3-3-1-71-02

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-71-02

1. november 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Ene Solomi kaebus Valga linnapea käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest hüvituse väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a määrus haldusasjas nr 353/2002 Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a määrus haldusasjas nr 2-3-113/2002 Ene Solomi erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Ene Solomi erikaebus.
7. Tühistada Tartu Halduskohtu
8. märtsi
9. a määrus haldusasjas nr 3-53/2002 ja Tartu Ringkonnakohtu
10. oktoobri
11. a määrus haldusasjas nr 2-3-113/
13. Saata asi läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
14. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Valga Linnavalitsuse keskkonnanõunikuna töötanud E. Solom vabastati teenistusest Valga linnapea
16. jaanuari
17. a käskkirjaga nr 6 ATS § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu seoses ametikohtade arvu vähenemise ja teenistuse ümberkorraldamisega.
18. E. Solom esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kaebus kandis
19. veebruari
20. a postitemplit ning jõudis Tartu Halduskohtusse
21. veebruaril
23. Tartu Halduskohtu
24. veebruari
25. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt HKMS §-dest 9 lg 1 ja 10 lg 2 p 4 pidi kaebaja taotlema kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja esitama tähtaja möödalaskmise põhjused. Puuduste kõrvaldamise käigus põhjendas E. Solom kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist oma ajutise töövõimetusega ning õigusabi õigeaegse saamise võimatusega.
26. Tartu Halduskohtu
27. märtsi
28. a määrusega haldusasjas nr 3-53/2002 jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kohtu arvates puudusid selleks mõjuvad põhjused, ning lõpetati asjas menetlus.
29. E. Solom esitas erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtu määrus ja ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg. Erikaebuses põhjendas E. Solom, miks tema poolt halduskohtule esitatud tähtaja ennistamise põhjuste näol on tegemist objektiivsete takistustega, mis ei võimaldanud tal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Täiendava põhjusena viitas erikaebuse esitaja Valga Linnavalitsuse eksitavale tegevusele.
30. Tartu Ringkonnakohtu
31. oktoobri
32. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvate põhjustega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ei halduskohtule ega ka apellatsiooniastmes täiendavalt esitatud põhjuste puhul pole tegemist selliste objektiivsete asjaoludega, mis takistasid olulisel määral kaebuse esitamist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
33. Riigikohtule esitatud erikaebuses palub E. Solom muuta ringkonnakohtu määrust ja rahuldada taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Erikaebuse esitaja arvates on kvalifitseeritud õigusabi saamise võimaluse puudumine kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kui kaebaja õiguste reaalseks kaitsmiseks on vajalik kvalifitseeritud õigusteadmistega isiku õigusabi ning kuna protsessiosalisel on õigus kasutada õigusabi kogu kaebetähtaja jooksul, on õigusabi saamise võimatus kuni kaebetähtaja viimaste päevadeni objektiivne asjaolu, mis võimaldab kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaja. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise objektiivseks põhjuseks oli ka Valga Linnavalitsuse eksitav tegevus. Valga Linnavalitsus hoidis kaebajat kuni
34. veebruarini 2002 veendumusel, et kaebaja teenistussuhte jätkumine on võimalik seoses läbiviidavate struktuurimuudatustega.
35. Valga Linnavalitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuses peetakse õigeks Tartu Ringkonnakohtu seisukohta, et tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid ei esinenud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
36. HKMS § 9 lg 1 (alates
37. jaanuarist 2002 kehtivas redaktsioonis) sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega peab kohus kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamisel silmas pidama ka võimalust, et seadusandja võib olla kehtestanud Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatust erinevaid kaebetähtaegu. Riigikohtu halduskolleegium juhtis
38. detsembri
39. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-52-00 tähelepanu kaebetähtaja küsimusele teenistusalastes vaidlustes. Avaliku teenistuse seaduse § 160 lg 1 sätestab: "Ametnikul on Halduskohtumenetluse seadustiku §-s 7 lg 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale." Selles sättes viidatakse küll kuni
40. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustikule, kuid Avaliku teenistuse seaduse nimetatud säte on kehtiv ka pärast Halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumist
41. jaanuaril
42. Avaliku teenistuse seaduse § 160 lg 1 kehtis ka käesoleva vaidluse aluseks oleva teenistusest vabastamise käskkirja andmise ajal. Seega tuleb ka käesoleval ajal teenistusalastes küsimustes halduskohtusse pöördumise tähtaja osas kohaldada kuni
43. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõiget 1, mis sätestas halduskohtusse pöördumise ühekuulise tähtaja.
44. TsMS § 41 lg 1 kohaselt algab aastate, kuude või päevadega määratud tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS (kuni
45. juulini 2002 kehtinud redaktsioonis) § 106 lg 2 sätestas: "Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval." Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
46. septembri
47. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98 ning
48. mai
49. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02 asuti seisukohale, et selleks vastavaks päevaks tuleb kuudes arvutatava protsessitähtaja puhul lugeda sündmuse toimumise päevale vastav päev, millega seotakse protsessitähtaja algus, mitte protsessitähtaja kulgemise esimesele päevale vastav päev. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Valga linnapea vaidlustatud käskkiri tehti E. Solomile teatavaks
50. jaanuaril
51. Tartu Halduskohtusse
52. veebruaril 2002 esitatud kaebus kannab
53. veebruari
54. a postitemplit. TsMS § 41 lg 5 kohaselt loetakse dokument tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.
55. Seega on
56. veebruaril 2002 sideasutusele üleantud kaebus käesoleval juhul esitatud seaduses sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul.
57. Käesoleva vaidluse puhul ei ole ei kohtud ega kaebuse esitaja tuginenud ATS §-le 160 lg 1 ega kaalunud võimalust, et tegemist võib olla tähtaegselt esitatud kaebusega. Senise kohtumenetluse käigus on lahendatud küsimust, kas kaebuse esitamise tähtaega saab pidada möödalastuks mõjuvatel põhjustel. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohus ja ringkonnakohus on kaebuse esitamise tähtaja küsimuse lahendamisel ebaõigesti kohaldanud HKMS § 9 lg 1 ja ATS § 160 lg 1, mis tõi kaasa isiku kaebeõiguse kitsendamise. Kuna kolleegium on seisukohal, et E. Solomi kaebus halduskohtule esitati tähtaegselt, ei pea kolleegium vajalikuks hinnata erikaebuse esitaja väiteid, mis puudutavad kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuseid.
58. Ülaltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi läbivaatamiseks halduskohtule.
59. Riigikohtu halduskolleegium peab veel vajalikuks märkida, et Valga linnapea vaidlustatud käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide, mille järgi on käskkirja vaidlustamine võimalik 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sellest haldusaktist teada sai või pidi teada saama, on eksitav ning näeb akti vaidlustamiseks ette seaduses sätestatust lühema tähtaja. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann