← Eesti

3-2-1-120-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-120-02 Otsuse kuupäev Tartus, 11. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Eesti Vabariigi (Rapla

§ 9

lg 1 p 4 sätestatud asjaolu.

§ 1

lg 2 kohaselt on alalise maksejõuetusega tegemist juhul, kui võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majandusliku olukorra põhjal ajutine. Ringkonnakohus leidis, et ainuüksi see, et võlgnikul on täitmata kohustusi, ei näita veel seda, et võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu. Arvestades sissenõutavaks muutunud võlgasid ca 0,4 miljonit krooni ja varasid, mis ei ole koormatud tagatistega ning seda, et võlgnik oli kuni pankroti välja kuulutamiseni tegutsev ettevõte, kes sai äritegevusest kasumit, ei ole võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt võlad tulevikus tasuda. Halduri arvamuse kohaselt on võlgnik kuni

  1. a alguseni pidanud maksedistsipliinist kinni ja pärast seda on tekkinud viivitused. Samal ajal toimus äritegevuse asukoha muutus, mis võis tekitada ajutisi makseraskuseid, kuna seoses ümberasumisega suurenevad kulutused ja käive võib langeda. Maakohus tuvastas valesti, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tegemist on ajutiste makseraskustega, mis ei ole aluseks pankroti välja kuulutamisel. Ringkonnakohus mõistis välja Eesti Vabariigilt pankrotihalduri tasu 13 800 krooni ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 6450 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Võlausaldaja Eesti Vabariik (läbi Rapla Maksuameti) palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus. Apellatsioonikohus on ebaõigesti kitsendavalt tõlgendanud

§ 1lg 2.

Selline tõlgendus ei vasta pankrotiseaduse mõttele ja eesmärgile, milleks on võlausaldajate huvide võimalikult efektiivne kaitse. Apellatsioonikohtu otsusest ei nähtu, milles nähakse võimalusi tulevikus nõudeid rahuldada.

§ 121lg 2 p 1 järgi selgitab ajutine pankrotihaldur välja võlad.

Seadus ei anna võimalust liigitada võlgasid maksetähtaja saabumise järgi. Võlausaldaja märgib, et võlgniku maksevõlgnevus on veelgi suurenenud, moodustades 11. juuniks 2002. a 196 830 krooni.

§ 9lg 3 tulenevalt lasub Maksuametil maksejõuetuse tõendamise kohustus.

Ringkonnakohus ei põhjendanud selgesõnaliselt, miks ta ei arvestanud Maksuameti ja halduri esitatud ning maakohtu poolt arvesse võetud asjaolusid. Apellatsioonikohus ei hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis. Kohtukulude väljamõistmine võlausaldajalt ei ole õiglane, kuna ta tegutses pankrotiavaldust esitades heauskselt ja ainuvõimalikult riigi huvides.

  1. AS Belarus Service vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
  3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei näita ainuüksi võlgniku täitmata kohustused veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Ringkonnakohus tuvastas, et AS-l Belarus Service on vara nii maksuvõla kui ka teiste sissenõutavate võlgade rahuldamiseks ning võlgniku vara ületab mitmekordselt sissenõutavaks muutunud nõudeid tema vastu. Selle tuvastamisega ei rikkunud ringkonnakohus protsessiõiguse norme.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu ei ületa tema vara ning pankrotiavalduse esitas isik, kelle nõuded võlgniku vastu on toimiku kohaselt võrdelised vähem kui kolmandikuga ettevõtte varast, ei saa seetõttu võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks. 8. Kolleegium juhib tähelepanu TMS § 1 lg 1 p-le 9, mille alusel kuulub täitmisele ehk on täitedokumendiks muuhulgas ka maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades. Seega on maksuhalduril võimalus algatada täitemenetlus oma nõude rahuldamiseks eelnimetatud sätte järgi. Võlgnikult sissenõutavaks muutunud võla kättesaamiseks pole vaja ilmtingimata esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldust. J. Odar, H. Jõks, V. Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.