← Eesti

3-1-1-122-02

MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-122-02 26. november 2002. a Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Han

§ 2025lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest.

  1. Vabastada Rustam Ibadov Tallinna Linnakohtu
  2. novembri 2001.

§ 2025lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest.

  1. Jätta Tallinna Linnakohtu
  2. novembri
  3. a otsusega Rustam Ibadovile kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus ja sellest tingimuslik vabastamine muutmata.
  4. Eriprotest rahuldada osaliselt. Määrus jõustub
  5. novembril
  6. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tallinna Linnakohtu
  8. novembri
  9. a otsusega tunnistati Rustam Ibadov süüdi ja teda karistati KrK § 2025 lg 1 järgi arestiga kolm kuud, § 2025 lg 3 järgi vabadusekaotusega üks aasta, § 203 lg 1 järgi vabadusekaotusega neli kuud, § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega neli kuud ning § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi vabadusekaotusega kolm aastat. KrK § 40 lg 1 alusel luges kohus kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõistis kohtualusele lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastati R. Ibadov tingimuslikult karistuse kandmisest katseajaga kaks aastat.
  11. oktoobril
  12. a esitas Tallinna Prokuratuuri prokurör Andra Sild Tallinna Linnakohtule taotluse R. Ibadovile KarSRakS § 1 lg 4 alusel uue liitkaristuse mõistmiseks. Prokurör põhjendas seda asjaoluga, et KrK § 2025 lg 1 järgi karistatav tegu dekriminaliseeriti Karistusseadustiku jõustumisega
  13. septembril
  14. a ja alates sellest ajast on see tegu käsitatav väärteona. Taotluses palus prokurör R. Ibadovi KrK § 2025 lg 1 järgi kantavast karistusest vabastada, moodustada KarS § 64 alusel uus liitkaristus ning mõista R. Ibadovile lõplikuks karistuseks kaks aastat ja üksteist kuud vabadusekaotust, mille kandmisest vabastada ta tingimuslikult, jättes varem määratud katseaja muutmata.
  15. Tallinna Linnakohtu
  16. oktoobri
  17. a määrusega jäeti prokuröri taotlus rahuldamata. Kohus märkis, et kuna teised mõistetud üksikkaristused palus prokurör jätta muutmata, ei saa R. Ibadovile mõista lõplikuks karistuseks vabadusekaotust alla kolme aasta. Nimelt sätestab KarS § 64 lg 1, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  18. Linnakohtu määruse peale esitas eriprotesti prokurör A. Sild, kes palub linnakohtu määruse tühistada, vabastada R. Ibadov talle KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest KarSRakS § 1 lg 3 alusel ning mõista talle KarS § 64 alusel uus liitkaristus. 4.1 Protestis nõustutakse linnakohtuga selles, et R. Ibadovile ei saa KarS § 64 alusel mõista lõplikuks karistuseks vangistust tähtajaga alla kolme aasta. Samas leiab prokurör, et vaatamata sellele tulnuks R. Ibadov KrK § 2025 lg 1 osas karistuse kandmisest vabastada. Nii sätestab KarSRakS § 1 lg 3, et karistuse kandmisest vabastatakse kuriteos süüdimõistetud isik, kui Karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Sama seaduse § 1 lg 4 ütleb, et kui isikule on Kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus kuritegude või kohtuotsuste kogumis ja ta kuulub neist mõne kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele käesoleva paragrahvi lõigetes 1"3 sätestatud alustel, siis moodustatakse uus liitkaristus Karistusseadustiku järgi, raskendamata isiku karistust. 4.2 Eeltoodu alusel palub prokurör moodustada kohtualusele uue liitkaristuse, muutmata Tallinna Linnakohtu
  19. novembri
  20. a otsusega mõistetud teisi üksikkaristusi ja lugedes KarS § 64 alusel kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Lõplikuks karistuseks palub prokurör mõista R. Ibadovile kolm aastat vabadusekaotust, mille kandmisest vabastada ta tingimuslikult, jättes varem määratud katseaja muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  21. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRakS) (RT I 2002, 56, 350) § 1 lg-te 1 ja 3 kohaselt vabastatakse karistuse kandmisest isik, kes on süüdi mõistetud Kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis Karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav või kui Karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 5 kustutatakse nende isikute karistusandmed karistusregistrist. Karistusseadustik ei käsita enam kuriteona tegu, milles R. Ibadov on KrK § 2025 lg 1 järgi süüdi mõistetud, vaid see on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse (RT I 1997, 52, 834) § 151 kohaselt väärtegu. Seega on R. Ibadov KarSRakS § 1 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikuks ja ta tuleb vabastada KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Jättes R. Ibadovi vabastamata KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistusest, on kohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust.
  22. KarSRakS § 1 lg 4 sätestab, et kui isikule on Kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus kuritegude või kohtuotsuste kogumis ja ta kuulub neist mõne kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele KarSRakS § 1 lg-tes 1-3 sätestatud alustel, siis moodustatakse uus liitkaristus Karistusseadustiku järgi, raskendamata isiku karistust. Sama paragrahvi lõikest 5 tulenevalt muudetakse nende isikute karistusandmed karistusregistris. Karistusseadustiku (KarS) (RT I 2001, 61, 364) § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse liitkaristus samaliigiliste põhikaristuste korral üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tulenevalt KarS § 64 lg-st 1 ja KarSRakS § 1 lg-st 4 ei ole R. Ibadovile uue liitkaristuse moodustamine Karistusseadustiku järgi põhjendatav ja Tallinna Linnakohtu
  23. novembri
  24. a otsusega R. Ibadovile mõistetud liitkaristus tuleb jätta muutmata. Seda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. Tallinna Linnakohtu
  25. novembri
  26. a otsusest nähtub, et R. Ibadovile liitkaristuse mõistmisel luges kohus kergemad karistused kaetuks raskemaga, s.o KrK § 2102 lg 2 p-des 1 ja 4 ettenähtud kuritegude eest mõistetud vabadusekaotusega kolm aastat. KrK § 2102 lg 2 p-des 1 ja 4 kirjeldatud teod ei ole Karistusseadustiku järgi dekriminaliseeritud ja nende eest mõistetud karistuse vähendamist seoses Karistusseadustiku jõustumisega Karistusseadustiku rakendamise seadus ette ei näe. Ka KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel ei oleks R. Ibadovile kuritegude kogumi eest võimalik mõista kergemat karistust kui kolm aastat vangistust. Liitkaristuse moodustamine üksikkaristustest raskeima suurendamise teel raskendaks aga talle mõistetud liitkaristust ja see oleks vastuolus KarSRakS § 1 lg-s 4 märgituga. Seega saaks R. Ibadovile Karistusseadustiku järgi moodustada vaid sama liitkaristuse, mis on talle Kriminaalkoodeksi järgi juba mõistetud. Sama liitkaristuse veelkordse, Karistusseadustiku järgi moodustamise nõuet KarSRakS § 1 lg 4 aga ei sisalda.
  27. Eesti kohtupraktika loeb karistusest vabastamist karistuse mõistmise instituudi koostisosaks. Tulenevalt asjaoludest, et KarSRakS § 1 lg 4 kohaselt on süüdimõistetu karistuse raskendamine lubamatu, samas puudub alus R. Ibadovile mõistetud karistuse kergendamiseks, leiab kriminaalkolleegium, et R. Ibadovile Tallinna Linnakohtu
  28. novembri
  29. a otsusega mõistetud karistus tuleb jätta muutmata ka osas, millega ta vabastati tingimuslikult karistuse kandmisest.
  30. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRakS § 1 lg-test 1 ja 3 ning § 10 lg-test 5-7 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et R. Ibadov tuleb vabastada Tallinna Linnakohtu
  31. novembri 2001.

§ 2025

lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest, kuid sama otsusega talle kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus tuleb jätta muutmata. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.