MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-

§ 15

lg 2 ning § 76 lg 2; §

§ 15lg 1 ning § 2102 lg 2 p 4 järgi Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3.

oktoobri

1. a määrus Toomas Helina süüasjas Toomas Helina kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi erikaebus
2. oktoober 2002 Toomas Helina kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a määrus Toomas Helina süüasjas muutmata.
6. Tagastada Liina Helina poolt
7. septembril
8. a Tallinna Linnakohtu deposiitarvele kantud kautsjonisumma suuruses 1 500 000 kr (üks miljon viissada tuhat krooni) ja kanda see Liina Helina arveldusarvele nr 10002031886003 Ühispangas.
9. Toomas Helina kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi erikaebus rahuldada osaliselt kautsjonisumma tagastamise osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti T. Helin kahtlustatavana kinni
11. veebruaril
12. a ja tema suhtes kohaldati tõkendina vahi all pidamist.
13. T. Helinale esitati süüdistus KrK §

§ 76lg 2 järgi selles, et ta 2000.

a kevad-suvel organiseeris ligikaudu 2000 kg narkootilise aine lähteaine safrooli toimetamise Eesti Vabariiki. KrK § 15 lg 2, §

§ 76lg 2 järgi süüdistatakse T.

Helinat selles, et ta 2001. a märtsis-mais organiseeris koos tuvastamata isikuga 973,46 kg narkootilise aine marihuaana salakaubavedu Malawi Vabariigist Eesti Vabariiki. Kuritegu jäi katsestaadiumisse, sest tollitöötajad pidasid saadetise kinni. Veel esitati T. Helinale süüdistus KrK § 15 lg 1, §

§ 2102

lg 2 p 4 järgi selles, et ta tegi teistele isikutele ülesandeks hankida narkootiliste ainete valmistamise juhendid ja tablettimispressi ning lähteainete ostmiseks vajaliku raha.

1. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
2. septembri
3. a määrusega pikendati T. Helina vahi all pidamise tähtaega
4. oktoobrini
5. a.
6. T. Helin taotles korduvalt vahi all pidamise asendamist kautsjoniga, kuid need taotlused jäid algul rahuldamata. Alles
7. septembril
8. a, vaadates läbi T. Helina järjekordset tõkendi muutmise taotlust, otsustas Tallinna Linnakohtu kohtunik selle rahuldada ning asendas vahi all pidamise kautsjoniga, mille suuruseks määras 30000 päevamäära, s.o 1 500 000 (üks miljon viissada tuhat) krooni. Tõkendi muutmist põhjendas kohtunik sellega, et T. Helinal on alaline elukoht ja perekond. Samuti märgitakse kohtumääruses, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T. Helin võiks pakku minna või jätkata kuritegude toimepanemist. Kautsjoni summa määramisel arvestas kohus süüdistatava isikut, tema poolt toimepandud kuriteo raskust, kuriteoga tekitatud kahju ning tema varalist seisu.
9. Tallinna Prokuratuuri prokurör Lavly Lepp esitas Tallinna Linnakohtu
10. septembri
11. a määruse peale eriprotesti, milles taotles selle tühistamist ja T. Helina vahi alla võtmist.
12. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. oktoobri
14. a kohtumäärusega tühistati Tallinna Linnakohtu kohtuniku
15. septembri
16. a määrus. Kriminaalkolleegium jõustas Tallinna Linnakohtu kohtuniku
17. septembri
18. a määruse, millega pikendati T. Helina vahi all pidamise tähtaega
19. oktoobrini
20. a. Prokuröri eriprotest rahuldati. Ringkonnakohtu määruses on esmalt märgitud, et kooskõlas AKKS § 76 lg-ga 2 ei ole kohus erikaebemenetluses pädev võtma seisukohta kriminaalasja sisu kohta. Kuid edasiselt on ringkonnakohus leidnud, et ta ei saa tõkendi küsimuse otsustamisel jätta arvestamata T. Helinale süüksarvatud kuritegude laadi - suures ulatuses narkootiliste ainete käitlemist. Kohus märkis, et jätab T. Helina isikut iseloomustavate andmetena kõrvale tema varasema korduva karistatuse, sest karistused on kustunud. Selle kõrval pidas kohus vajalikuks märkida, et T. Helin on olnud varasemate kriminaalasjade menetlemisel pikemat aega tagaotsitav ja see annab põhjendatud aluse oletada, et ta võib vabaduses olles ka nüüd pakku minna või uusi kuritegusid toime panna. Olles selliselt sedastanud T. Helina vahi all pidamise aluse kestva olemasolu rõhutas ringkonnakohus, et KrMK § 711 lg 1 mitte ei kohusta kohut asendama vahi all pidamist kautsjoniga, vaid vastava taotluse esitamisel üksnes põhjalikult kaaluma asendamise võimalikkust. "Kolleegium on käesolevas asjas veendunud, et kautsjon ei ole antud juhul piisav tõkend tagamaks süüdistatava sellist käitumist, mis ei looks takistusi normaalseks kriminaalmenetluseks," märgitakse ringkonnakohtu määruses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
21. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse peale esitas erikaebuse T. Helina kaitsja vandeadvokaat A. Luberg, kes taotleb selle määruse tühistamist ja Tallinna Linnakohtu kohtuniku
22. septembri
23. a määruse jõustamist. Kaitsja loeb ringkonnakohtu määrust vastuoluliseks ja motiveerimatuks järgmistel põhjustel. 7.1 Vastuolu ringkonnakohtu määruse erinevate osade vahel näeb kaitsja selles, et ühelt poolt on määruses märgitud, et kriminaalkolleegium ei anna T. Helina kuritegudele juriidilist hinnangut, kuid teisalt on kohus leidnud, et ei või jätta tähelepanuta T. Helinale süüksarvatud kuritegude laadi. Siinjuures peab kaitsja vajalikuks osundada, et T. Helinale esitati
24. augustil
25. a süüdistus suures koguses narkootilise aine valmistamise organiseerimises, mis jäi ettevalmistamise staadiumisse, kuid
26. septembril
27. a jõustunud Karistusseadustiku järgi ei ole kuriteo ettevalmistamine enam karistatav. See tähendab kaitsja arvates, et vastavalt KarS § 5 lg-le 2 on uuel seadusel ka T. Helina suhtes tagasiulatuv jõud. 7.2 Kaitsja ei ole nõus sellega, et ringkonnakohus on samastanud "isiku tagaotsitavaks olemise tema pakkuminekuga". Kaitsja väidab, et T. Helin kuulutati tagaotsitavaks seetõttu, et tema asukoht ei olnud teada ja mitte selle tõttu, et ta oleks pakku läinud. 7.3 Ringkonnakohus ei ole kaitsja arvates usaldusväärselt põhjendanud, milles seisneb lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele T. Helina vahistamisalus. Ringkonnakohus ei ole küllaldaselt motiveerinud, miks kautsjon on ebapiisav tõkend hoidmaks ära T. Helina pakkuminekut. Kaitsja rõhutab, et T. Helin on kõnesolevas asjas ilmunud nii uurija juurde kui ka kohtusse esimesel kutsel, mis näitab tema seaduskuulekat suhtumist käimasolevasse menetlusse. Kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole küllaldaselt arvestanud asjaolu, et T. Helin võeti
28. septembril
29. a tööle OÜ-sse Lauder Puit, kus pärast vabanemist tööle asub. Veel palub kaitsja arvestada T. Helina tervislikku seisundit - asjaolu, et ta põeb kõrgvererõhutõbe. 7.4 Kaitsja leiab, et vaidlustatud määruse täitmine, s.o T. Helina vahi alla võtmine Keskkriminaalpolitsei poolt enne edasikaebe tähtaja möödumist, on ebaõige ning vastuolus AKKS §s 72, § 35 lg-s 3 ja KrMK § 328 lg-s 1 sätestatuga.
31. oktoobril 2002 esitas vandeadvokaat A. Luberg Riigikohtule taotluse, siduda erikaebuse lahendusega ka T. Helina abikaasa, Liina Helina poolt makstud kautsjonisumma tagastamise küsimus.
32. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et T. Helina vahi alla pidamise alus ei ole ära langenud. Prokurör leidis, et vahi alla võtmise määrus erineb oma olemuselt põhimõtteliselt kõigist teistest erikaebe korras vaidlustatavatest kohtumäärustest ja seetõttu ei ole selle määruse puhul kohaldatav KrMK § 328 lg-s 1 sätestatu. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10.1 Käesoleva erikaebemenetluse esemeks on tõkendi küsimus ja AKKS § 76 lg 2 mõttes ei ole erikaebust lahendav kohus pädev võtma seisukohta asja sisu kohta - seega ka selle kohta, kas ühte T. Helinale inkrimineeritud tegudest tuleks Karistusseadustiku jõustumise järgselt lugeda dekriminaliseerituks või mitte. Mõistetavalt ei saa tõkendi küsimuse lahendamist päriselt lahutada isikule inkrimineeritavast süüteost, sest tõkendit saab KrMK §-des 66 ja 67 sätestatu kohaselt kohaldada üksnes konkreetses kuriteos kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele. Tulenevalt viimatiöeldust tuleks kõnealuses erikaebemenetluses vältimatult kaaluda KarS § 5 lg-s 2 sätestatu kohaldamist siis, kui tõusetuks küsimus isikule inkrimineeritud kõigi süütegude dekriminaliseeritusest. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist sellise olukorraga: T. Helinale on esitatud süüdistus mitme kuriteo toimepanemises ja enamiku puhul ei ole dekriminaliseerimise küsimust tõstatanud isegi mitte tema kaitsja. 10.2 Vastavalt KrMK § 68 lg-le 1 tuleb tõkendi valikul kohustuslikus korras arvestada muuhulgas ka toimepandud kuriteo ohtlikkust. Tulenevalt Põhiseaduse § 22 lg-tes 1 ja 2 sätestatud süütuse presumptsioonist ja kooskõlas EÕIK artikli 5 p 1 "c" kohaldamispraktikaga saab toimepandud kuritegu KrMK § 68 lg 1 mõttes tähendada üksnes seda, et tõkendi kohaldamise obligatoorseks eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu vaidlustatud määruses on nõuetekohaselt sedastatud kuriteokahtluse põhjendatust, ilma et seejuures oleks rikutud süütuse presumptsiooni. 10.3 Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole kriminaalmenetluse seaduse ega EÕIK artikli 5 p 1 "c" kohaldamispraktika vastu eksinud ka T. Helina vahistamisaluse tuvastamisel. Tuleb nõustuda erikaebuses märgituga, et KrMK § 165 lg 1 teksti kohaselt on isiku kriminaalmenetluse raames tagaotsitavaks kuulutamise vahetuks aluseks andmete puudumine tema asukoha kohta ja seega ei pea isiku tagaotsitavaks kuulutamine tõepoolest veel alati tähendama seda, et see isik oleks pakku läinud ja hoiaks eeluurimisest kõrvale. Kuid siinjuures tuleb silmas pidada, et ringkonnakohtu kõnealuses määruses ei tugineta vahistusaluse sedastamisel mitte üksnes T. Helina varasemale pikaajalisele tagaotsimisele, vaid lisaks ka mitmesugustele teistele tuvastatud asjaoludele nende kogumis. Sealhulgas on kõnealuses määruses prokuröri eriprotestiga nõustudes sisuliselt aktsepteeritud ka prokuröri poolt esitatud argumenti, et T. Helinat süüdistatakse mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa mastaapides väga tõsistes narkokuritegudes ja et T. Helina sõnul on tema tegelik seotus Eestiga väga nõrk. 10.4 Arvestades seda, et vastavalt KrMK § 711 lg-le 1 võib kohtunik kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel asendada tõkendi vahi alla võtmine tõkendiga kautsjon, on kautsjon tõkendina käsitatav teise tõkendi " vahi all pidamise - asendajana. See tähendab seda, et kautsjonit on võimalik kohaldada üksnes isikule, keda põhimõtteliselt oleks alust ka vahi all pidada. Samas puuduvad seaduses kriteeriumid, millest lähtuvalt tuleks lugeda aktsepteeritavaks kõnealust asendamist. Teatud ulatuses on siin kasutatavad KrMK § 68 lg-s 1 loetletud tõkendi valiku üldised kriteeriumid, kuid tähelepanuvääriv on ka ringkonnakohtu määruses avaldatud seisukoht, et tõkendi küsimust, sealhulgas ka kautsjoni kohaldamist, tuleb lahendada iga isiku suhtes eraldi ja seega ei olegi väga täpsete kriteeriumide esitamine võimalik. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kautsjoni kohaldamisel peab kautsjoni summa olema nii suur, et selle kriminaalmenetlust tagav toime oleks vahi all pidamisega vähemalt sama tõenäosuse astmega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus 3-1-1-59-99, RT III, 1999, 22, 212). Tuleb nõustuda ringkonnakohtu poolt aktsepteeritud prokuröri seisukohaga, et olukorras, mil T. Helina Eestis asuva maja turuväärtus on 10 miljonit krooni, ei saa talle süüks arvatavate kuritegude raskust arvestades asuda seisukohale, et 1 500 000 miljoni krooni suurune kautsjonisumma suudaks tagada kriminaalmenetlust vahi all pidamisega samaväärses ulatuses. 10.5 Erikaebuses osundatakse põhjendatult sellele, et tulenevalt KrMK § 328 lg-s 1 otsesõnu sätestatust oleks ringkonnakohtu vaidlustatud määrust tohtinud pöörata täitmisele ja T. Helinat võtta uuesti vahi alla alles pärast erikaebetähtaja möödumist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei ole KrMK § 328 lg-s 1, samuti § 325 lg-s 3 sätestatu siiski kooskõlas vahi alla võtmise instituudi olemusega, samuti ka vahi alla võtmist reguleerivate KrMK paragrahvidega. Ei ole mõeldav, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või kuritegude jätkuva toimepanemise reaalses võimaluses veendunud kohtunik saaks jätta isiku veel viieks päevaks - s.o AKKS § 73 lg-s 1 ette nähtud erikaebetähtajaks vabadusse. Ka KrMK § 75 lg-tes 1-3 sätestatust nähtub seadusandja tahe, et vahi alla võtmise määrus peab jõustuma selle tegemisel.
33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, tuleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
34. oktoobri
35. a määrus jätta muutmata. Arvestades seda, et T. Helin ei ole rikkunud talle kautsjoni kohaldamisel määratud kohustusi, tuleb kautsjonisumma kooskõlas KrMK § 711 lg-s 7 sätestatuga tagastada. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg