lg 1 p 4 sätestatud asjaolu.
lg 2 kohaselt on alalise maksejõuetusega tegemist juhul, kui võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majandusliku olukorra põhjal ajutine. Ringkonnakohus leidis, et ainuüksi see, et võlgnikul on täitmata kohustusi, ei näita veel seda, et võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu. Arvestades sissenõutavaks muutunud võlgasid ca 0,4 miljonit krooni ja varasid, mis ei ole koormatud tagatistega ning seda, et võlgnik oli kuni pankroti välja kuulutamiseni tegutsev ettevõte, kes sai äritegevusest kasumit, ei ole võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt võlad tulevikus tasuda. Halduri arvamuse kohaselt on võlgnik kuni
Selline tõlgendus ei vasta pankrotiseaduse mõttele ja eesmärgile, milleks on võlausaldajate huvide võimalikult efektiivne kaitse. Apellatsioonikohtu otsusest ei nähtu, milles nähakse võimalusi tulevikus nõudeid rahuldada.
Seadus ei anna võimalust liigitada võlgasid maksetähtaja saabumise järgi. Võlausaldaja märgib, et võlgniku maksevõlgnevus on veelgi suurenenud, moodustades 11. juuniks 2002. a 196 830 krooni.
Ringkonnakohus ei põhjendanud selgesõnaliselt, miks ta ei arvestanud Maksuameti ja halduri esitatud ning maakohtu poolt arvesse võetud asjaolusid. Apellatsioonikohus ei hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis. Kohtukulude väljamõistmine võlausaldajalt ei ole õiglane, kuna ta tegutses pankrotiavaldust esitades heauskselt ja ainuvõimalikult riigi huvides.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu ei ületa tema vara ning pankrotiavalduse esitas isik, kelle nõuded võlgniku vastu on toimiku kohaselt võrdelised vähem kui kolmandikuga ettevõtte varast, ei saa seetõttu võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks. 8. Kolleegium juhib tähelepanu TMS § 1 lg 1 p-le 9, mille alusel kuulub täitmisele ehk on täitedokumendiks muuhulgas ka maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades. Seega on maksuhalduril võimalus algatada täitemenetlus oma nõude rahuldamiseks eelnimetatud sätte järgi. Võlgnikult sissenõutavaks muutunud võla kättesaamiseks pole vaja ilmtingimata esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldust. J. Odar, H. Jõks, V. Kõve
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.