KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-68-02 Otsuse kuupäev 21. november 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtu

§ 12lg 4 p 7 kohaldamist.

1. Mõista Siseministeeriumilt Juri Grigorjevi kasuks välja kohtukuludena õigusabikulud 11 505 krooni.
2. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. novembril 1999 esitas Juri Grigorjev taotluse elamisloa saamiseks.
5. juulil 2000 keeldus siseminister käskkirjaga nr 366 J. Grigorjevile elamisloa andmisest

(VS) § 12 lg 4 p-de 7 ja 10 alusel.

1. augustil 2000 esitas J. Grigorjev Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus
2. juuli
3. a käskkirja nr 366 õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Tallinna Halduskohus rahuldas
4. novembri
5. a otsusega haldusasjas nr 3-1268/2000 kaebuse, tühistas käskkirja ja tegi siseministrile ettekirjutuse vaadata uuesti läbi J. Grigorjevi elamisloa taotlus ja teha taotluse suhtes kohtuotsusest tulenev seaduslik otsus. Kohus jättis kohaldamata VS § 12 lg-d 5 ja 6 kui Põhiseadusega vastuolus olevad. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
6. märtsi
7. a otsusega asjas nr 3-4-1-2-01 tunnistati VS § 12 lg 4 p 10 ja § 12 lg 5 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, mis ei anna võimalust teha erandit elamisloa andmiseks või pikendamiseks välismaalasele, kes on olnud või kellest on põhjust arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses.
8. Siseminister keeldus
9. juuli
10. a käskkirjaga nr 284 uuesti J. Grigorjevile elamisloa andmisest VS § 12 lg 4 p-de 3, 7 ja 10 alusel.
11. J. Grigorjev esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirja nr 284 tühistada ja teha siseministrile ettekirjutus elamisloa andmiseks. Asja läbivaatamisel täpsustas J. Grigorjev taotlust ja palus teha ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Samuti palus J. Grigorjev juhul, kui kohus peab käskkirja viidet VS § 12 lg 4 punktile 3 asjakohaseks, jätta säte kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
12. Tallinna Halduskohtu
13. oktoobri
14. a otsusega vaidlustatud haldusakt tühistati ja siseministrile tehti ettekirjutus vaadata elamisloa taotlus uuesti läbi ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse esitaja kasuks mõisteti Siseministeeriumilt välja kohtukulud 11 854 krooni.
15. Siseministri apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta halduskohtule esitatud kaebus rahuldamata.
16. Ringkonnakohus muutis halduskohtu otsuse põhjendusi ja luges kaebuse rahuldamise aluseks oma otsuses esitatud põhjendused. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus jäi rahuldamata. Siseministeeriumilt mõistis ringkonnakohus J. Grigorjevi kasuks kohtukuluna välja 10 738 krooni. Kokkuvõtlikult põhjendas ringkonnakohus oma otsust järgmiselt. Teenistus endise NSVL julgeolekuorganites (VS § 12 lg 4 p 10) on samaaegselt käsitatav ka teenistusena kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes (VS § 12 lg 4 p 7). Endise NSVL julgeolekuorganites ohvitserina teeninud J. Grigorjev on samaaegselt käsitatav ka välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isikuna. Kuid vaidlustatud käskkirjas esitatud andmed ei anna alust käsitada J. Grigorjevit isikuna, kelle kohta on põhjendatud alus arvata, et tema tegevus on olnud suunatud Eesti riigi julgeoleku vastu (s.o VS § 12 lg 4 p-s 3 nimetatud isikuna). Ringkonnakohus leidis, et J. Grigorjevit saab käsitada kauaaegse sisserändajana Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee
17. septembri
18. a soovituse Rec

ülalnimetatud sätetele. J. Grigorjevi õiguslik seisund erines materiaalõiguse osas G. Zaitsevi seisundist ainult selle poolest, et G. Zaitsev taotles elamisloa pikendamist, millest keelduti. Erinevus on siiski vaid näiline. Nii J. Grigorjevile kui ka V. Bolbokale ja G. Zaitsevile oli antud tähtajaline elamisluba. J. Grigorjev, nagu ka V. Bolboka, taotlesid uuesti tähtajalist elamisluba. G. Zaitsev palus aga talle antud tähtajalise elamisloa pikendamist. 10.

§ 12lõike 4 punktid 3, 7 ja 10 kehtivad järgmises sõnastuses: "

§ 12lg 5 sätestab: ''Käesoleva paragrahvi 4.

lõike punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud käesoleva paragrahvi

1. lõike punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.'' Sama paragrahvi
2. lõige sätestab: ''Käesoleva paragrahvi
3. lõike punktides 1-4, 6 ja 8-13 loetletud asjaolusid käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule.''
4. Haldusasjas nr 3-3-1-52-02 tehtud otsuses asus Riigikohtu halduskolleegium

§ 12

tõlgendamisel kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele: 1) Teenistus välisriigi julgeolekuorganites (VS § 12 lg 4 p 10) pole käsitatav samaaegselt ka teenistusena kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes (VS § 12 lg 4 p 7), sest

nimetatud sätted eristavad selgelt teenistust välisriigi relvajõududes ja teenistust välisriigi julgeolekuorganites. 2)

§ 12

lg 4 p 10 ja lg 5 võimaldavad koostoimes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. aprilli
2. a otsusega (RT III 2000, 12, 125, p 10) administratsiooni diskretsiooni endistele välisriigi julgeolekutöötajatele elamisloa andmisel ja selle pikendamisel. 3)

§ 12

lg 4 p 10 kohaldamiseks tuleb tuvastada kõigepealt see, et isikut ei saa välisriigi seadusandluse kohaselt kutsuda teenistusse tema kodakondsusjärgse riigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse. Kui isiku teenistusse kutsumine välisriigi ülalnimetatud organisatsioonidesse on isiku kodakondsusjärgse riigi seadusandlusega välistatud, siis ei saa talle elamisloa andmisest keelduda VS § 12 lg 4 p 10 alusel. Siiski möönis kolleegium, et alati pole võimalik kaljukindlalt väita, et isiku teenistusse kutsumine on välisriigi seadusega välistatud. Sellisel juhul tuleb esitada elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumisel vastavad põhjendused. 4) Kui varem elamisloa saanud isikule on uue elamisloa andmisest keeldutud, siis peab asja materjalidest selguma, millised asjaolud tingisid varasemast erineva otsuse - elamisloa andmisest keeldumise. Kui seadusandlus ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. Isikut ei saa elamisloa andmise otsustamisel ühesuguste asjaolude puhul erinevatel ajahetkedel kohelda erinevalt. Isikut tuleb erinevatel ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seniteadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi. Varasemast erinev otsustus - keelduda elamisloa andmisest - võib aga olla põhjendatud, näiteks muutunud rahvusvahelise olukorraga. 5)

§ 12

lg 5 välistab kaalutlusotsuse, kui on tuvastatud VS § 12 lg 4 p-s 3 nimetatud asjaolu. Pärast seda, kui on tuvastatud nimetatud asjaolu, puudub ruum kaalutlusotsuse tegemiseks, et kohaldada

§ 12lõike 4 neid punkte, mis võimaldavad kaalutlusotsuse tegemist.

Selles haldusasjas puudus kolleegiumil vajadus võtta seisukoht küsimuses, kas VS § 12 lg 5 on kooskõlas Põhiseadusega osas, milles see säte välistab elamisloa andmise välismaalasele, kelle tegevus on olnud suunatud Eesti riigi julgeoleku vastu. 6) Pelgalt julgeolekuorganite tegevuse üldise laadiga ja tegutsemisega vastuluurega seotud ametikohal ei saa põhjendada kahtlust, et isiku tegevus oli suunatud Eesti riigi julgeoleku vastu. 7) Eesti, erinevalt kümnest riigist, ei teinud kauaaegseid sisserändajaid puudutava Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13. septembri 2000. a soovituse Rec 2000