← Eesti

3-3-1-65-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-65-02 Otsuse kuupäev

  1. november 2002 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Are Raudoja kaebus Jõhvi Vallavalitsuse
  2. aprilli
  3. a korralduse nr 42 punktide 1-6 ja 10 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsus haldusasjas nr 23-131/2002 Jõhvi Vallavalitsuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. oktoober 2002 Kohtuistungil osalenud isikud Jõhvi Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt Are Raudoja esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada Jõhvi Vallavalitsuse kassatsioonkaebus.
  8. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  9. juuni
  10. a otsus haldusasjas nr 2-3-131/2002 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  11. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. ÕVVTK Ida-Viru Maavalitsuse komisjoni
  13. mai
  14. a otsusega nr 16-26 tunnistati omandireformi objektiks Jõhvi vallas Tammiku alevikus asuv endise Viljapuuaiakoht A-69, kinnistu nr 14098, pindala 5,95 ha ning õigustatud subjektideks selle maa suhtes Aili Zõrjanova ja Are Raudoja 1/2 võrdsetes osades. A. Zõrjanovale on maa tema avalduse alusel kompenseeritud, A. Raudoja taotleb maa osalist tagastamist.
  15. Nimetatud maatükil asus Tammiku Ühismajandile kuulunud saun-baar, mille teenindusmaa suuruseks kinnitas Jõhvi Vallavalitsus
  16. jaanuari
  17. a korraldusega nr 10 0,27 ha.
  19. mail 1996 omandas ostu-müügi lepingu alusel Tammiku alevikus 2700 m² maatükil asuva sauna ja kuuri Kalev Kullamä, kes esitas
  20. detsembril 1997 Jõhvi Vallavalitsusele avalduse 2700 m2 maa ostueesõigusega erastamiseks.
  22. septembril 2000 andis Jõhvi Vallavalitsus korralduse nr 217, millega nõustus erastama ostueesõigusega 2218 m2 suuruse maatüki K. Kullamäle.
  24. aprillil 2001 andis Jõhvi Vallavalitsus uue korralduse nr 42, millega nõustuti erastama ostueesõigusega maad K. Kullamä sauna juurde 2700 m
  25. Korralduse punktis 10 tühistati
  26. septembri
  27. a korraldus nr
  29. Are Raudoja esitas
  30. novembril 2001 kaebuse Jõhvi Halduskohtule, milles taotles Jõhvi Vallavalitsuse
  31. aprilli
  32. a korralduse nr 42 punktide 1-6 ja 10 tühistamist. Kaebaja leidis, et K. Kullamäle ostueesõigusega erastatav maa asub tervikuna õigusvastaselt võõrandatud maal, mistõttu kaevatud korraldus rikub tema õigust maade tagastamisel. Korraldus on seadusevastane, sest sellega seadustati uuesti K. Kullamä maakasutus oluliselt suuremas ulatuses, kui oli Jõhvi Vallavalitsuse
  33. mai
  34. a õiendis nr 87, milles märgiti, et Viljapuuaia koht A-69 talu kohta on esitatud maa tagastamise, asendamise, kompenseerimise ja ostmise avaldused ja soovitused, s.h Tammiku Ühismajandi bilansis oleva saun-baari hoonete teenindamiseks vajalik maa 0,15 ha jätta hoone valdajale. Põhjendamatult on muudetud juba
  35. a kindlaks määratud teenindusmaa suurust. See ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse
  36. juuni
  37. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraga", samuti maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunktiga 2, mille kohaselt määrab kohalik omavalitsus kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Kuna
  38. septembri
  39. a korraldusega nr 217 määrati ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 2218 m2, siis jääb selgusetuks, millal ja millisel õiguslikul alusel maa suurust muudeti ning piiride kulgemise ettepanekud tehti, kaebajat ei ole nendest piiridest teavitatud. Kaebaja leidis veel, et korraldus on motiveerimata. Kohtuistungil täiendas kaebaja esindaja kaebust, leides, et vallavalitsuse
  40. jaanuari
  41. a korraldus nr 10 ei ole õiguspärane ja ei saa luua õiguslikke tagajärgi, sest selle andmise ajal sätestas MRS § 10 lg 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise koos riigiasutusega, kelleks oli tollal maa-amet ning seetõttu tulnuks juhinduda maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunktist 2 ja määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa uuesti.
  42. Jõhvi Halduskohtu
  43. märtsi
  44. a otsusega rahuldati A. Raudoja kaebus ja tühistati Jõhvi Vallavalitsuse
  45. aprilli
  46. a korralduse nr 42 punktid 1-6 ja
  47. Kohus leidis, et MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maal asuvad teisele inimesele kuuluvad hooned ja sama seaduse § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei tagastata väljaspool linna piire asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad füüsilisele isikule kuuluva ehitise juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. K. Kullamä sauna ja kuuri teenindamiseks vajalik maa 2700 m2 on kindlaks määratud Jõhvi Vallavalitsuse
  48. jaanuari
  49. a korraldusega nr 10 ning see korraldus on olnud aluseks kaebuses vaidlustatud Jõhvi Vallavalitsuse
  50. aprilli
  51. a korralduse nr 42 andmisel. MRS § 10 lg 3 kuni
  52. juunini 1996 kehtinud redaktsiooni kohaselt määrati hoonete või rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suurus kindlaks kohaliku omavalitsusüksuse ja volitatud riigiasutuse poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse
  53. juuli
  54. a määrusega nr 208 kehtestatud "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused" punkti 3 kohaselt tuli maa määrata koos maa-ametiga. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vaidlusaluse maatüki suuruse määramisel oleks osalenud maa-amet ja ka korralduses endas sisalduva kohaselt on Jõhvi Vallavalitsus teinud sellise otsuse üksinda, milleks tal puudus õigus. Seega on nimetatud teenindusmaa määranud ebapädev organ, milline asjaolu toob automaatselt kaasa vastavat otsustust sisaldava haldusakti tühisuse. Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale, mistõttu polnudki kaebajal vaja seda eraldi vaidlustada ja seetõttu ei saanud see haldusakt anda kellelegi alust ka õiguspäraseks ootuseks. Kohus leidis, et haldusakti tühisuse korral puudub vajadus hinnata selle õiguspärasust muus osas. Kohus nõustus vallavalitsusega selles, et vallavalitsuse
  55. mai
  56. a õiend nr 87 ei ole dokument, millega määratakse kindlaks teenindusmaa ja ta ei loo õiguslikke tagajärgi. Kohus leidis veel, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata, kuid kohtumenetluse käigus antud selgituste põhjal on korraldus siiski kontrollitav ja ei saa seetõttu kaasa tuua tühistamist. Kohus leidis, et vallavalitsusel puudus vaidlustatud
  57. aprilli
  58. a korralduse nr 42 andmisel kohaldada õigusliku alusena MRS § 9 lg 1 p 3, sest puudub kehtiv haldusakt K. Kullamäle kuuluvatele ehitistele teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta. Seega puudus vallavalitsusel ka õiguslik alus anda korraldust maa ostueesõigusega erastamise kohta ja sellise asjaolu eiramine toob igal juhul kaasa korralduse tühistamise.
  59. Jõhvi Vallavalitsus esitas
  60. aprillil 2002 apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes tühistada Jõhvi Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, jättes kaebuse rahuldamata. Apellant leidis, et Jõhvi Vallavalitsuse
  61. jaanuari
  62. a korraldus nr 10 on jõustunud ja õiguslikke tagajärgi loov, kehtiv õigusakt. Kaebaja ei vaidlustanud seda ettenähtud tähtaegadel ja korras, mistõttu asjaosalistel oli õigus ja alus loota, et see õigusakt jääb kehtima. Kaebus esitati
  63. aprilli
  64. a korralduse nr 42 tühistamiseks, mitte
  65. jaanuari
  66. a korralduse nr 10 tühistamiseks. Kaebuses tugineti
  67. juunil
  68. a vastu võetud teenindusmaa määramise korrale, kuid sellel ei saanud olla tagasiulatuvat jõudu
  69. jaanuari
  70. a korralduse nr 10 suhtes. Kohus väljus korralduse nr 10 tühisuse hindamisel kaebuse piiridest. Kohus ei põhjendanud, millele tuginedes tegi ta järelduse, et korraldus nr 10 võeti vastu vallavalitsuse poolt üksinda ilma maa-ameti kooskõlastuseta. Sellise väite esitas kaebaja esindaja alles kohtuistungil, kaebuses puudus nimetatud põhjendus. Korralduse nr 10 tühisuse hindamine eeldab omaette vaidlust. Vallavalitsus ei olnud valmis tõendite esitamiseks sellel istungil. Apellant leidis veel, et ebaõige on kohtu väide, et vallavalitsusel puudus alus kohaldada MRS § 9 lg 1 p
  71. See väide ei tugine seadusel ega tõendite objektiivsel hindamisel. MRS § 6 lg 2 p 3 ja § 9 lg 1 p 3 alusel oli teenindusmaa määratud hoonete juurde
  72. a ning hoonet ostes oli selle omandajal alus ja õigus eeldada, et tal on võimalik antud teenindusmaa ostueesõigusega erastada ning et seda maad ei tagastata. Seega oli korraldusel nr 42 õiguslik alus. Korralduse nr 42 tühistamine ei too kaasa nimetatud maatüki tagastamist või hoone omanikule mitteerastamist.
  73. Tartu Ringkonnakohtu
  74. juuni
  75. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus märkis otsuses: Jõhvi Vallavalitsuse
  76. jaanuari
  77. a korralduse nr 10 puhul on tegemist tühise haldusaktiga ja tühisest haldusaktist ei saa tuleneda õiguspärast ootust. Põhjendamatu on apellandi väide, et kohus väljus kaebuse piiridest, andes hinnangu vaidlustatud korralduse aluseks olevale haldusaktile. Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ning halduskohus on lähtunud oma pädevusest kontrollida ja anda õiguslik hinnang menetlusosaliste poolt esitatud asjaoludele. Apellant ei ole vaielnud vastu sellele, et vallavalitsus võttis teenindusmaa määramise korralduse vastu oma pädevust ületades. Ta ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud ka apellatsioonkaebuses. Asjaolu, kas vaidlustatud korralduse tühistamine toob kaasa vaidlusaluse maa tagastamise, ei kuulu lahendamisele käesolevas vaidluses. Kaevatud korraldus ei takista maa tagastamist, seega on kaebajal õigus nimetatud korraldust vaidlustada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  78. Jõhvi Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  79. juuni
  80. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et Jõhvi Vallavalitsuse
  81. aprilli
  82. a korralduse nr 42 tühistamise põhiliseks aluseks on sama vallavalitsuse
  83. jaanuari
  84. a korraldus nr 10 ja et vallavalitsus ei vaielnud apellatsioonkaebuses vastu sellele, et vallavalitsus võttis teenindusmaa määramise korralduse nr 10 vastu pädevust ületades. Kassaator leiab, et vallavalitsuse
  85. jaanuari
  86. a korraldus nr 10 oli kohtutoimikus ühe tõendina, ta oli jõustunud ja kehtiv ning õiguslikke tagajärgi loov haldusakt. Seda korraldust ei ole kohtus vaidlustatud ettenähtud tähtaegadel ja korras. Vaidlustati vallavalitsuse
  87. aprilli
  88. a korraldus nr
  89. Vallavalitsus ei ole kordagi nõustunud sellega, et ta võttis korralduse nr 10 vastu pädevust ületades. Vallavalitsus väitis juba halduskohtus, et antud vaidluses ei hinnata korraldust nr 10, sest sellele korraldusele õigusliku hinnangu andmine nõuab omaette protsessi, mille vaidlustamiseks on aga tähtaeg möödunud. Vallavalitsus lähtus korralduse nr 10 andmisel ja teenindusmaa määramisel MRS §-st 9 lg 1 (kehtis kuni
  90. juunini 1996) ja §-st
  91. Teenindusmaa määramise kord sätestas, et hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Jõhvi Vallavalitsus määras teenindusmaa piirid kindlaks, selle kohta oli ka maa-ametiga kooskõlastatud skeem. Kuna arutelu korralduse nr 10 üle tekkis alles halduskohtu istungil, ei olnud vallavalitsusel kaasas maaameti kooskõlastust. Korraldus nr 10 on jõus ja selle tühiseks tunnistamine ei saanud olla antud kohtuvaidluse esemeks, mistõttu vallavalitsus keskendus vaidlustatud korralduse nr 42 asjaoludele. Kaebaja oleks pidanud tõendama või taotlema kohtult täiendavaid tõendeid selle kohta, et korraldus nr 10 on vastu võetud pädevust ületades. Kohus on ületanud kaebuse piire, mistõttu on tehtud ebaõige otsus.
  92. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab A. Raudoja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  93. Antud asjas tühistas halduskohus Jõhvi Vallavalitsuse
  94. aprilli
  95. a korralduse nr 42 punktid 1-6 ja 10 põhjendusega, et selle korralduse aluseks olev sama vallavalitsuse
  96. jaanuari
  97. a korraldus nr 10 teenindusmaa määramise kohta on tühine, sest vallavalitsus oli teenindusmaa määramiseks ebapädev organ, kuna vaidlustatud maatüki suuruse määramisel ei osalenud maa-amet. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega, leides samuti, et vallavalitsus on määranud teenindusmaa pädevust ületades. Õige on kassaatori Jõhvi Vallavalitsuse seisukoht, et
  98. jaanuari
  99. a korraldust nr 10 ei ole keegi seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, mistõttu see korraldus on kehtiv ja õiguslikke tagajärgi loov haldusakt.
  100. Mis puudutab Jõhvi Vallavalitsuse
  101. jaanuari
  102. a korralduse nr 10 väidetavat tühisust, siis MRS § 10 lg 3 tollal kehtinud redaktsiooni järgi tuli määrata hoone või rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suurus kohaliku omavalitsusüksuse ja volitatud riigiasutuse poolt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Seega Jõhvi Vallavalitsusel oli MRS §-st 10 lg 3 tulenev pädevus määrata teenindusmaa suurus. Vabariigi Valitsuse
  103. juuli
  104. a määrusega nr 208 kinnitatud "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused" p 3 järgi pidi hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrama kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Selle sätte kohaselt peab teenindusmaa määrama vallavalitsus, kooskõlastades oma korralduse maaametiga. Kohtute väitel puudus vallavalitsusel maa-ameti selline kooskõlastus. Kui see väide on õige ja maa-ameti kooskõlastus puudub, siis on tegemist niisuguse menetlusveaga, mis ei too endaga kaasa haldusakti tühisust ega pruugi tuua endaga kaasa ka haldusakti tühistamist. Vaidlustatud korralduse andmise hetkel kehtis
  105. jaanuari
  106. a korraldus nr 10 ja võimalik menetlusviga selle korralduse andmisel ei mõjuta iseenesest vaidlustatud korralduse õiguspärasust.
  107. Eeltoodud põhjustel tuleb Jõhvi Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldada ja HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.