Obsah (6)

§ 139§ 140§ 17§ 41§ 45§ 40

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-124-02 Otsuse kuupäev 11. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Peeter Vaher ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi J. J. s

§ 139lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p-de 2.

ja 3 järgi ning A. V. süüdistuses

§ 140lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 7.

oktoobri

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/809/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Alar Kirsi kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
2. november
3. a Istungil osalenud isikud J. J. ja A. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ning riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus J. J. ja A. V. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule.
7. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
8. Välja mõista J. J.-lt 613.60 kr ja A. V.-lt 613.60 kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Käsitletava kriminaalasja materjalidest nähtub, et J. J. viibis alates
10. septembrist
11. a eelvangistuses, sest teda kahtlustati ja süüdistati

§ 139

lg 1 ja § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. V. viibis kahtlustatavana ja süüdistatavana eelvangistuses alates 17. septembrist 2001. a seoses

§ 140lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega.

1. Enne käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemist tunnistati J. J. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega süüdi

§ 17

lg 6, § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega, millele

§ 41alusel liideti osaliselt Tallinna Linnakohtu 31.

juuli

1. a otsusega mõistetud kandmata karistus - neli kuud vabadusekaotust. J. J.-le mõisteti lõplikuks karistuseks viis kuud vabadusekaotust, mille kandmise algusajaks luges kohus
2. veebruari
3. a. Sama kohtuotsusega tunnistati A. V. süüdi

§ 139lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning teda karistati viiekuulise vabadusekaotusega.

Ka A. V.-le mõistetud karistuse kandmise algusajaks luges kohus 26. veebruari 2002. a, kusjuures

§ 45alusel loeti kantud karistuseks 11 päeva.

1. Tallinna Linnakohtu
2. juuni
3. a otsusega tunnistati J. J.

§ 140lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 139 lg 2 p 2 järgi süüdi tema poolt 7.

ja

1. augustil ning
2. septembril
3. a toimepandud kuritegude eest ning teda karistati vastavalt üheaastase ja neljakuulise vabadusekaotusega.

§ 40lg 1 alusel liitis kohus karistused osaliselt ja mõistis J.

J.-le kuritegude kogumi eest karistuseks ühe aasta ja kolm kuud vabadusekaotust.

§ 40lg 3 alusel luges linnakohus J.

J.-le Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega mõistetud kandmata karistuse kui kergema kaetuks raskema karistusega, mõistes J. J.-le lõplikuks karistuseks üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
3. juuni
4. a, lugedes samas J. J.-le mõistetud karistusest kantuks viimase poolt eelvangistuses viibitud aja, s.o ajavahemiku
5. septembrist
6. a kuni
7. veebruarini
8. a.
9. Tallinna Linnakohtu
10. juuni
11. a otsusega tunnistati A. V.

§ 140lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi tema poolt 11.

septembril 2001. a toimepandud kuriteo eest ja teda karistati üheaastase vabadusekaotusega.

§ 40lg 3 alusel luges linnakohus A.

V.-le Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega mõistetud kandmata karistuse kui kergema kaetuks raskema karistusega, mõistes A. V.-le lõplikuks karistuseks ühe aasta vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
3. juuni 2002, lugedes samas A. V.-le mõistetud karistusest kantuks viimase poolt eelvangistuses viibitud aja, s.o ajavahemiku
4. septembrist
5. a kuni
6. veebruarini
7. a. Tallinna Linnakohtu
8. juuni
9. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii A. V. kui ka J. J., kes mõlemad taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas.
10. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. oktoobri
12. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus J. J.-le ja A. V.le

§ 40lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Ringkonnakohus mõistis J. J.-le Kar

S § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks ühe aasta ja kolm kuud vangistust, millest arvas maha Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsuse järgi täielikult ära kantud viis kuud vabadusekaotust, lugedes J. J. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kümme kuud vangistust ja karistuse kandmise algusajaks
3. septembri
4. a. Seoses karistuse ärakandmisega vabastas ringkonnakohus J. J. kohtusaalis vahi alt. Sama kohtuotsusega mõisteti A. V.le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks üks aasta vangistust, millest arvati maha Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a otsuse järgi täielikult ära kantud viis kuud vabadusekaotust, lugedes A. V. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks seitse kuud vangistust ja karistuse kandmise algusajaks
7. septembri
8. a. Seoses karistuse ärakandmisega vabastas ringkonnakohus A. V. kohtusaalis vahi alt. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et tulenevalt KarSRS § 3 lg-st 4 peab ringkonnakohus karistuse mõistmisel lähtuma KarS § 65 lg-st
9. Kohtukolleegium leidis, et kuna J. J. võeti käesoleva kriminaalasja eeluurimise ajal vahi alla
10. septembril
11. a ja A. V.
12. septembril
13. a ning eeluurimise käigus neid vahi alt vabastatud ei ole, tuleb lugeda neile mõistetud karistuse kandmise aja alguseks vahi alla võtmise päev. Kolleegium märkis, et apelleeritud kohtuotsuses on ekslikult arvatud kantud karistuse hulka vaid ajavahemik J. J. ja A. V. vahi alla võtmisest kuni Harju Maakohtu otsuse tegemiseni, s.o
14. veebruarini
15. a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
16. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. oktoobri
18. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör A. Kirs, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 6.1 Kassaator nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et linnakohus on eksinud kohtualustele lõpliku karistuse mõistmisel, kuid peab ekslikuks ringkonnakohtu järeldust karistuse kandmise aja alguse osas, millega teise astme kohus vähendas alusetult mõlema süüdimõistetu karistust viie kuu võrra. Kassaator märgib, et nii linnakohus kui ka ringkonnakohus mõistsid
19. septembrist
20. a vahi all viibivale J. J.-le ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse ning
21. septembrist
22. a vahi all viibivale A. V.-le üheaastase vangistuse. Prokuröri arvates on seega J. J. osas karistuse kandmise lõpptähtpäevaks
23. detsember
24. a, A. V. osas aga
25. september
26. a, mitte aga vastavalt
27. juuli ja
28. aprill
29. a, nagu tuleneb ringkonnakohtu otsusest. Kassaator rõhutab, et ringkonnakohtu viga tuleneb asjaolust, et arvestades KarS § 65 lg 1 kohaselt eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistuse (mõlema süüdimõistetu osas viis kuud) liitkaristusest maha, määras kohus kandmata karistusaja alguseks ikkagi esialgse vahi alla võtmise kuupäeva, mistõttu läks nimetatud viis kuud kantud karistusena arvesse kahekordselt - esmalt vähendati selle aja võrra kandmisele kuuluvat karistust ja seejärel määrati karistuse kandmise algustähtpäevaks esialgne vahistamise aeg. 6.2 Kassaator märgib, et kuna ringkonnakohtu ebaõige otsuse kohaselt on J. J. kandnud karistust temale määratud karistuse tähtaega ületavalt kahe kuu ja kahekümne kuue päeva ning A. V. viie kuu ja kahekümne päeva võrra, annab see nimetatud isikutele põhjendamatu aluse taotleda riigilt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kokku kaheksa kuu ja kuueteistkümne päeva eest, kuigi tegelikult võib vastava kahju hüvitamist taotleda vaid A. V. kahekümne päeva ulatuses. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuröri kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest Tallinna Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. J. J. ja A. V. viibisid seoses kuritegude toimepanemisega vahi all vastavalt
31. septembrist
32. a ja
33. septembrist
34. a kuni vabastamiseni Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
35. oktoobri
36. a otsuse alusel. Seega oli nii Harju Maakohus
37. veebruaril
38. a kui ka Tallinna Linnakohus
39. juunil
40. a otsuse tegemise ajal õigustatud arvestama J. J. karistuse kandmise aja alguseks
41. septembri
42. a ja A. V. suhtes
43. septembri
44. a.
45. Tallinna Linnakohus, mõistes mõlemale kohtualusele karistuse kuritegude eest, mis olid toime pandud enne Harju Maakohtu
46. veebruari
47. a otsusega süüdimõistmist, pidi juhinduma pärast
48. aprilli
49. a kehtinud

§ 40

lg 3 redaktsioonist ja lähtuma lõpliku karistuse mõistmisel mitte Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast, vaid kogu mõistetud karistusest. Hõlmates aga Harju Maakohtu poolt mõistetud karistused

1. juunil
2. a mõistetud karistustega, pidi J. J. karistuse kandmise tähtaeg lõppema
3. detsembril
4. a ja A. V.l
5. september
6. a.
7. Tallinna Ringkonnakohus on ebaõigesti võtnud J. J. ja A. V. poolt Harju Maakohtu
8. veebruari
9. a otsuse järgi ärakantud karistusaja arvesse kahekordselt. Esmalt arvas ringkonnakohus selle KarS § 65 lg 1 teise lause alusel mõistetud liitkaristusest maha kui eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistuse ja seejärel käsitles sama ajavahemikku eelvangistusena, arvates selle KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka.
10. Kuna ringkonnakohtu otsuse tühistamine halvendab süüdimõistetute olukorda, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2 ja § 64 p-st 2, saadab Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Lea Kivi, Hannes Kiris, Peeter Vaher