3-1-1-119-02

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-119-02 Määruse kuupäev

1. november 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi I. H. süüdistus KrK § 15 lg 1 ja § 139 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus nr 2-1/956 Tallinna Prokuratuuri prokuröri eriprotesti läbivaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva riigiprokuröri Alar Kirsi eriprotest Asja läbivaatamise kuupäev
4. november 2002 Istungil osalenud isikud I. H. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
5. Eriprotest rahuldada.
6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a määrus I. H. süüdistusasjas nr 2-1/956, millega jäeti läbivaatamata Tallinna Prokuratuuri prokuröri eriprotest Tallinna Linnakohtu kohtuniku
9. septembri
10. a määruse peale ja saata kriminaalasi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määrus jõustub
11. novembril
12. a. ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. I. H. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta varem KrK § 139 järgi karistatud isikuna, püüdis
14. oktoobril
15. a kella 18.00 paiku salaja varastada X Kaubamajast kaupa 863 krooni väärtuses.
16. Juhindudes KarSRakS § 3 lg-st 1 ja 6, lõpetas Tallinna Linnakohtu kohtunik oma
17. septembri
18. a määrusega kriminaalmenetluse I. H. asjas. Lähtudes KarS §-st 218, § 44 lg-st 2 leidis kohtunik, et kuni 1000 kroonise asja omastamisel on KarS mõttes tegemist väärteoga. Kohus märkis, et kuna I. H. poolt omastatu väärtus oli 863 krooni, on tema tegevuses KarS § 218 lg 1, s.o väärteo tunnused, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus KarSRakS § 3 lg 1 järgi lõpetada.
19. Juhindudes AKKS §-st 68, esitas Tallinna prokuratuuri prokurör Ülle Jaanhold eeltoodud määruse peale eriprotesti. Prokurör palus määruse tühistada ja saata kriminaalasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Eriprotestis märgiti, et KarS § 218 lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. I. H. on varem kahel korral karistatud salajase varguse eest (Tallinna Linnakohtu
20. märtsi
21. a ja
22. septembri
23. a kohtuotsused). I. H. käesolev tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele sõltumata varastatu väärtusest, sest tema puhul esineb süüteokoosseisu raskendav asjaolu " ta on isik, kes on varem toime pannud varguse(d).
24. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. oktoobri
26. a määrusega jäeti eriprotest läbi vaatamata põhjendusega, et vaidlustatud määrus ei sisaldu erikaebe korras vaidlustatavate määruste loetelus (AKKS § 68 või § 69) ning ringkonnakohtul ei ole pädevust neile seadusega antud kompetentsi laiendamiseks. Samas nõustus kriminaalkolleegium eriprotestis käsitletud materiaalõiguse tõlgendusega. Kriminaalkolleegium leidis, et I. H. eriline isikutunnus on käsitatav KarS § 199 lg 2 p-s 4 toodud süüteokoosseisu raskendava asjaoluna ning seetõttu on tema tegu kvalifitseeritav kurteona (KarS § 199 lg 2 p 4) ka
27. septembril
28. a jõustunud Karistusseadustiku järgi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
29. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse peale esitas eriprotesti Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv riigiprokurör Alar Kirs, kes palub selle tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Prokurör ei ole nõus ringkonnakohtule esitatud eriprotesti läbivaatamata jätmisega järgmistel põhjustel. 5.1 Protesti esitaja arvates on ootuspärane ja õigusemõistmise üldprintsiipidega kooskõlas seisukoht, et prokuröril peab olema õigus apelleerida kohtu lahendit, mis on seadusega otseses vastuolus. Protesti esitaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-22-96 ja 3-1-1-114-96 avaldatud seisukohale, et põhimõtteliselt ei ole kriminaalasju, mille terviklahenduseks olevat kohtulahendit ei ole võimalik edasi kaevata. Seetõttu leiab ta, et kriminaalkolleegium oli volitatud neile esitatud eriprotesti läbi vaatama. 5.2 Prokurör on seisukohal, et kriminaalkolleegiumi määruses tehtud viide KarSRakS §-le 10 ei ole asjakohane. Samuti ei saa eriprotesti läbivaatamata jätmise aluseks olla KarSRakS § 3 lg
30. Seda seetõttu, et vaidlusobjektiks ei ole mitte karistusest vabastamise küsimus, vaid kriminaalmenetluse ebaseaduslik lõpetamine. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub eriprotestiga ja leiab, et ringkonnakohtu määruse motiivid linnakohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti läbivaatamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Riigikohus on oma varasemates lahendites AKKS § 68 lg-s 1 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendanud põhjendusega, et ei saa olla kriminaalasju, mille terviklahenduseks olev kohtulahend ei kuulu üldse edasikaebamisele (vt 3-1-1-22-96, RKL 1996, nr 63; 3-1-1-114-96, RKL 1996, nr 144; 3-1-1-109-00, RT III 2000, 30, 322). Käesolevas asjas lõpetas linnakohtu kohtunik oma määrusega kriminaalmenetluse KarS § 3 lg 1 alusel põhjendusega, et I. H.-le kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud kuriteokoosseisule vastab
32. septembril
33. a jõustunud karistusseadustiku järgi väärteokoosseis. Ka see määrus on oma sisult terviklahendus, mis välistab asja edasise menetlemise ja seetõttu peab saama seda erikaebe korras vaidlustada. Arvestades Riigikohtu praktikat ning lähtudes KrMK § 1 p-st 4 tulenevat Riigikohtu kohustust lahendada küsimusi, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks määruse, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse KarSRakS § 3 lg 1 alusel, vaidlustamist erikaebe korras.
34. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2, §-st 77 ning KrMK § 1 p-st 4, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
35. oktoobri
36. a määruse ja saadab kriminaalasja läbivaatamiseks samale kohtule. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher