← Eesti

3-4-1-11-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-11-02 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Ants Kull Kohtuasi Tallinna Halduskohtu taotlus Kriminaalmenetluse koodeksi § 168 lg 1 p 2 Põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Halduskohtu taotlus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Riigiprokuröri
  3. juuli
  4. a määrusega algatati V. Zaitsevi suhtes kriminaalasi KrK § 133 tunnustel. Tallinna Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna uurimistalituse juhtivinspektor lõpetas
  5. juuli
  6. a määrusega kriminaalasja menetluse aegumistähtaja möödumise tõttu ning keeldus V. Zaitsevi kriminaalvastutusele võtmisest KrK § 133 järgi.
  7. Tallinna Prokuratuuri prokuröri
  8. septembri
  9. a määrusega tühistati kriminaalasja lõpetamise määrus ja uuendati menetlust, sest V. Zaitsev taotles menetluse jätkamist. See määrus tühistati Tallinna Prokuratuuri vanemprokuröri
  10. novembri
  11. a määrusega, sest tulenevalt KrMK § 5 lgst 3 puudub V. Zaitsevil õigus vaidlustada aegumistähtaja möödumise alusel kriminaalasja lõpetamist, kuna ta ei ole selles kriminaalasjas kahtlustatav.
  12. V. Zaitsev esitas
  13. aprillil
  14. a Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus muuta uurija
  15. juuli
  16. a määrust kriminaalasja lõpetamise aluse osas. Riigiprokurör jättis
  17. mail
  18. a taotluse rahuldamata, leides, et kriminaalasja lõpetamine KrMK § 5 lg 1 p 3 ja § 168 lg 1 p 1 alusel on seaduslik ja põhjendatud.
  20. juunil
  21. a esitas V. Zaitsev Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada kriminaalasja lõpetamise määrus lõpetamise aluse osas. Kaebaja arvas, et kriminaalasja menetlemine oleks tulnud lõpetada KrMK § 168 lg 1 p 2 alusel.
  22. juuli
  23. a otsusega tunnistas Tallinna Halduskohus põhiseadusevastaseks ja jättis kohaldamata Kriminaalmenetluse koodeksi § 168 lg 1 p 2 lauseosa "[...] kui ei ole tõendatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises [...]" vastuolu tõttu Põhiseaduse § 22 lõikega
  24. KOHTU JA ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  25. Tallinna Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja tahe oli suunatud sellele, et halduskohus kohustaks vastustajaid kõrvaldama menetlusdokumentidest seisukohad, mille kohaselt on kaebuse esitaja süü kuriteo toimepanemises tõendatud. Tallinna Halduskohus analüüsis KrMK § 168 lg 1 p 2 ja leidis, et see säte on vastuolus Põhiseaduse § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooniga, kuna isiku süü saab olla tõendatud vaid kohtuotsusega, KrMK § 168 lg 1 puudutab aga otsuste tegemist kriminaalasja eeluurimisel. KrMK § 168 lg 1 annab uurijale alused kriminaalasja lõpetamiseks juhul, kui ei ole tõendatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises ega ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Kohus leidis, et antud säte tähendab sisuliselt seda, et kriminaalasja ei lõpetata, kui on tõendatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises. Selline arusaam rikub PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet, pannes kohtueelsele menetlejale kohustuse otsustada enne kohtuotsuse tegemist, kas isik on kriminaalasjas süüdi või mitte.
  26. Õiguskantsler leidis, et KrMK § 168 lg 1 p 2 ei olnud kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Tulenevalt PS § 15 lg-st 1 saab kohus õigusakti põhiseadusevastaseks tunnistada ja kohaldamata jätta ainult siis, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Kriminaalasja lõpetamine kuriteo aegumise tõttu toimub KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel. Ülejäänud lõpetamise alused samaaegselt kohaldamisele ei kuulu, kuigi menetluse uuendamisel KrMK § 5 lg 3 alusel ei pruugi nende kohaldamine menetluse hilisemas etapis olla välistatud. Kriminaalmenetlus lõpetatakse määrusega, milles põhjendatakse, miks menetluse lõpetamine toimus just valitud alusel. Kui menetluse lõpetamise alus vaidlustatakse ja taotletakse mingi teise aluse kohaldamist, on vaja põhjendada teiste aluste kohaldamata jätmist. See aga ei muuda vastavaid sätteid veel asjassepuutuvaiks. Teiseks arvas õiguskantsler, et KrMK § 168 lg 1 p 2 ei ole vastuolus ka PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega. Õiguskantsleri arvates on Tallinna Halduskohus KrMK § 168 lg 1 p 2 valesti sisustanud. Selles sättes on silmas peetud olukorda, kus uurija või prokuröri hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks isikut kuriteo toimepanemises ning pole põhjust lõpetada kriminaalasja KrMK § 5 lg 1 p 1 või 2 alusel. Uurija ja prokuröri tegevus kriminaalasja asjaolude selgitamisel ei riku süütuse presumptsiooni.
  27. Riigikogu õiguskomisjon on seisukohal, et uurijal ja prokuröril on kriminaalmenetluse raames õigus otsustada, kas isiku süü on tõendatud või mitte. Samas ei saa uurija või prokuröri selline seisukoht olla aluseks, mille põhjal seda isikut käsitataks väljaspool konkreetse kriminaalasja raame kuriteos süüdi olevana. Seetõttu ei ole KrMK § 168 lg 1 p 2 vastuolus PS § 22 lg-ga
  29. Justiitsminister ei toetanud Tallinna Halduskohtu seisukohta. Justiitsminister märkis, et kriminaalmenetluse lõpetamine aegumistähtaja möödumise tõttu on üks keskseid õigusriigi põhimõtte kohaldamise näiteid, mis lähtub vajadusest kaitsta üksikisikut ka edaspidi riigiorganitepoolse süüdistamise eest. Seetõttu ei ole nimetatud säte Põhiseadusega vastuolus, kuna ei too isikule, kelle suhtes nimetatud alust rakendatakse, kaasa mingeid õiguste piiranguid. Vastupidi, isik vabastatakse seisundist, kus riigivõim kahtlustab teda kuriteo toimepanemises. Samuti vabastatakse ta ühiskonna moraalsest halvakspanust. Kohtueelse uurimise ülesanne ei ole tõendada isiku süüd, vaid luua tõenduslik alus sellise otsustuse tegemiseks kohtus.
  30. Riigi peaprokuröri arvates ei ole KrMK § 168 lg 1 p 2 vastuolus PS § 22 lg-ga 1, sest KrMK §st 168 ei saa teha järeldust, et kedagi käsitatakse kuriteos süüdiolevana enne, kui tema koha on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
  31. V. Zaitsev leidis, et Tallinna Halduskohus on valesti tõlgendanud süütuse presumptsiooni printsiipi. V. Zaitsevi arvates väljendab süütuse presumptsioon mitte eeluurimist teostava ametniku isiklikku arvamust, vaid peegeldab kuriteos kahtlustatava objektiivset õiguslikku staatust kriminaalmenetluse erinevates staadiumides. Tema subjektiivsete õiguste rikkumise põhjuseks pole mitte KrMK normide põhiseadusevastasus, vaid konkreetsete ametiisikute tegevus. Ametnikepoolse normide järgimata jätmise tulemuseks on tsiviilhagi esitamine V. Zaitsevi vastu. VAIDLUSTATUD ÕIGUSAKTID
  32. Tallinna Halduskohus vaidlustas Kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; viimane muudatus RT I 2002, 82, 480) § 168 lg 1 p 2 vastavuse Põhiseadusele. Kriminaalmenetluse koodeksi § 168 lg 1 p 2 sätestab: "§
  33. Kriminaalasja lõpetamine

(1)Kriminaalasi lõpetatakse: [---] 2) kui ei ole tõendatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises ning ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid." PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Tallinna Halduskohus jättis kohaldamata ja vaidlustas põhiseaduslikkuse järelevalve korras KrMK § 168 lg 1 p 2, sest leidis, et see säte on vastuolus PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooniga.
  2. Põhiseaduse §-st 15 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt tunnistab kohus õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätab kohaldamata, kui ta jõuab kohtuasja lahendamisel järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on Põhiseadusega vastuolus. Seega kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve kohus konkreetse normikontrolli raames vaid kohaldamisele kuuluva ehk asjassepuutuva seaduse põhiseaduspärasust. Kohus peab tuvastama põhiseaduspärasuse üksnes siis, kui asja lahendamisel tekib kahtlus asjassepuutuva normi põhiseaduspärasuses. Asjassepuutuvad ei pruugi olla kõik õigusnormid, millele menetlusosalised kohtumenetluse käigus viitavad. Asjassepuutuvuse hindamisel peab kohus lähtuma sellest, kas vastav õigusnorm kuulub kohtuasjas kohaldamisele või mitte. Vaidlustatud säte peab seejuures olema kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (Riigikohtu üldkogu otsus
  3. detsembrist
  4. a - RT III 2001, 1, 1, p 10). Õigusakt on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse Põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu otsust
  5. oktoobrist
  6. a - RT III 2002, 28, 308 p 15).
  7. Seaduse kohaldamata jätnud kohtu taotluse läbivaatamisel kontrollib Riigikohus seetõttu kõigepealt, kas KrMK § 168 lg 1 p 2 on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtul on õigus kontrollida, kas taotluse esitanud kohus kohaldas vaidluse lahendamiseks sätet, mis on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Selline kontroll on õigustatud ja vajalik, sest Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 järgi võib Riigikohus tunnistada põhiseadusevastaseks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei saa aga anda hinnangut, kas järelevalvemenetluse algatanud kohus on vaidluse õigesti lahendanud (vt Riigikohtu üldkogu otsus
  8. oktoobrist
  9. a - RT III 2002, 28, 308 p 15).
  10. Haldusasja materjalidest nähtub, et politseiuurija lõpetas V. Zaitsevi tegevuse kohta algatatud kriminaalmenetluse põhjusel, et kuriteo aegumistähtaeg oli möödunud. V. Zaitsev vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise sellel alusel ning taotles kriminaalmenetluse jätkamist üldises korras. Ehkki prokurör tühistas V. Zaitsevi kaebuse alusel uurija määruse ja uuendas kriminaalmenetluse, tühistas vanemprokurör omakorda kriminaalmenetluse uuendamise määruse. Vanemprokuröri arvates puudus V. Zaitsevil õigus vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist, sest teda polnud tunnistatud kahtlustatavaks. Kaebuses riigiprokurörile ja hiljem halduskohtus muutis V. Zaitsev varasemat taotlust ja soovis, et kriminaalmenetlus lõpetataks KrMK § 168 lg 1 p-s 2 toodud alusel põhjendusega, et tema süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud ja täiendavate tõendite kogumine ei ole võimalik.
  11. Kolleegium märgib, et Põhiseaduse § 22 lg 1 ei laiene mitte ainul neile isikutele, kes on tunnistatud kriminaalmenetluses kahtlustatavaks, vaid kõigile isikutele, keda kriminaalmenetluses koheldakse kahtlustatavana. Riigiprokurör algatas V. Zaitsevi suhtes kriminaalasja KrK § 133 tunnustel, mis selgelt osutab kuriteokahtlusele. Veelgi enam, riigi peaprokurör väitis kirjas V. Zaitsevile, et tema süü kuriteo toimepanemises on tõendatud. Seega prokuratuur mitte üksnes ei kahtlustanud V. Zaitsevit kuriteo toimepanemises, vaid pidas ka tema süüd tõendatuks, mistõttu tuli teda pidada kahtlustatavaks.
  12. Halduskohus jättis tähelepanuta, et V. Zaitsevi tegevuse kohta algatatud kriminaalmenetlus lõpetati aegumistähtaja möödumise tõttu KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel. Kohtu poolt käsitletud KrMK § 168 lg 1 p 2 on aga kriminaalasja lõpetamise aluseks juhul, kui ei ole tõendatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises ning ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Kriminaalmenetluse lõpetamine aegumisetähtaja möödumise tõttu tähendab, et isiku käitumises võis küll olla kuriteo koosseis, kuid seadus ei luba menetlust jätkata ega isikut karistada. Kui isik soovib, tuleb KrMK § 5 lg 3 järgi menetlust jätkata. Kui kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel selgub, et puudub kuriteo sündmus või koosseis või isiku süü, lõpetatakse menetlus alustel, mis osutavad süü puudumisele. Kui aga menetlus jätkub süüdistatava soovil kohtus, otsustab kohus, kas isik on talle inkrimineeritud teo toimepanemises süüdi või mitte. Selline seadusega sätestatud tagatis annab oma süüd eitavale isikule võimaluse kaitsta PS § 22 lg-s 1 sätestatud õigust mitte käsitada teda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
  13. Halduskohtu pädevuses ei ole otsustada, millisel alusel tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamine kuulub uurija ja prokuröri pädevusse, kui esinevad KrMK § 168 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud asjaolud. Halduskohus saab üksnes kontrollida uurija ja prokuröri menetlustoimingute õiguspärasust, kui need riivavad isiku põhiõigusi ja vabadusi (vt Riigikohtu üldkogu määrus
  14. detsembrist
  15. a - RT III 2001, 2, 14, p 24)
  16. Halduskohus oli pädev kontrollima, kas prokurör oli õigustatud lõpetama menetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu, kui kahtlustatav taotles menetluse jätkamist. Asjakohased sätted selleks on KrMK § 5 lg 3 ja § 168 lg 1 p
  18. Ülaltoodud põhjendustel leiab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et halduskohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud KrMK § 168 lg 1 p 2 ei ole asjassepuutuv, mistõttu jäetakse Tallinna Halduskohtu taotlus rahuldamata. Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Uno Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.