← Eesti

3-4-1-18-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-18-02 Otsuse kuupäev

  1. november 2002 Kohtukoosseis Tõnu Anton, Lea Kivi, Jüri Põld Kohtuasi Einar Kivisalu kaebus Tapa Linna Valimiskomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 6 peale Vaidlustatud akt Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. novembri
  5. a otsus nr 46 Menetluse alus Riigikohtus Algur Kaerma kaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tapa Linna Valimiskomisjoni
  7. oktoobri
  8. a otsusega nr 6 lõpetati ennetähtaegselt Tapa Linnavolikogusse valituteks osutunud Jaan Viktori ja Lilli Strõnadko volitused nende Tapa linnaametnikuks olemise tõttu. Sama otsuse kohaselt said nende asemel volikogu liikmeteks Algur Kaerma ja Mart Peedo.
  9. Tapa linnavolikogu liige Einar Kivisalu esitas
  10. oktoobril
  11. aastal Lääne-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tunnistada Tapa Linna Valimiskomisjoni otsus asendusliikmete kinnitamise kohta seadusevastaseks ja teha Tapa Linna Valimiskomisjonile ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks. Kaebuse kohaselt on Tapa Linna Valimiskomisjon oma otsusega ennetähtaegselt lõpetanud Jaan Viktori ja Lilli Strõnadko volikogu liikme volitused vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 18 lg 1 p-le
  12. Nende asemel on asendusliikmetena kutsutud volikogu esimesest istungist osa võtma A. Kaerma ja M. Peedo. J. Viktor ja L. Strõnadko on Tapa Linnavalitsuse liikmed, kes on kinnitatud eelmise volikogu poolt ja kellele laieneb KOKS § 19 lg 2 p 1 ning § 19 lg
  13. Kuna § 19 lg 2 p 1 kehtestab erinormi § 18 lg 1 p 6 kohta, on sellega rikutud volikogusse valitud J. Viktori ja L. Strõnadko õigusi, mis võib oluliselt muuta volikogu esimesel istungil toimuva volikogu ja aseesimehe valimise tulemusi.
  15. oktoobril
  16. aastal jättis Lääne-Viru Maakonna Valimiskomisjon kaebuse rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon leidis, et J. Viktor ja L. Strõnadko olid nimetatud Tapa linnapea
  17. aprilli
  18. aasta käskkirjaga nr 36 ametnikeks ja Tapa Linnavolikogu
  19. novembri
  20. aasta otsusega nr 11 linnavalitsuse liikmeteks. J. Viktor ja L. Strõnadko on tähtajatult nimetatud ametnikeks ning ametnikustaatus ei kaasne nende valitsuse liikmeks olemisega.
  21. E. Kivisalu esitas
  22. novembril
  23. aastal kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebuses korratakse maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud põhjendusi. Kaebaja palub tühistada Tapa Linna Valimiskomisjoni otsus J. Viktori ja L. Strõnadko volikogu liikme volituste lõpetamise kohta või tunnistada see seadusevastaseks ja teha Tapa Linna Valimiskomisjonile ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks.
  24. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas
  25. november
  26. a otsusega nr 46 E. Kivisalu kaebuse ja tühistas Tapa Linna Valimiskomisjoni
  27. oktoobri
  28. aasta otsus nr
  29. Otsuses on esitatud järgmised põhjendused: 1) Vastavalt KOKS § 18 lg 1 p-le 6 lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seoses nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Vastavalt KOKS § 19 lg 2 ple 1 peatuvad volikogu liikme volitused, kui volikogu liige on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks. KOKS § 19 lg 3 kohaselt ei kehti § 19 lg 2 p-s 1 sätestatud piirang volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikmete suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 2) Seega ei saa üldjuhul sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnik volikogu töös osaleda ning tema volitused tuleb lõpetada. Kui aga valitsuse liige on ka kohaliku omavalitsuse ametnik, siis kehtib tema suhtes erandina KOKS § 19 lg 2 p 1 ja § 19 lg 3 ning tal on õigus volikogu töös osaleda kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. Maakonna valimiskomisjon leidis, et antud juhul on isikute ametnikuks nimetamise ja valitsuse liikmeks oleku alus erinev ja ametnikustaatus ei kaasne nende valitsuse liikmeks olemisega. Sellist piirangut KOKS § 19 lg 2 p 1 ette ei näe. Sellest tulenevalt oli J. Viktoril ja L. Strõnadkol õigus volikogu töös osaleda kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni KOKS § 19 lg 3 alusel ja alles pärast seda oleks tulnud nende volitused olenevalt olukorrast kas peatada või lõpetada § 19 lg 2 p 1 või § 18 lg 1 p 6 alusel.
  30. Tapa Linnavolikogu
  31. koosseisu esimees Algur Kaerma esitas
  32. novembril
  33. a Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  34. novembri
  35. a otsuse nr 46 peale, milles palus tunnistada kehtetuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ja Tapa Linna Valimiskomisjoni
  36. oktoobri
  37. a otsuse nr 6 tühistamise osas. Samuti palus A. Kaerma tunnistada tagasiulatuvalt kehtivaks Lääne-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  38. oktoobri
  39. a otsus ja jätta Einar Kivisalu kaebus rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  40. A. Kaerma väidab kaebuses: 1)
  41. novembril
  42. a. otsustas Vabariigi Valimiskomisjon oma otsusega nr 46 rahuldada E. Kivisalu
  43. novembril
  44. a esitatud kaebuse Tapa Linna Valimiskomisjoni
  45. oktoobri
  46. a otsuse nr 6 alusel sooritatud määrangu J. Viktori ja L. Strõnadko volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise osas, milles Tapa Linna Valimiskomisjon juhindus otsuse tegemisel KOKS § 18 lg 1 p-st
  47. 2) L. Strõnadko ja J. Viktor on Tapa linnapea
  48. aprilli 1996 käskkirjaga nr 36 nimetatud KOKS § 18 lg 1 p 6 mõttes kohaliku omavalitsuse ametnikeks kui töölepingu alusel töötavad isikud. Kuna ametnikustaatusega võib kaasneda taotlus esindada professionaalseid huvisid prevaleerivana valitsuse liikmeks olemisega, mis on valitud staatus, siis on õigusega ametnikust volikogu liikme suhtes rakendatavad piirangud volikogu töös rangemad kui valitavatel valitsuse liikmetele ja paigutatud §sse 18 ja sellest tulenevalt võrdleval suhtestamisel § 19 lg 2 p 1 ja § 19 lg 3 ülimuslikud. 3) Põhiseadust silmas pidades ei saa nõus olla Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendusega, et KOKS § 19 lg 2 p 1 ei sea piiranguid isikule, kelle puhul on täidetud tingimused nii ametnikuks nimetamise kui valitsuse liikmeks kinnitamise osas. Ei saa nõustuda olukorraga, kus isikul pole võimalust avaldada oma seisukohta valitsuse liikmestaatusest tagasiastumise osas ning otsustusõigus on jäetud järgmise volikogu koosseisule. Kui ametnikustaatust omaval volikogu liikmel, kes on samas ka valituse liige, on õigus avalduse alusel lahkuda töösuhtest, siis peab ta omama samasugust õigust vaba tahte väljendamiseks valitsuse liikme staatuse võtmiseks või sellest loobumiseks.
  49. Riigikohtule kaebuse kohta esitatud selgitustes palub Vabariigi Valimiskomisjon jätta A. Kaerma kaebus rahuldamata. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  50. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1 sätestab: "Erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis kehtetuks." Sellega on sätestatud põhimõte, et Riigikohtus saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kaebus kuulub rahuldamisele, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi. Põhimõttest, et valimiskaebusega kaitstakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, lähtub ka Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. "Kui üksikisik, kandidaat, valimisliit või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile" (KOVVS § 64 lg 1). "Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud kaebuse jättis maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile" (KOVVS § 65 lg 1). "Kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (RT I 2002, 29, 174) ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule" (KOVVS § 66 lg 1).
  51. Riigikohus sai A. Kaerma kaebuse kätte
  52. novembril
  53. aastal. A. Kaerma vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, millega rahuldati E. Kivisalu kaebus ja tühistati Tapa Linna Valimiskomisjoni otsus. Kaebusega kaitseb A. Kaerma mitte ainult enda, vaid ka M. Peedo mandaati linnavolikogus. Asja materjalidest ei nähtu aga see, et A. Kaerma on volitatud esitama kaebust M. Peedo õiguste kaitseks. Seepärast palus Riigikohus A. Kaermal esitada
  54. novembriks 2002 dokument, mis tõendab tema pädevust esindada M. Peedot.
  55. E. Kivisalu vaidlustas Tapa valimiskomisjoni
  56. oktoobri
  57. a otsuse maakonna valimiskomisjonis, väites, et selle otsusega rikutakse J. Viktori ja L. Strõnadko õigusi. Vabariigi Valimiskomisjonis vaidlustas E. Kivisalu maakonna valimiskomisjoni otsuse, millega jäeti tema kaebus rahuldamata. Kuna asja materjalidest ei nähtunud, et E. Kivisalu on volitatud esindama J. Viktorit ja L. Strõnadkot, siis palus Riigikohus E. Kivisalul
  58. novembriks 2002 esitada tema volitusi tõendav dokument. Kolleegium märgib, et maakonna valimiskomisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon pidanuksid kontrollima E. Kivisalu volitusi esindada L. Strõnadkot ja J. Viktorit.
  59. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 42 lg 1 järgi on menetlusosalised kaebuse läbivaatamisel Riigikohtus kaebuse esitaja ja Vabariigi Valimiskomisjon. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab: "Lisaks lõikes 1 nimetatutele on Riigikogu liikmete ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel menetlusosaline isik, kelle mandaat võidakse tühistada." Seega on käesolevas vaidluses Riigikohtus menetlusosalisteks peale A. Kaerma ja Vabariigi Valimiskomisjoni ka J. Viktor, L. Strõnadko ja M. Peedo, kelle mandaadi üle otsustatakse. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 49 lg 1 annab menetlusosalistele muu hulgas ka õiguse esitada kohtule taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada tõendeid, vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ning saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. Eeltoodust tulenevalt palus Riigikohus J. Viktorit, L. Strõnadkot ja M. Peedot esitada
  60. novembriks 2002 Riigikohtule oma seisukoht käesolevas vaidluses.
  61. E. Kivisalu teatas Riigikohtule, et L. Strõnadko on valimisliidu "Sõltumatud" liige ja vastavalt Tapa linna valimisliidu "Sõltumatud" otsusele on E. Kivisalu valimisliidu volitatud esindaja. Selle kohta esitas E. Kivisalu kolleegiumile ka volitusi tõendava dokumendi. A. Kaerma esitas Riigikohtule volikirja, millest nähtub, et M. Peedo on volitanud A. Kaermat esindama teda Riigikohtus käesolevas asjas.
  62. M. Peedo, L. Strõnadko ja J. Viktor esitasid Riigikohtule oma seisukoha käesolevas asjas. L. Strõnadko ja J. Viktor on seisukohal, et E. Kivisalu esitatud kaebus ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on põhjendatud. J. Viktori selgitustest järeldab kolleegium, et J. Viktor aktsepteerib E. Kivisalu poolt J. Viktori õiguste kaitseks esitatud kaebusi. M. Peedo on seisukohal, et õige on maakonna valimiskomisjoni seisukoht. II
  63. Tapa Linna Valimiskomisjon lõpetas J. Viktori ja L. Strõnadko volitused volikogu liikmena viitega KOKS § 20 lg-le 4 ja § 18 lg 1 p-le 6 seetõttu, et nad olid linnaametnikud. Sama otsuse kohaselt asusid linnavolikogu liikmeteks A. Kaerma ja M. Peedo. Asja materjalidest nähtub, et L. Strõnadko ja J. Viktor vormistati
  64. aastal seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega Tapa Linnavalitsuse ametnikeks. Asja materjalidest nähtub aga ka see, et
  65. aastal kinnitati Tapa Linnavalitsuse eelmise, s.o
  66. aastal ametist lahkunud, linnavalitsuse liikmeteks L. Strõnadko ja J. Viktor.
  67. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lg 1 p 6, millele viitas Tapa Linna Valimiskomisjon, sätestab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise seoses viimase "nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks". See säte ei laiene aga L. Strõnadkole ja J. Viktorile, sest nad olid ametist lahkuva linnavalitsuse liikmed. Isikut, kes on samaaegselt nii linnaametnik kui ka linnavalitsuse liige, tuleb KOKS § 18 lg 1 p 6 kohaldamisel käsitada üksnes kui linnavalitsuse liiget. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et L. Strõnadko ja J. Viktori suhtes ei saanud kohaldada KOKS § 18 lg 1 p
  69. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lg 2 p 1 järgi peatuvad volikogu liikme volitused, kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud vallavõi linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks. Sama paragrahvi lõige 3 aga sätestab: "Käesoleva paragrahvi
  70. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni." Kuna L. Strõnadko ja J. Viktor olid volikogu uude koosseisu valitud eelmise linnavalitsuse liikmed, siis tulnuks nende suhtes kohaldada KOKS § 19 lg 3 ja nad pidanuksid saama osaleda uue linnavolikogu töös. Samal seisukohal on ka Vabariigi Valimiskomisjon. Eeltoodu põhjal jätab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Tõnu Anton, Lea Kivi, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.