Obsah (6)

§ 86§ 90§ 119§ 97§ 17§ 98

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-126-02 Otsuse kuupäev Tartu, 20. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Hillar Tamme hagi AS V

§ 86p 2 alusel.

Töölepingu lõpetamisel ei makstud hagejale välja lõpparvet ega

§ 90lg 1 p-s 1 ette nähtud hüvitist.

Tartu Ringkonnakohus tühistas

1. juunil
2. a maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis Depoo pankroti välja kuulutamata. Hagejat tööle ei ennistatud.
3. novembril
4. a kuulutas Valga Maakohus uuesti välja ettevõtte pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Heli Peetsmanni.
5. Hageja esitas pankrotimenetluses Depoo pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning tunnustada pankrotimenetluses tema esitatud varalisi nõudeid, st välja mõista keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest
6. aasta maist kuni käesoleva ajani;
7. aasta aprillis ja mais saamata jäänud töötasu ning lõpparve; viivised töötasu maksmisega viivitamise eest ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest; moraalne kahju 100 000 krooni. Kokku palus hageja tunnustada nõudeid
8. jaanuari
9. a seisuga 160 396 krooni 35 sendi ulatuses.
10. aprillil
11. a tunnustati hageja nõuet 8973 krooni ulatuses II rahuldamisjärgu nõudena (saamata jäänud töötasu) ning 153 krooni 75 sendi ulatuses V rahuldamisjärgu nõudena (viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest). Ülejäänud osas hageja nõudeid ei tunnustatud.
12. Valga Maakohtule esitatud hagis palus H. Tamm tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning tunnustada pankrotimenetluses tema esitatud varalisi nõudeid: välja mõista keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest
13. aasta maist kuni käesoleva ajani;
14. aasta aprillis ja mais saamata jäänud töötasu ning lõpparve; viivised töötasu maksmisega viivitamise eest ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest; moraalne kahju 100 000 krooni. Kokku palus hageja tunnustada nõudeid
15. jaanuari
16. a seisuga 160 396 krooni 35 sendi ulatuses. Hageja leidis, et pankrotihaldur on oma tegevusega tekitanud talle moraalset kahju 100 000 krooni, sest halduri tegevuse tõttu on hageja kaotanud töö ning on sunnitud osalema kohtumenetlustes. Samuti on pankrotihaldur müünud ettevõtte vara töökollektiivi nõusolekuta, likvideerinud kogu majandustegevuse ning eiranud töötajate piketil esitatud nõudmisi. Halduri süül ei õnnestunud müüa ettevõttele kuulunud külmutusvaguneid Venemaa firmale "Paritet", kes oleks taganud töötajatele töökohad ning jätkanud vedusid. Kostja AS Valga Külmutusvagunite Depoo (pankrotis) vaidles hagile vastu. Hagejaga lõpetati tööleping

§ 86

p 2 alusel ning hilisem pankrotiotsuse tühistamine ei muutnud töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Ettevõte on likvideerimisel ning hagejale ei ole enam töökohta. Kuna pankrotivara müügist ei ole veel raha laekunud, siis ei ole õnnestunud alustada saamata jäänud töötasude ja lõpparvete väljamaksmisega. Moraalse kahju nõude osas leidis pankrotihaldur, et ta on täitnud oma kohustusi vastavalt pankrotiseadusele ja võlausaldajate üldkoosolekute otsustele ning ei ole hagejale moraalset kahju põhjustanud.

1. Valga Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus tunnustas Depoo pankrotimenetluses H. Tamme lõpparve kinnipidamise eest 2088 krooni 40 sendi viivise nõuet V rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja
2. aastal hagejale välja maksmata jätnud töötasu ja hüvitisi tulenevalt töölepingu lõpetamisest kokku 8973 krooni. Selles summas on hageja nõuet tunnustatud võlausaldajate üldkoosolekul II rahuldamisjärgu nõudena. Hageja viivisenõuet tuleb tunnustada osaliselt. PalgaS § 32 lg 1 kohaselt tuli hagejale kõik ettevõttelt saada olevad summad välja maksta töölepingu lõppemise päeval, s.o hiljemalt
3. maiks 2000.

§ 119

lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Põhjendatud ei ole hageja viide PalgaS §-le 35. Lõpparve kinnipidamise eest rakendatava vastutuse ülempiiri määrab

§ 119

. Kohtule esitatud materjalide kohaselt oli hageja keskmine palk 2088 krooni 40 senti. Hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tööleping lõpetati hagejaga seaduses toodud alustel, protseduurireeglite kohaselt ning tema tööle ennistamiseks puudub alus. Pankrotiotsuse tühistamisega kaotas haldur oma volitused ning hageja uuesti tööle võtmise üle sai otsustada vaid Depoo, lähtudes ettevõtte vajadustest ja majanduslikust olukorrast. Põhjendamatu on hageja nõue saada palka

1. aasta maist kuni käesoleva ajani. Hagejaga töösuhte lõpetamine oli seaduslik ning põhjendatud. Kuigi hiljem pankroti väljakuulutamise kohtuotsus tühistati, ei parandanud see firma olukorda ega taganud vedude jätkamise võimalust. Seega ei ole tõendatud, et juhul kui
2. märtsil
3. a ei oleks välja kuulutatud AS Valga Külmutusvagunite Depoo pankrotti, oleks hagejale säilinud senine töökoht ja palk kuni käesoleva ajani. Kohus nõustus hageja väitega, et töökoha kaotus ja pankrotimenetlusega seotud probleemid võisid põhjustada talle hingelisi üleelamisi ning muret. Samuti on hageja kulutanud aega, energiat ja materiaalseid vahendeid võitluseks enda ja teiste töötajate huvide eest. Seega võib hagejale olla tekitatud moraalset kahju, kuid kahju tekkimise algpõhjuseks on Depoo pankrotistumine. TsK §-st 448 tuleneb, et isikule tuleb hüvitada õigusvastase teoga süüliselt tekitatud kahju. PankrS § 31 lg 2 kohaselt tuleb pankrotihalduril lähtuda võlgniku vara haldamisel ja müümisel eelkõige võlausaldajate ja võlgniku huvide kaitsest. Iga hinna eest võlgniku tegevuse jätkamisega ja töötajate tööga kindlustamisega võib kaasneda suur kahjum, mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega ei ole pankrotihaldur pannud toime õigusvastaseid tegusid, mis oleksid hagejale moraalset kahju põhjustanud, ning hageja vastav nõue tuleb jätta tunnustamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tartu Ringkonnakohus jättis
5. mai
6. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ning kooskõlas TsMS § 330 lg-ga 5 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et PankrS § 16 lg 4 kohaselt kuulub pankrotiotsus viivitamatule täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta seaduses sätestatud täitmise viisi ega korda.

§ 97

lg 2 kohaselt on pankrotihalduril õigus pärast tööandja pankroti väljakuulutamist töölepingud lõpetada. Tulenevalt pankrotiseaduse mõttest on halduril õigus töölepingud lõpetada ka enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Pärast pankrotiotsuse tühistamist lõppesid halduri volitused, mistõttu tema ei saanud hagejat tööle võtta. Asjaolu, et pankrot uuesti välja kuulutati, ei taastanud algset olukorda. Uue pankroti väljakuulutamise järgselt pidi haldur arvestama vahepeal toimunud muudatusi. Nõutud viivise summat on vähendatud seadusega kooskõlas. Moraalse kahju nõude osas nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus. Hageja taotles töölepingu

§ 86

p 2 alusel lõpetamise ebaseaduslikuks ja õigustühiseks tunnistamist ning enda tööle ennistamist. Hageja soovis keskmist palka töölt sunnitud puudumise aja eest II rahuldamisjärgu nõudena - 42 564 krooni, keskmist palka

1. maist
2. a kuni Riigikohtu otsuse tegemiseni 99 krooni 45 senti iga tööpäeva eest, keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest ühe kuupalga ulatuses II rahuldamisjärgu nõudena - 2088 krooni 40 senti. Samuti soovis hageja viivist palga maksmisega viivitamise eest 1286 krooni 10 senti ja hüvitist moraalse ja materiaalse kahju tekitamise eest 10 000 krooni. Lisaks soovis hageja tema tasutud riigilõivu 350 krooni hüvitamist.

§ 97

piirdub töölepingu lõpetamisel

§ 86

p 2 alusel üksnes pankrotiotsuse tegemisega ega anna alust selle tühistamiseks juhul, kui pankrotiotsus tühistatakse.

§ 17

kohaselt kohaldatakse sätete vastuolu korral seda sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kuna ringkonnakohtu otsusega pankrotimenetluses jäeti pankrot välja kuulutamata, langes ära töölepingu lõpetamise alus. Hageja leiab, et kui pankrotiotsus hiljem tühistatakse, siis on pankroti väljakuulutamine algusest peale kehtetu ja töölepingu lõpetamise alus on samuti kehtetuks muutunud. Kostja pidi hageja tööle ennistama, kuna õiguse analoogia järgi kuulub kohaldamisele restitutsioon. Halduri volituste lõppemisel läksid halduri volitused üle kostja juhatuse liikmetele.

1. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. Riigikohtu istungil palus kostja esindaja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja leidis, et vaidluse sisuks saab olla pankrotimenetluses esitatud rahalise nõude tunnustamise ulatus, mitte tööõiguslikud nõuded. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. PankrS § 16 lg 4 kohaselt kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 97

lg 2 kohaselt on pankrotihalduril õigus pärast tööandja pankroti väljakuulutamist töölepingud lõpetada. Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur juriidilise isiku tegevuse jätkamise tervendamiskava või teeb võlausaldajate esimesele üldkoosolekule ettepaneku juriidiline isik lõpetada. Kuna haldur võib PankrS § 57 lg 3 alusel kohe pärast pankroti väljakuulutamist alustada tervendamist ning see võib hõlmata ka töölepingute lõpetamist, siis on tal õigus töölepingud lõpetada vastavalt võlgniku majanduslikule olukorrale (vajadusele) ka enne võlausaldajate üldkoosolekut. PankrS § 22 lg 1 sätestab, et halduril on õigus võlgniku kohustusi täita või loobuda võlgniku kohustuste täitmisest õigustatud isiku suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. See säte annab haldurile õiguse loobuda ka võlgniku kui tööandja kohustuste täitmisest töölepingu poolena. 9. Kohtuotsuse, millega kuulutati välja pankrot, hilisem tühistamine ei muuda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kuna töölepingu lõpetamise ajal oli olemas asjaolu, mis võimaldas töölepingu lõpetamist

§ 86

p 2 alusel, siis ei saa selle asjaolu hilisem äralangemine kaasa tuua töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust. Tööleping hagejaga lõpetati seaduses ettenähtud alusel. Pankrotiseaduse mõttega on vastuolus kassatsioonkaebuse väide, et pankrotiotsuse tühistamisega muutusid ebaseaduslikeks kõik pankrotihalduri pärast pankroti väljakuulutamist tehtud tehingud ning vastu võetud otsused. Seega on hagi töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenevate varaliste nõuete tunnustamiseks jäetud põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et pärast pankrotiotsuse tühistamist lõppesid halduri volitused ja tal puudus võimalus hageja töölevõtmiseks. 10. Kehtivas õiguses on reguleerimata, mis saab pankrotiotsuse tühistamisel töötajatest, kellega tööleping lõpetati

§ 86p 2 alusel.

Kolleegium leiab, et sellises olukorras kuulub seaduse analoogia alusel kohaldamisele

§ 98

lg 3.

§ 98

lg 3 kohaselt on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. Seega on pankrotiotsuse tühistamisel töötajal, kellega töölepingud lõpetati, õigus taotleda uue töölepingu sõlmimist, kui tööandjal on võimalus töötajale pakkuda tööd, mida töötaja suudab teha. Kui pankrotiotsus tühistatakse, on

§ 86

p 2 alusel töölt vabanenud töötajal õigus pöörduda kuue kuu jooksul alates pankrotiavalduse rahuldamata jätmise otsuse jõustumisest tööandja poole uue töölepingu sõlmimiseks, kui tööandjal tekkis vabu töökohti. Kui tööandjal on vabu töökohti, on töötajal õigus nõuda temaga uue töölepingu sõlmimist, mitte aga tööle ennistamist. L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik