvitanud täielikult ning tähtsust ei oma, kas kostja koristas raielangi nõuetekohaselt või mitte. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa asja kahjustamise korral asja kordategemise kulutuste hüvitamist nõuda ette. Samas ei oma selline ebaõige seisukoht asja lahendamisel tähtsust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
26. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et kostja makstud 17 628 krooni oli kinnistu väärtuse vähenemise kompenseerimine. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hageja kahju ei saa samaaegselt olla kinnistu väärtuse langus ning metsauuendustöödeks tehtavad kulud. Hagejale makstud hüvitis metsamaterjali eest kulub metsauuendustöödeks ning peale nende tööde lõpetamist on hageja olukorras, kus kinnistu väärtus on oluliselt langenud seal varem kasvanud metsamaterjali väärtuse võrra. Lepinguvälise kahju hüvitamise põhiprintsiibiks on kahjusaaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale enne kahju tekitamist.
27. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja nõue on tulevikus metsa uuendamisega seonduvate võimalike kulutuste hüvitamiseks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
29. Tõendamist leidis, et kostja on toime pannud õigusvastase teo, raiudes ilma hageja nõusolekuta maha hagejale kuuluvalt kinnistult metsa ning võõrandades saadud 67,8 tm metsamaterjali. TsK § 448 lg 1 järgi tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada täies ulatuses, kui seadus ei sätesta teisiti.
30. Ringkonnakohus leidis, et kuna mahavõetud metsa on võimalik taastada täielikult, siis ei saa hageja kahjuks olla samaaegselt kinnistu väärtuse langus ning metsa taastamise kulud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu selline käsitlus oleks kohaldatav juhul kui ka metsaomanik ise oleks soovinud ja kavandanud metsa mahalõikamist lähiajal. Asja materjalidest lähtuvalt ei leidnud tõendamist, et hageja oleks ise soovinud metsa maha lõigata. Hageja väitis, et mets ei olnud raieküps ja tal puudus soov seda maha lõigata. Seega on hageja olukorras, kus tema kinnistul asunud mets on õigusvastaselt maha lõigatud, talle on hüvitatud kahju metsamaterjali väärtuse eest ja tal metsaomanikuna lasub kohustus metsa uuendustöödeks kolme aasta jooksul arvates raiest metsaseaduse § 11 lg 1 kohaselt. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et mahavõetud metsa on võimalik taastada täielikult. Kuid olukorras, kus metsaraie on toimunud hageja kinnistult ebaseaduslikult ja hageja on väitnud, et mets ei olnud veel raieküps ja tal endal puudus soov metsa maha lõikamiseks, ei saa panna hagejat omal kulul kandma metsaseadusest tulenevat metsa uuendustööde kohustust. Hageja kulutused metsa kohustuslikuks uuendamiseks ei olnud hageja jaoks plaanipärased lähitulevikus. Need kulutused tuleb hagejal kanda kostja õigusvastase käitumise tulemusena. Seetõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et hagejale on tekitatud kahju täielikult hüvitatud kui kostja hüvitas talle raiutud puude väärtuse. Tekitatud kahju hüvitamine tähendab seda, et kannatanu asetatakse olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui õigusvastast tegu ei oleks toime pandud. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa