← Eesti

3-3-1-55-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-55-02

  1. november 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Tulundusühistu JEWE kaebus Ida-Viru Maksuameti ettekirjutuse ja otsuse peale Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus haldusasjas nr 2-3115/2002 Tulundusühistu JEWE kassatsioonkaebus
  4. november 2002 Kassaatori esindaja Juri Novikov Vastustaja esindajad Jelena Skulatšova ja Deniss Minzatov RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada kassatsioonkaebus.
  6. Tühistada Ida-Viru Maksuameti ettekirjutus ja Jõhvi Halduskohtu
  7. aprilli
  8. a otsus haldusasjas nr 3-6/2001 pindmaterjali ekspordist saadud tulu maksustamise osas ning Tartu Ringkonnakohtu
  9. juuni
  10. a otsus haldusasjas nr 2-3-115/2002 tervikuna.
  11. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Ida-Viru Maksuamet tegi
  13. veebruaril 1999 Tulundusühistule JEWE ettekirjutuse tasuda
  14. aasta eest täiendavalt tulumaksu 27 814 krooni ja intressi 14 116 krooni. Ettekirjutuse järgi oli ühistu
  15. a juunikuust alates eksportinud okaspuu pindmaterjali Soome äriühingule Aranna OY, kellega sõlmitud lepingus nähti ette, et arveldamine toimub korralise vastuvõtja mõõtmistulemuste alusel. Maksumaksja andmetel eksporditi pindmaterjali 5394 tm summas 1 212 201 krooni. Pärast ülemõõtmist sai Aranna OY pindmaterjali koguseks 4648,9 tm summas 1 171 132 krooni. Selle summa tasus ostja ka Tulundusühistule JEWE. Maksumaksja on ülemõõtmisega tekkinud vahe (41 069 krooni) kandnud kuluks. Ida-Viru Maksuameti
  16. aprilli
  17. a otsusega leiti, et maksuamet on õigesti tuvastanud TÜ JEWE maksukohustuse.
  18. TÜ JEWE esitas
  19. mail 1999 kaebuse maksuameti ettekirjutuse ja otsuse peale, taotledes nende seadusevastaseks tunnistamist. Ühistu väitis, et eksporditud pindmaterjali koguse erinevus on tingitud Eesti ja Soome erinevatest kvaliteedinõuetest ning erinevustest pindmaterjali koguse määramise meetodites. Pindmaterjali eksportimisest saadi tulu 1 171 132 krooni, nõuetele mittevastava kauba eest tasumata jätmine on ühistu jaoks kulu Tulumaksuseaduse mõttes.
  20. Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku
  21. jaanuari
  22. a otsusega tühistati motiveerimatuse tõttu maksuameti ettekirjutus ja otsus osas, mis puudutas pindmaterjali eksporti. Motiveerimatus seisnes kohtuotsuse järgi selles, et maksuameti ettekirjutuses ega otsuses ei ole selgitatud, millist TMS § 13 lg-ga 1 sätestatud nõuet on maksumaksja rikkunud. Samuti ei ole võimalik viidetest Raamatupidamise seadusele aru saada, milliseid sätteid ja kuidas on maksumaksja rikkunud.
  23. Ida-Viru Maksuameti
  24. veebruari
  25. a apellatsioonkaebuse alusel tühistas Viru Ringkonnakohus
  26. mai
  27. a otsusega halduskohtuniku otsuse osas, millega tühistati motiveerimatuse tõttu maksuameti ettekirjutus ja otsus pindmaterjali eksporti puudutavas osas.
  28. Jõhvi Halduskohus määras
  29. veebruaril
  30. a selles maksuvaidluses oluliste küsimuste selgitamiseks ekspertiisi. Kohtule esitatud ekspertarvamuse järgi on TÜ JEWE
  31. a kasumiaruandes näidanud ärikuluna 41 069 krooni, mis tuleneb ekspordi kaubadeklaratsioonides näidatud pindmaterjali koguse ja ülemõõtmisel koostatud sertifikaatide järgse kaubakoguse vahest. Raamatupidamisarvestuse järgi on
  32. a eksporditud pindmaterjali 5394 tm summas 1 212 201 krooni. Ekspordi kaubadeklaratsioonid on täidetud nõuetekohaselt ja puudub alus taotleda tollilt neis paranduste tegemist. Selliseks aluseks ei ole ka ostja Aranna OY mõõtmistulemused. Ühistu pidi esitama ostjale arved, mis vastavad ekspordi kaubadeklaratsioonidele, s.o summas 1 212 201 krooni. Seega on ühistu kajastanud ostja kohustust ebaõigesti. Kohaldada tuli RPS § 5 p-s 7 sätestatud lõppülevaatuse printsiipi, mille järgi esialgu kirjendatakse tulu tõenäolisest müügihinnast lähtudes. Pärast lõppülevaatust tehakse aga vajadusel reguleerimiskanne. Õiguslikult tuleb hinnata, kas ülemõõtmise kohta esitatud sertifikaadid tõendavad ühistu ettevõtlusega seotud kulusid. Kui sertifikaadid on kuludokumendid, siis on selles osas tulumaksu määramine alusetu. Jõhvi Halduskohtu
  33. aprilli
  34. a otsusega haldusasjas nr 3-6/2001 jäeti TÜ JEWE kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et esitatud dokumentidest ei nähtu, miks on ettevõtlusega seotud kuludeks arvatud 41 069 krooni. Sellele summale vastavate kulutuste olemasolu ei ole tõendatud. Ühistu pidi ostjale esitama arved vastavuses ekspordi kaubadeklaratsioonidega, s.o summas 1 212 201 krooni. Kui Aranna OY jättis osa nimetatud summast tasumata, siis see osa - 41 069 krooni - oleks tulnud kajastada
  35. a aruandes nõudena ostja vastu, mitte aga kuluna.
  36. Tulundusühistu JEWE esitas
  37. mail 2001 apellatsioonkaebuse, milles taotles, et tühistataks Jõhvi Halduskohtu otsus ja tunnistataks ülemõõtmise kohta koostatud sertifikaadid kuludokumentideks. Apellant leidis, et sertifikaadid on Raamatupidamise seaduse nõuetele vastavad kuludokumendid, mis tõendavad nõuetele mittevastava pindmaterjali kogust, mille eest ostja ei tasunud.
  38. Tartu Ringkonnakohtu
  39. detsembri
  40. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Jõhvi Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et "mõõtmistulemuste sertifikaadid ja nende alusel esitatud arved ei tõenda käesolevas asjas iseenesest kaebuse esitaja kulu" ja et "Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks maksuameti poolt nõutud dokumentatsiooni esitanud õigeaegselt kontrollivale organile. Samuti ei esitanud kaebuse esitaja maksuametile algdokumente, mille alusel ta kandis kuludesse 41 069 kr muude ärikuludena".
  41. Riigikohtu halduskolleegiumi
  42. aprilli
  43. a otsusega tühistati TÜ JEWE kassatsioonkaebuse alusel ringkonnakohtu otsus ja leiti, et:
  44. Tulumaksuseadus ja rahandusministri
  45. jaanuari
  46. a määrusega nr 20 kinnitatud Tulumaksuseaduse rakendamise juhend ei välistanud, et ostja poolt kõlbliku kauba ülemõõtmise alusel nõuetele mittevastava kauba eest tasumata jäetud summa võib olla käsitletav ettevõtlusega seotud kulutusena, kui nõuetele mittevastavat kaupa ei tagastatud müüjale.
  47. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse korral kajastatakse majandustehinguid siis, kui kaup on ostjale üle antud, sõltumata sellest, kas tasu kauba eest on müüjale laekunud või kas ostja on kauba eest tasunud. Seega on oluline, kas pindmaterjal anti ostjale üle enne või pärast nõuetele mittevastava kauba väljaselgitamist ja kõlbliku kauba ülemõõtmist. TÜ JEWE ja Aranna OY vahel sõlmitud lepingus oli tarneklausliks märgitud DAF, Vene-Soome piir. Nimetatud tarneklausel tähendab, et kauba üleandmine toimub piiril.
  48. Tõendiks ei saa lugeda vormiveaga raamatupidamisarvestuse algdokumenti siis, kui maksumaksja ei kõrvalda sellest veast tekkinud mõistlikku kahtlust, et tegemist on pettusega. Ebaõige on maksuameti seisukoht, et kohtu toimikus olevad sertifikaadid on üksnes faksiga edastatud koopiad. Nimelt on sertifikaatidel ostja väidetava esindaja allkiri. Maksuamet ja kohtud ei ole põhjendanud, miks ekspordi kaubadeklaratsioonid, arved, sertifikaadid ja maksumaksja raamatupidamisarvestus ei tõenda vastastikuses seoses maksumaksja kulu, mis on tekkinud tema poolt selgitatud viisil.
  49. Veenev ei ole kohtute seisukoht, et TÜ JEWE pidi ostjale esitama arved vastavalt ekspordi kaubadeklaratsioonidele ja nõudma kogu kauba eest tasumist, vaatamata sellele, et osa kaubast tunnistati kõlbmatuks. Mõistlik on eeldada, et selle kõlbmatu kauba - nõuetele mittevastava pindmaterjali - eraldamine ja vedu Eestisse või turustamine Soomes oleks olnud majanduslikult ebaotstarbekas.
  50. Ringkonnakohtu seisukoht, et sertifikaadid ja nende alusel esitatud arved ei tõenda iseenesest kaebuse esitaja kulu, on motiveerimata.
  51. Tartu Ringkonnakohtu
  52. juuni
  53. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Jõhvi Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et ükski apellandi väide ei anna põhjust halduskohtu otsuse muutmiseks. Nimetatud seisukohta põhjendas ringkonnakohus järgmiselt:
  54. Sertifikaadid on käsitatavad kui dokumendid ostja poolt aktsepteeritud ja vastu võetud kauba koguse kohta, kuid ei ole käsitatavad kõlbmatuks tunnistatud kaubaga seoses tehtud kulu dokumentidena. Kuludokumente, mis tõendaksid kõlbmatuks tunnistatud kaubaga seoses tehtud kulutusi, ei ole esitatud.
  55. Kuna kasumiaruandes on kajastatud pindmaterjali eksport ebaõigesti summana 1 171 132 krooni, mitte aga vastavalt ekspordi kaubadeklaratsioonidele 1 212 201 krooni, siis on äritulud näidatud vääralt, 41 069 krooni võrra väiksemana.
  56. Maksuameti ettekirjutus on põhjendatud, sest äriühing on alusetult, vastavaid kuludokumente omamata vähendanud ärikulusid.
  57. Isegi siis, kui asuda seisukohale, et sertifikaadid tõendavad ärikulu, ei saa nõustuda summa (41 069 krooni) kahekordse mahaarvamisega - tulu vähendamise ja ärikulu suurendamisega selle summa võrra. Teha tuleks emba-kumba, kas suurendada tulu 41 069 krooni võrra või vähendada ärikulu sama summa võrra, sest siis arvatakse see summa maksustatavast tulust maha üks kord. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  58. TÜ JEWE kassatsioonkaebuses taotletakse, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega tühistataks vaidlustatud ettekirjutus ja otsus osas, mis puudutab pindmaterjali eksporti. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole järginud neid põhimõtteid, mis olid aluseks ringkonnakohtu eelmise otsuse tühistamisel Riigikohtu halduskolleegiumi
  59. aprilli
  60. a otsusega.
  61. Ida-Viru Maksuameti kirjalikus vastuses väljendatakse seisukohta, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja ringkonnakohtu
  62. juuni k.a otsus on õiguspärane. Vastustaja leiab, et TÜ JEWE on põhjendamatult vähendanud kasumit 41 069 krooni võrra. Maksuamet on tuvastanud asjaolu, et "maksumaksja oli 41 069 krooni võrra vähendanud tulu kaks korda. Esimest korda siis, kui ta raamatupidamises kirjendas müügitulu 41 069 krooni võrra väiksemana, ning teist korda siis, kui ta arvas juba sellest vähenenud tulust maha materjalide kulud 41 069 krooni". RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  63. Vaidlust ei ole selle üle, et TÜ JEWE kajastas kasumiaruandes pindmaterjali ekspordist laekunud tulu summas 1 171 132 krooni, mis on 41 069 krooni vähem, kui ekspordideklaratsioonides märgitud, sest osa pindmaterjalist tunnistas ostja kõlbmatuks ja selle eest ta ei tasunud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et TÜ JEWE kandis 41 069 krooni ärikuludesse, sest kõlbmatut kaupa talle ei tagastatud ega hinnatud seda ka alla. Vaidlus käib sisuliselt selle üle, kas TÜ JEWE on vähendanud maksustatavat tulu 41 069 krooni võrra kaks korda.
  64. Sõltuvalt arvestusprintsiibist võib tuluna käsitleda kas mittetagastatavat sissetulekut või isiku netovara suurenemist (s.t vara suurenemist samaaegse kohustuse suurenemiseta või kohustuse vähenemist samaaegse vara vähenemiseta). Tulu kauba müügist on summa, mille kauba ostja müüjale maksab. Kui ostja esitab vastuväiteid kauba koguse, hinna ja kvaliteedi osas ning hinda vähendataksegi, siis tuleb müüja tulu arvestada korrigeeritud hinnast lähtudes. Kui maksuarvestuses on algselt kajastatud tuluna korrigeerimata hinnast lähtuv suurem summa, peab müüja sellist arvestuslikku tulu vähendama, kui on selgunud tegelik müügihind. Kui ostja ei vaidle müügihinnale vastu, vaid jätab kauba eest tasumata näiteks maksejõuetuse tõttu, siis tuleb laekumata müügitulu tunnistada lootusetuks ja kanda kuludesse sellel perioodil, millal selgus, et võlga ei ole kas võimalik või siis otstarbekas sisse nõuda.
  65. Varem kehtinud Tulumaksuseaduse § 13 kohaselt võis ettevõtluse tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulud. Kuluna võib sõltuvalt arvestusprintsiibist käsitleda kas mittetagastatavat väljaminekut või isiku netovara vähenemist (s.t vara vähenemist samaaegse kohustuse vähenemiseta või kohustuse suurenemist samaaegse vara suurenemiseta). Kauba müügist saadud tuluga otseselt seotud kulu hõlmab eeskätt selle kauba ostmiseks, hoidmiseks, transpordiks, töötlemiseks ja müümiseks tehtud kulutusi. Ka näiteks praagiks osutunud või transpordi käigus hävinud, riknenud või kaotsiläinud kaup ja tootmises tekkivad kaod on selline kulu, sest need kulutused on seotud otseselt ettevõtlusega. Majandustegevuses ei saa eeldada, et iga kulutus tooks endaga vahetult kaasa tulu tekkimise. Ettevõtja kannab seoses tulu teenimisega äririske. Nii võivad tekkida ettenägematud kahjud või lisakulud näiteks toodangu kvaliteedist, lepingupartnerite või müüja tegevusest, kolmandate isikute õigusvastastest tegudest (nt vargus või vara kahjustamine) või vääramatust jõust (nt viljasaagi hävimine).
  66. Eeltoodust tulenevalt ei ole tulu vähendamine kõlbmatuks osutunud kauba hinna võrra ja samaaegselt kulu suurendamine seoses selle kaubaga tehtud kulutuste (vt käesoleva otsuse p 14 lõiku 2) võrra käsitletav kulutuse tulust kahekordse mahaarvamisena. Vastupidi, kui keelata selline n.ö kahekordne mahaarvamine, tekib olukord, kus osaliselt maksustatakse tulu, mida pole tekkinudki. TÜ JEWE pole nõuetele mittevastava pindmaterjali puhul arvanud kuluks mitte kulutusi seoses nimetatud pindmaterjaliga, vaid selle pindmaterjali eest ostja poolt tasumata jäetud summa. Viimatinimetatud summa ja kulutuste summa on küll põhimõtteliselt erinevad, kuid nende vahe ei ole antud asjas suur.
  67. Võimalik on teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Riigikohtu halduskolleegium asub seisukohale, et TÜ JEWE ei ole vähendanud maksustatavat tulu kaks korda ja maksuameti ettekirjutus on selles osas põhjendamatu. Seepärast tuleb maksuameti ettekirjutus nimetatud osas tühistada. Tühistada tuleb samas osas ka Jõhvi Halduskohtu otsus ja ringkonnakohtu otsus tervikuna. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.