← Eesti

3-1-3-9-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-3-9-02

  1. detsember 2002 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kriminaalasi Vallo Järve süüdistuses KrK § 2101 lg 2 p 3 ja § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi Tartu Maakohtu
  2. juuli
  3. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  4. augusti
  5. a määrused kriminaalasjas nr 2-1-276-2002 Vallo Järve kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa kohtuvigade parandamise avaldus
  6. november 2002 Vallo Järve kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Jätta Vallo Järve kaitsja advokaat Marko Paabumetsa esitatud kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
  7. juuli
  8. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  9. augusti
  10. a määrused kriminaalasjas nr 2-1-276-2002 muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Vallo Järve peeti
  12. märtsil
  13. a KrMK § 1081 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kinni kahtlustatuna KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Järgmisel päeval esitati talle süüdistus kriminaalkoodeksi nimetatud sätete järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Tartu Linnakohtu
  14. märtsi
  15. a määrusega kohaldati V. Järve suhtes tõkendina vahi all pidamist kuni
  16. juunini
  17. a. V. Järve vabastati vahi alt pärast kautsjonisumma tasumist
  18. juunil
  19. Tartu Linnakohtu
  20. juuli
  21. a määrusega anti V. Järve kohtu alla süüdistatuna KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 ning KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi.
  22. Soome Vabariigi politsei pidas
  23. oktoobril
  24. a V. Järve Helsingis kinni süüdistatuna raskes narkokuriteos ja
  25. detsembril
  26. a mõistis Helsingi Linnakohus V. Järve selles kuriteos süüdi ning karistas teda nelja-aastase vangistusega.
  27. Soome Vabariigi justiitsministri
  28. novembri
  29. a otsusega rahuldati Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi taotlus ja Helsingi Lääni vanglas karistust kandev V. Järve anti Eestis toimuva kohtumenetluse ajaks ajutiselt Eesti võimudele välja. Juba varem, s.o
  30. augustil
  31. a, oli Tartu Maakohus teinud määruse, millega tühistas V. Järvele varem tõkendina kohaldatud kautsjoni ning valis tema suhtes uueks tõkendiks vahi all pidamise nii Tartu Maakohtu menetluses oleva kriminaalasja nr 1-199/99 arutamise ajaks kui ka edasiselt - kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni, samuti Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu otsuse täitmise tagamiseks.
  32. Tartu Maakohtu
  33. novembri
  34. a otsusega tunnistati V. Järve süüdi KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi suures koguses narkootilise aine omandamise ja hoidmise eest edasiandmise eesmärgita ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Sama kohtuotsusega tunnistati V. Järve süüdi ka KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, hoidmises edasiandmise eesmärgil ja teda karistati selle kuriteo eest vabadusekaotusega neljaks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistused osaliselt, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis lõplikuks karistuseks neli aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 45 alusel arvestas kohus mõistetud karistusaja hulka kolm kuud vahi all viibitud aega ja määras ärakandmisele kuuluvaks karistuseks neli aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Samuti on kohtuotsuse resolutiivosas märgitud, et karistuse aja algust tuleb hakata arvestama kohtuotsuse kuulutamisest ja et V. Järvele kohaldatud tõkend - vahi all pidamine - tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata.
  35. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  36. jaanuari
  37. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu
  38. novembri
  39. a otsus V. Järve osas muutmata ja V. Järve ning tema kaitsja M. Paabumetsa apellatsioonkaebused rahuldamata.
  40. Pärast Tartu Maakohtu
  41. novembri
  42. a otsuse kuulutamist toimetati V. Järve tagasi Soome Vabariiki jätkama seal mõistetud karistuse kandmist. V. Järve vabanes Soome vanglast
  43. oktoobril
  44. a.
  46. oktoobril
  47. a läks V. Järve vastavalt samast kuupäevast pärinevale Tartu Maakohtu teatisele Tallinna Keskvanglasse kandma talle Tartu Maakohtu
  48. novembri
  49. a kohtuotsusega mõistetud karistust.
  50. Tallinna Keskvangla direktori Nikolai Kase poolt
  51. mail ja
  52. juunil
  53. a Tartu Maakohtule saadetud kirjades palutakse kohtumäärusega täpsustada V. Järve karistusaja algust. Kirjades juhitakse tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohtu
  54. novembri
  55. a kohtuotsuses on karistusaja alguseks loetud kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  56. november 2000, kuid V. Järve saabus Keskvanglasse karistust kandma alles
  57. oktoobril
  58. a.
  59. Tartu Maakohtu poolt
  60. juulil
  61. a KrMK § 3374 lõikes 1 ettenähtud korras tehtud määrusega loeti V. Järvele Tartu Maakohtu
  62. novembri
  63. a otsusega mõistetud nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusliku karistuse kandmise algusajaks
  64. oktoober 2001 - s.o päev, mil V. Järve läks Tallinna Keskvanglasse kandma talle Tartu Maakohtu
  65. novembri
  66. a kohtuotsusega mõistetud karistust.
  67. Tartu Maakohtu
  68. juuli
  69. a määruse peale esitasid nii V. Järve kui ka tema kaitsja erikaebuse, taotledes maakohtu viimati nimetatud määruse tühistamist ja Tartu Maakohtu
  70. novembri
  71. a kohtuotsusega V. Järvele mõistetud karistuse kandmise arvestamist alates
  72. novembrist
  74. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  75. augusti
  76. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu
  77. juuli
  78. a määrus muutmata ja erikaebused rahuldamata. Kohtukolleegium märkis, et Tartu Maakohtu
  79. novembri
  80. a otsust asus V. Järve reaalselt täitma
  81. oktoobril
  82. a. Asjaolu, et V. Järve viibis Soome Vabariigi kohtu poolt süüdimõistetud isikuna Soome vanglas, ei oma ringkonnakohtu arvates tähtsust Eesti Vabariigi Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguse arvestamisel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  83. Tartu Maakohtu
  84. novembri
  85. a kohtuotsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse V. Järve kaitsja M. Paabumets. Ta taotleb Tartu Maakohtu
  86. novembri
  87. a otsuse tühistamist osas, millega loeti V. Järvele mõistetud nelja aasta ja kolme kuulise vabadusekaotuse kandmise aja alguseks
  88. oktoober 2001 a. Kaitsja palub teha uus kohtuotsus, millega muudetaks Tartu Maakohtu
  89. novembri
  90. a otsust osaliselt, määrates karistuse kandmise aja arvestamise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o
  91. novembri
  92. a. Kaitsja on seisukohal, et Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus on oma määrustega ebaseaduslikult muutnud Tartu Maakohtu
  93. novembri
  94. a otsust. Kaitsja rõhutab, et Tartu Ringkonnakohus ei ole arvestanud erikaebuses esitatud seisukohta, mille kohaselt ei saa määrusega muuta kohtuotsust. Seejuures viitab kaitsja Riigikohtu
  95. oktoobri
  96. a otsuses nr 3-1-3-25-98 väljendatud seisukohale, mille kohaselt tohib jõustunud kohtuotsusega määratud karistuse kandmise aja algust muuta üksnes kohtuvigade parandamise korras, mitte aga KrMK § 336 alusel tehtava määrusega. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohtu
  97. augusti
  98. a määrusega valiti V. Järvele kohaldatavaks tõkendiks vahi all pidamine Eesti Vabariigi Tartu Maakohtu kriminaalasjas 1-199/99 temale esitatud süüdistuses läbi viidava kohtumenetluse ajaks ja kohtuotsuse täitmisele pööramiseni, samuti Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu otsuse täitmise tagamiseks. Järgnevalt osundab kaitsja asjaolule, et pärast Tartu Maakohtu
  99. novembri
  100. a otsuse kuulutamist viidi V. Järve tagasi Soome Vabariiki karistust kandma, kohus aga tõkendit ei muutnud. Kaitsja järeldab sellest, et V. Järve suhtes kohaldati kogu tema Soomes viibimise aja vältel tõkendit kriminaalasja 1-199/99 järgi, mistõttu kuulub ka see aeg arvestamisele Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmise aja hulka ja karistuse kandmise algust tuleb arvestada Tartu Maakohtu
  101. novembri
  102. a otsuse kuulutamist. Kaitsja rõhutab, et Tartu Maakohtu
  103. augusti
  104. a määrusega kohaldati V. Järve suhtes tõkendina vahi all pidamist kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni. Samas ei ole käesolevas asjas kohtuotsust vastavalt KrMK § 329 lõikele 2 täitmisele pööratud. Kaitsja leiab, et antud asjas on kohtud vääralt lähtunud KrMK § 331 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, kuna V. Järve suhtes kohaldati tõkendit juba kohtumenetluse ajal ning kohus ei muutnud kriminaalasja arutamise järgselt seda tõkendit. Kohtuvigade parandamise avalduses on rõhutatud, et V. Järve viibis kogu kohtumenetluse vältel ja ka pärast kohtuotsuse kuulutamist - s.o ajavahemikus
  105. november 2000 kuni
  106. oktoober 2001 - vahi all. Seetõttu tulebki KrK § 45 mõtte kohaselt see aeg arvata karistuse kandmise aja hulka ja arvestada karistusaja algust kohtuotsuse kuulutamisest
  107. novembril
  109. Kohtuistungil märkis vandeadvokaat R. Napa, et ilmselt siiski ei ole kohtuvigade parandamise avalduses taotletud mitte Tartu Maakohtu
  110. novembri
  111. a kohtuotsuse, vaid Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  112. jaanuari
  113. a otsuse tühistamist, sest Tartu Maakohtu
  114. novembri
  115. a kohtuotsus jõustus ringkonnakohtu nimetatud otsuse kuulutamisega. Kaitsja märkis, et kuigi Tartu Maakohtu
  116. novembri
  117. a kohtuotsuse peale esitati ka apellatsioonprotest, ei vaidlustanud prokurör seda kohtuotsust V. Järve osas. Samuti osundas kaitsja, et Tartu Maakohtu
  118. juuli
  119. a määruse tegemisel on menetlusnorme rikutud sellega, et kohtuistungile ei kutsutud ei V. Järvet ega ka tema kaitsjat. Kokkuvõtvalt taotles vandeadvokaat R. Napa Tartu Maakohtu
  120. juuli
  121. a määruse tühistamist. Prokurör taotles kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata jätmist ning märkis, et kuna Tartu Maakohtu
  122. novembri
  123. a kohtuotsusega jäeti V. Järve vahi alla Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu otsuse täitmise tagamiseks, siis tõkendi kehtivus lakkas alates hetkest, mil V. Järve hakkas kandma Helsingi Linnakohtu otsusega mõistetud karistust. Prokurör osundas ka sellele, et kaitsja taotluse rahuldamine tähendaks sisuliselt Helisingi Linnakohtu mõistetud karistuse liitmist Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistusega, kuid sellist võimalust ei nähta kehtivas kriminaalseaduses ette. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  124. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kohtuistungil V. Järve kaitsjana esinenud vandeadvokaat R. Napa seisukohaga, et tegelikult tuleb käesoleva kohtuvigade parandamise menetluse esemeks lugeda Tartu Maakohtu
  125. juuli
  126. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  127. augusti
  128. a määrusi, millega loeti Tartu Maakohtu
  129. novembri
  130. a otsusega V. Järvele mõistetud vabadusekaotuse kandmise aja alguseks
  131. oktoober
  132. a.
  133. Kohtuvigade parandamise avalduses osundatakse Riigikohtu otsusele 3-1-3-25-98 ( RT III, 1999, 2 19), mille kohaselt saab jõustunud kohtuotsusega kindlaksmääratud karistuse kandmise aja algust muuta vaid kohtuvigade parandamise menetluses, mitte aga KrMK §-s 336 sätestatud korras. Niisuguse lahendi tegemisel lähtus Riigikohus sellest, et vastavalt sel ajal kehtinud KrMK § 336 lg- le 1 oli kohtuotsuse täitmise staadiumis otsuse teinud kohtu pädevuses lisaks kohtuotsuste täitmise edasilükkamisele, rahatrahvi tasumise pikendamisele või ajatamisele, karistuse kandmisest vabastamisele, karistuse asendamisele ja mitme kohtuotsuse täitmisele pööramisele veel vaid kohtuotsuse täitmisel ilmnenud kahtluste ja ebaselguste lahendamine. Seaduse sellise sõnastuse pinnalt ongi Riigikohtu otsuses 3-1-3-25-98 ( RT III, 1999, 2 19) asutud seisukohale, et kuna karistuse kandmise aja alguse muutmine ei ole käsitatav kohtuotsuse täitmisel ilmnenud kahtluste ja ebaselguste lahendamisena, puudub otsuse teinud kohtul selliseks toiminguks pädevus. Kuid Tartu Maakohtu
  134. juuli
  135. a kohtumääruse tegemise ajaks oli seadusandja oluliselt muutnud KrMK XXIX peatükki ja sealhulgas ka laiendanud kohtu pädevust kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel. Nimelt, vastavalt KrMK §-s 3373 sätestatule võib kohtuotsuse teinud või seda täitev kohus kohtuotsuse täitmise staadiumis lahendada ka seaduses reguleerimata küsimusi.
  136. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on alust lugeda ka Tartu Maakohtu
  137. juuli
  138. a kohtumääruse tegemist kohtuotsuse täitmise staadiumis tõusetunud ja seaduses reguleerimata küsimuse lahendamiseks KrMK § 3373 mõttes. Eesti kriminaalmenetluse seaduses on reguleerimata, kuidas peaks Eesti kohtu otsuse resolutiivosas olema fikseeritud karistuse kandmise aja algus juhtudel, mil süüdimõistetu oli Eestile välja antud vaid kohtuliku arutamise ajaks. Samuti on reguleerimata see, kuidas peaks kirjeldatud olukorras toimuma kohtuotsuse täitmisele pööramine. Sellises olukorras on küsitav, kas KrMK § 275 lg 1 p-s 5 sätestatud nõue on korrektselt täidetud, kui karistuse kandmise aja algust seostatakse mingi ebamäärase ja edasilükkava tingimusega ning kohtuotsuse resolutiivosas märgitakse näiteks, et karistuse kandmise aja alguseks on hetk, mil isik pärast karistuse ärakandmist Soomes asub kandma karistust Eestis. Kõnealuses olukorras võib lugeda aktsepteeritavaks karistuse kandmise alguse aja fikseerimist kohtuotsuse resolutiivosas ka viisil, nagu on seda tehtud Tartu Maakohtu
  139. novembri
  140. a kohtuotsuses. Kuid sellisel juhul tuleb arvestada vajadusega täpsustada hiljem seda kuupäeva, mil tegelikult asuti kandma Eesti kohtu poolt mõistetud karistust. Just nõnda ongi toimitud käesolevas kohtuasjas Tartu Maakohtu
  141. juuli
  142. a kohtumääruse tegemisel.
  143. Ei saa nõustuda kohtuvigade parandamise avalduses märgituga, et V. Järve oleks ajavahemikus
  144. november 2000 kuni
  145. oktoober 2001 viibinud vahi all ja et seetõttu tuleks see aeg arvata Tartu Maakohtu
  146. novembri
  147. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja hulka. Ei V. Järve ega tema kaitsja pole vaidlustanud seda, et pärast Tartu Maakohtu
  148. novembri
  149. a otsuse kuulutamist toimetati V. Järve tagasi Soome Vabariiki jätkama seal mõistetud karistuse kandmist ja et ta vabanes Soome vanglast
  150. oktoobril
  151. a. Kohtuvigade parandamise avaldusest ei nähtu, milles seisnes faktiliselt nimetatud ajavahemikus vabadusekaotusliku karistuse kandmisega väidetavalt samaaegselt aset leidnud vahi all pidamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei saa kõnealust ajavahemikku lugeda V. Järve vahi alla pidamiseks eranditult ja rõhutatult vaid kohtuotsuse teksti lugedes ja seejuures tegelikku faktilist olukorda rangelt ignoreerides. Kui lähtuda kohtuvigade parandamise avalduse loogikast, siis võiks põhimõtteliselt alati lugeda isikut vahi all peetavaks üksnes sellekohasele kohtumäärusele tuginevalt temalt tegelikult vabadust võtmata.
  152. Arvestades seda, et Tartu Maakohtu
  153. novembri
  154. a otsuse kuulutamise järgselt sai V. Järve suhtes tõkendiks valitud vahi all pidamine faktiliselt kesta kuni Helsingi Linnakohtu otsuse täitmise jätkamiseni, tulebki kooskõlas KrMK §-s 331 sätestatuga V. Järvele Tartu Maakohtu
  155. novembri
  156. a otsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg s.o
  157. oktoober
  158. a.
  159. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 779, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, tuleb Vallo Järve kaitsja advokaat Marko Paabumetsa poolt esitatud kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.