KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-122-02 Otsuse kuupäev Tartu, 21. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Paul Paasi, Valeri Mos
§ 86
lg 4 teeb erandi üksnes maksuvõla viivise osas ning ülejäänud
§ 86
lg 1 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud nõuded on koos viivistega eesõigusnõuded, kui viivised olid seaduses või lepingus ette nähtud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
- Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada, saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ja mõista hagejatelt välja kohtukulu. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 6, jättes vastamata apellatsioonkaebuse põhjendustele. Apellatsioonkaebuses väitis kostja, et maakohtu järeldus töösuhte olemasolu kohta ei põhine tõenditel ning et maakohtu järeldused haigekassa ja maksuameti tõendites sisalduvate andmete kohta on meelevaldsed ja oletuslikud. Kuigi hagejatel olid töölepingud, näitab enamik teisi tõendeid reaalse töösuhte puudumist. Haigekassa tõendi järgi ei olnud hagejad kunagi kostja kui tööandja poolt ravikindlustusega kindlustatud. Kuna kostja ei ole kunagi hagejatele teinud väljamakseid, millelt tulnuks sotsiaalmaksu tasuda, on arusaamatu ringkonnakohtu väide sotsiaalmaksu tasumata jätmise kohta. Järeldades üksnes töölepingu olemasolust töösuhte olemasolu, rikkus kohus TsMS § 95 lg-s 2 sätestatut. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht hagejate nõuete tähtaegse esitamise osas. Kohtu viidatud ITLS § 6 lg 3 jõustumise ajaks olid hagejate, v.a P. Paasi, nõuded aegunud. P. Paasi nõue tulenes kostja juures töötamisest
- aastal, teistel hagejatel
- aastal töötamisest. Kostja ei nõustu ringkonnakoht seisukohaga, et palgavõla viivise nõue kuulub teise rahuldamisjärku.
§ 86
lg 1 p-des 1-4 loetlemata tähtaegselt esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele
§ 86lg 1 p 5 alusel viiendas rahuldamisjärgus.
- Vastustes kassatsioonkaebusele pidasid V. Mossin, F. Davõdova ja P. Paas kaebuse väiteid põhjendamatuteks ja vaidlesid neile vastu ning leidsid, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
- Kolleegiumi istungil jäi kostja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
- Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et viivise nõue palga maksmisega viivitamise eest kuulub nõuete teise rahuldamisjärku.
§ 86
lg 1 p 2 kohaselt on nõuete teises rahuldamisjärgus muuhulgas palk, töölepingu lõpetamise hüvitis, puhkusetasu ja kohustusliku ravikindlustuse hüvitis. Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Viivis, mida ta on kohustatud PaS § 35 alusel maksma palga maksmisega viivitamise eest, ei kuulu palga hulka. Sellest tulenevalt ei kuulu palga maksmisega viivitamise eest viivise nõue
§ 86lg 1 p 2 järgi teise rahuldamisjärku.
Kuna kohus ei ole tuvastanud hagejate nõudeid palga ja viivise osas eraldi, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse normi. Ringkonnakohus on otsuses käsitlenud kostja apellatsioonkaebuse väiteid töösuhte tõendatuse kohta ja hinnanud tõendeid TsMS §-s 95 sätestatut järgides. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tööleping tõendab töösuhte olemasolu. Esimese astme kohtu toimikus (lk-d 31-32, 37-38, 67-70, 101-102) on kõikide hagejate kirjalikud töölepingud ning kostja ei ole tuginenud sellele, et ta on need tühistanud.
- Tööõigus ei reguleeri töösuhtest tuleneva nõude aegumistähtaja katkemist. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga, et selles olukorras oli võimalik seaduse analoogia alusel kohaldada
- juunini
- a kehtinud TsÜS §
- TsÜS § 121 lg 1 p 4 järgi katkes aegumistähtaja kulg, kui kohustatud isik tegi teo, millega tunnistas võlga. Siinjuures tuleb märkida, et katkeda sai aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud. Töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse oli ITLS § 6 lg 1 järgi
- aprillini
- a neli kuud, v.a töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamisel.
- aprillist
- a alates on ITLS § 6 lg 3 kohaselt palga maksmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega oli
- aprillini
- a hagejate palganõuete aegumistähtaeg neli kuud, alates oma õiguste rikkumisest teadasaamisest. Kui nimetatud tähtaeg ei olnud
- aprilliks
- a möödunud, siis pikenes see kolmeks aastaks.
- Kolleegium märgib, et võimalik on ka töötaja ja tööandja kokkulepe võlgnetava palga ja viivise maksmise uues tähtajas või tööandja sellekohane ühepoolne otsus. Kokkuleppega või tööandja ühepoolse otsusega uuendatakse töötaja palga või ka viivise nõue, mis tuleb täita kokkulepitud või ühepoolses otsuses märgitud tähtpäevaks. Vastavalt ITLS § 7 lg-le 1 algab selle nõude esitamise tähtaeg järgmisest päevast pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Selline kokkulepe või ühepoolne otsus pole vastuolus töösuhteid reguleerivate seadustega. H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik