MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-127-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus 9. detsembril 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Koh

§ 24

lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ta osutab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a määruses nr 3-1-1-121-01 väljendatud seisukohale, mille kohaselt erikaebeõigus laieneb Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides ka juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Erikaebuses rõhutatakse,

§ 9

lg 2 kohaselt laieneb Põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ka juriidilistele isikutele. Kaebuses leitakse, et AS T.-L. põhiõiguste piiramine seisneb selles, et aktsiaseltsi arved blokeeriti alates

1. augustist
2. a ning mingit informatsiooni ega põhjendusi selle kohta ei esitatud, teavet õnnestus saada alles tungivate palvete tulemusel. Erikaebuses rõhutatakse, et käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus aktsiaseltsi arved on kohtu poolt tähtajatult arestitud ning ei ole teada, kui kaua selline põhiõiguse piiramine veel kesta võib. Selle tagajärjel puudub aktsiaseltsil T.-L. võimalus majandustegevuseks, sh kohustuste täitmiseks riigi, hankijate, töötajate jt isikute ees, ning sellise olukorra jätkumine võib kaasa tuua AS T.-L. pankroti. Erikaebuses leitakse veel, et AS T.-L. arvete arestimine ei taga mingil moel rahapesukahtluse kontrollimise objektiivsust, kuna pangatehingute puhul on iga tehingu alus ja raha päritolu kergesti kontrollitav ka arvelduskontosid arestimata. 7.2 Erikaebuses väljendatakse seisukohta, et rahapesu andmebüroo seadusevastane tegevus kestab, kuna Rahapesu tõkestamise seaduse § 161 kohaselt on rahapesu andmebüroo kuriteo tunnuste avastamisel kohustatud saatma materjalid kohe pädevale kohtueelse uurimise asutusele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kaebuse esitaja viitab ka siseministri
3. juuni
4. a määrusega nr 66 kinnitatud Rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra punktile 3, mille kohaselt rahapesu andmebüroo esitab rahapesu tunnuste ilmnemisel materjalid kohtueelse uurimise asutusele viivitamatult, kuid mitte hiljem kui tööpäeva jooksul. Erikaebuse esitajale teadaolevalt tegeleb aga AS T.-L. väidetava rahapesu kahtlusega endiselt rahapesu andmebüroo. 7.3 Erikaebuse esitaja leiab, et põhiõiguste kaitsmisel kaebeõiguse teostamiseks ei tohi eksisteerida mingeid menetluslikke takistusi.
5. Riigikohtu istungil toetas aktsiaseltsi esindaja erikaebust. Prokuröri arvates, ei kuulu see rahuldamisele. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et V. S. erikaebuse rahuldamiseks puudub alus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari
8. a määruses nr 3-1-1-121-01 (RT III, 2002, 8, 78) on tõepoolest leitud, et vara arestimine on isiku põhiõiguse piiramine ja seda saab erikaebe korras vaidlustada. Kuid järeldades, et selline erikaebeõigus ulatub kindlasti Riigikohtuni, on kaebaja tõlgendanud toodud seisukohta laiendavalt. Osutatud kohtulahendis märgitakse,

§ 24

lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides laieneb erikaebeõigus juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldise kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Kuna seadusandlikult oli reguleerimata kohtu arestimääruste peale esitavate kaebuste lahendamise kord, siis lõi Riigikohus tuginedes Põhiseadusele ja lähtudes põhiõiguste kaitsmise kohustusest, võimaluse esitada kaebus esimese astme kohtu määrusele vara arestimise kohta ringkonnakohtule, kelle lahend on lõplik.

1. Alusetu on kaebaja väide, et põhiõiguste kaitsmisel kaebeõiguse teostamiseks ei tohi eksisteerida mingeid menetluslikke piiranguid. Kaebuses viidatud Põhiseaduse § 24 lg-st 5 tuleneb küll igaühe õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale edasi kaevata kõrgemale kohtule, kuid seda üksnes seadusega sätestatud korras. AS T.-L. esindaja on realiseerinud põhiseadusliku õiguse ja kaevanud aktsiaseltsi kohta tehtud Tallinna Linnakohtu määruse peale kõrgemalseisvale kohtule - Tallinna Ringkonnakohtule, kes lahendas kaebuse lõplikult.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
3. oktoobri
4. a määruses sisalduvate seisukohtadega, et vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebuse esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. AKKS § 71 lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise võimaluse teatud küsimustes Riigikohtule kui ringkonnakohus lahendab ise asja esmakordselt. Käsitletavas asjas toimunud pangakontode arestimise küsimust arutas ringkonnakohus
5. oktoobril
6. a mitte esmakordselt, vaid vaatas läbi esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud erikaebuse. Seetõttu oli kohtuniku määrus erikaebuse läbivaatamata jätmise peale põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei kuulu.
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinjuures, et põhjendamatu on kaebaja väide, nagu puuduks aktsiaseltsil teised võimalused oma põhiõiguste kaitseks lisaks kaebeõiguse realiseerimisele Riigikohtus. Aktsiaseltsil on võimalus asjaolude muutumisele tuginedes taotleda Tallinna Linnakohtult pangakontode arestimismääruse tühistamist, linnakohtu keeldumisel aga esitada vastav erikaebus ringkonnakohtule. Põhiõiguste tagamise kohustus on kogu kohtusüsteemi ülesanne ning paljasõnaline on väide, et kui küsimust ei lahenda riigi kõrgem kohus, on isikult meelevaldselt ära võetud kaebeõigus ja tema põhiõigused jäetud kaitseta.
8. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja §-st 72 jätab Riigikohus erikaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
9. oktoobri
10. a määruse muutmata. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris