← Eesti

3-3-1-69-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-69-02

  1. detsember 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Erik Siliksaare ja Siina Siliksaare kaebus Vabariigi Valitsuse, Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu Linnavalitsuse haldusaktide ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. juuli
  3. a otsus haldusasjas nr 2-3/279/02 Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus.
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  6. juuli
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3/279/
  9. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  10. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Pärnu Linnavolikogu taotles
  12. oktoobri
  13. a otsusega Vabariigi Valitsuselt nõusolekut lubada erandkorras lammutada Pärnus Riia mnt 131 ja 133 asuvad õigusvastaselt võõrandatud hooned. Vabariigi Valitsuse
  14. novembri
  15. a istungi protokolli nr 61 päevakorra punktiga 10 lubati erandina nimetatud õigusvastaselt võõrandatud hooned lammutada.
  16. novembril 1991 väljastati Riikliku Arhitektuurilis-Ehitusliku Kontrolli Pärnu Linna Inspektsiooni poolt luba nr 226, millega lubati Riia mnt 131 krundil teostada
  17. augustil 1991 väljastatud projekti kooskõlastuse nr 141 põhjal ehitus-, sanitaar-, tehnilis- ja spetsiaaltöid 62-korterilise elamu, kaupluse ja baari ehitamiseks. Pärnu Linnavalitsuse
  18. jaanuari
  19. a määruse nr 32 punktiga 6 anti Pärnu Linnavalitsuse ehitusosakonnale 62 korteriga elamu ehitamiseks tähtajata kasutamiseks Riia mnt 131 ehituskrunt nr 777 suurusega 11 497 m
  20. Pärnu Linnavalitsuse
  21. augusti
  22. a korraldusega nr 1708 otsustati maa 11 497 m2 asukohaga Riia 131 ostueesõigusega erastada AS-le Brom. Pärnu Maakohtu
  23. jaanuari
  24. a kinnistamisotsusega on Pärnus Riia mnt 131 asuva kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatusse AS Brom. AS Brom müüs selle kinnistu
  25. detsembril 2000 AS-le Eston Ehitus.
  26. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni
  27. detsembri
  28. a otsuse nr 4 punktiga 1 loeti omandireformi objektiks Riia mnt 131 (endine kinnistu nr 684, krunt 218). Sama otsuse punktiga 3 tunnistati selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks E. Siliksaar ja S. Siliksaar, kumbki 1/2 mõttelises osas.
  29. Pärnu Linnavalitsuse
  30. veebruari
  31. a korraldusega nr 234 otsustati jätta rahuldamata õigustatud subjektide taotlus Riia mnt 131 asuva maa tagastamiseks. Pärnu Linnavalitsuse
  32. veebruari
  33. a korraldusega nr 268 otsustati alustada Riia mnt 131 asunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete kompenseerimist ja linnavalitsuse
  34. märtsi
  35. a korraldusega nr 344 määrati õigustatud subjektidele kompensatsioon maa eest kokku summas 147 172 krooni.
  36. E. Siliksaar ja S. Siliksaar esitasid
  37. aprillil 2000 Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada õigusvastasteks Pärnu Linnavolikogu
  38. oktoobri
  39. a otsus, Vabariigi Valitsuse
  40. novembri
  41. a protokollilise otsuse nr 61 punkt 10, Pärnu Linnavalitsuse toiming, mis seisnes vaidlusalusel maal asuvate hoonete lammutamises, Pärnu Ehitusjärelevalve Ameti toiming, mis seisnes
  42. novembril 1991 ehitusloa nr 226 väljaandmises, Pärnu Linnavalitsuse
  43. jaanuari
  44. a määruse nr 32 punkt 6, Pärnu Linnavalitsuse
  45. augusti
  46. a korraldus nr 1708,
  47. veebruari
  48. a korraldus nr 234 ja
  49. märtsi
  50. a korraldus nr
  51. Kaebuse esitajad leidsid, et vaidlustatud haldusaktide ja toimingutega on neile tekitatud kahju järgmiselt: kinnistu väärtus on 1 788 000 krooni, millele tuleb juurde arvestada kinnistul asunud õigusvastaselt võõrandatud ja seadusevastaselt lammutatud elamute turuväärtus 470 000 krooni.
  52. Pärnu Halduskohtu
  53. detsembri
  54. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tunnistas õigusvastasteks Pärnu Linnavalitsuse
  55. jaanuari
  56. a määruse nr 32 punkti 6,
  57. augusti
  58. a korralduse nr 1708,
  59. veebruari
  60. a korralduse nr 234,
  61. märtsi
  62. a korralduse nr 344 ja ehitusloa nr 226 väljaandmise. Kohus mõistis Pärnu Linnavalitsuselt E. Siliksaare ja S. Siliksaare kasuks kummalegi 539 342 krooni. Kohus jättis rahuldamata kaebuse Pärnu Linnavolikogu
  63. oktoobri
  64. a otsuse, Vabariigi Valitsuse
  65. novembri
  66. a protokollilise otsuse nr 61 punkti 10, samuti Pärnu Linnavalitsuse toimingu, mis seisnes Riia mnt 131 asuvate hoonete lammutamises, õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus asus seisukohale, et ehitise lammutamiseks vajalik luba anti kooskõlas kehtinud korraga ja seetõttu oli hoonete lammutamine seaduslik. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  67. oktoobri
  68. a otsuse Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta punktiga 9 sätestati, et õigusvastaselt võõrandatud maale, millele on esitatud tagastamise taotlus, on ehituslubade andmine keelatud kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel võis Vabariigi Valitsus lubada erandina ehitusloa andmist. Seega tuli ehitusloa väljaandmiseks taotleda luba Vabariigi Valitsuselt, mida aga antud juhtumil pole tehtud. Kohus ei tuvastanud MRS §-s 6 lg 2 märgitud õiguslikku alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks. Seega pole Pärnu Linnavalitsuse
  69. veebruari
  70. a korraldusel nr 234,
  71. veebruari
  72. a korraldusel nr 268 ja
  73. märtsi
  74. a korraldusel nr 344 seaduslikku alust. Samuti on õigusvastane Pärnu Linnavalitsuse
  75. augusti
  76. a korraldus nr
  77. Kuna vaidlustatud maatükk on müüdud kinnistuna edasi, siis pole enam võimalik seda õigustatud subjektidele tagastada. Õigustatud subjektidele tagastamata jäetud maatüki suurus on 9508 m
  78. Vaidlustatud määruse punktis 6 märgitud maa tähtajata kasutusse andmine on vastuolus kehtiva seadusega. Arvestades asjas kogutud materjale tuleb kinnistu turuväärtuse arvutamiseks 1 478 684 suurusest summast maha arvata pooleli oleva ehitise väärtus, s.o 400 000 krooni, mistõttu hüvitamisele kuuluvaks summaks on 1 078 684 krooni.
  79. Pärnu Linnavalitsus, E. Siliksaar ja S. Siliksaar esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebused.
  80. Tallinna Ringkonnakohtu
  81. juuli
  82. a otsusega muudeti halduskohtu otsust ning jäeti rahuldamata E. Siliksaare ja S. Siliksaare kaebus Pärnu Linnavalitsuse
  83. veebruari
  84. a korralduse nr 234 õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti mõisteti Pärnu Linnavalitsuselt välja E. Siliksaare ja S. Siliksaare kasuks tekitatud kahju katteks kummalegi 739 242 krooni. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebajate kahju hüvitamise nõue hoonete osas ei ole põhjendatud, sest loa andmine hoonete lammutamiseks toimus õiguspäraselt. E. Siliksaar on esitanud Pärnu Linnavalitsusele
  85. oktoobril 1991 avalduse, milles taotles hoonete eest kompensatsiooni määramist seoses sellega, et hooned lammutatakse. S. Siliksaar esitas avalduse hoone tagastamiseks hilinemisega ning tema avalduse esitamise tähtaeg ennistati ÕVVTK Keskkomisjoni
  86. oktoobri
  87. a otsusega. Selleks ajaks oli Riia mnt 131 ehitis Pärnu Linnavalitsuse
  88. märtsi
  89. a määruse alusel üle antud erafirmale "PaalTimo". Ringkonnakohus leidis, et S. Siliksaarel on tulenevalt hoone õiguspärasest lammutamisest nõudeõigus kompensatsiooni saamiseks ORAS § 13 korras nagu ka E. Siliksaarel, kes seda oma avalduses taotleski. Halduskolleegium nõustus halduskohtu lõppjäreldustega ka selles, et õigusvastaselt võõrandatud kruntrendimaa tagastamise võimatusega tekitatud kahju tuleb kaebuse esitajale hüvitada. Ehitusloa väljaandmisel ning tähtajata maakasutuse vormistamisel ei olnud kohalik omavalitsus järginud seadusega kehtestatud menetluskorda. Seega olid nii ehitusluba kui ka tähtajata maakasutus antud õigusvastaselt, vaatamata sellele, et tegemist oli kruntrendimaaga, mille tagastamise ja kompenseerimise nägi ette eraldi seadus, mis jõustus alles
  90. detsembril
  91. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et tulenevalt Maareformi seaduse kehtestamise otsuse punktist 11 ei anna sama otsusega kehtestatud korda rikkudes välja antud ehitusluba alust maa ostueesõigusega erastamiseks ega ka maa mittetagastamiseks. Pärnu Linnavalitsuse
  92. augusti
  93. a korralduse nr 1708 alusel erastati maa ostueesõigusega AS-le Brom mitte seetõttu, et talle oleks nimetatud maaüksusel ehitamiseks välja antud ehitusluba, vaid seetõttu, et aktsiaseltsile kuulus maaüksusel asuv pooleliolev ehitis. Tulenevalt MRS §-st 22 lg 1 ja §-st 7 lg 1 tuli krunt AS-le Brom kui hoone omanikule ostueesõigusega erastada. Seega on linnavalitsuse
  94. augusti
  95. a korraldus nr 1708 õiguspärane. Ringkonnakohus leidis, et õiguspärane on ka linnavalitsuse
  96. veebruari
  97. a korraldus nr 234 maa mittetagastamise kohta, sest õigusvastaselt võõrandatud maal asub teisele isikule kuuluv hoone. Õigusvastane on aga Pärnu Linnavalitsuse
  98. märtsi
  99. a korraldus nr 344 E. Siliksaarele ja S. Siliksaarele kompensatsiooni määramise kohta mittetagastatava maa eest. Õigusvastaselt võõrandatud maale, mille osas kaebuse esitajad on tunnistatud õigustatud subjektideks, on õigusvastaselt välja antud ehitusluba ja tähtajata maakasutus, mis tingisid selle, et kaebuse esitajate taotlus maa tagastamiseks jäi rahuldamata ning kaebuse esitajatele tekkis varaline kahju. Eksperthinnangu kohaselt on Riia mnt 131 kinnistu ruutmeetri hind 216 krooni juhul, kui kinnistu on hoonestamata. Kui kohalik omavalitsus oleks käitunud õiguspäraselt, oleks kaebuse esitajad saanud 9508 m2 hoonestamata kinnistu omanikeks. Seega pole praegu kinnistul asuva poolelioleva ehitise lammutuskulude mahaarvamine kinnistu turuväärtusest õige. Kaebuse esitajatele tekitatud kahju on 1 478 684 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  100. Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta E. Siliksaare ja S. Siliksaare kaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et Maareformi seaduse algredaktsiooni kohaselt ei olnud kruntrendimaa (obrokimaa) vaadeldav õigusvastaselt võõrandatud maana MRS § 3 lg 1 mõttes, mistõttu ei olnud EV Ülemnõukogu
  101. jaanuari
  102. a otsuse Maareformi seaduse kehtestamise kohta punktist 3 tulenevad piirangud kohaldatavad ehituslubade ja tähtajata maakasutuseks andmisel endise kruntrendimaa (obrokimaa) suhtes. Ringkonnakohus leidis õigesti, et Pärnu Linnavalitsuse
  103. veebruari
  104. a korraldus nr 234 maa tagastamata jätmise kohta on seaduslik. Kuna Pärnu Linnavalitsuse
  105. märtsi
  106. a korralduse nr 344 aluseks olnud Pärnu Linnavalitsuse
  107. veebruari
  108. a korraldus nr 234 on seaduslik ning õigusvastaseks pole tunnistatud ka Pärnu Linnavalitsuse
  109. märtsi
  110. a korraldust nr 268 (nimetatud korraldust ei ole kaebuse esitajad vaidlustanud), millega otsustati alustada õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetlust, siis tuleb lugeda Pärnu Linnavalitsuse
  111. märtsi
  112. a korraldus nr 344 endise kruntrendimaa kompenseerimise kohta samuti õiguspäraseks. Halduskolleegium asus seisukohale, et varalise kahju tekkimise kaebajatele tingisid õigusvastaselt väljaantud ehitusluba ja maa tähtajata kasutusse andmine. Kuna ehitusloa andis välja Ehitusministeeriumi juurde kuuluv Riiklik Arhitektuurilis-Ehituslik Inspektsioon, siis on ringkonnakohtu otsus kahju väljamõistmise kohta Pärnu Linnavalitsuselt ebaseaduslik.
  113. E. Siliksaare ja S. Siliksaare kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et EV Ülemnõukogu
  114. oktoobri
  115. a otsuse Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta punkti 3 kohaselt võis pärast Maareformi seaduse vastuvõtmist õigusvastaselt võõrandatud maal (mille hulka tuleb arvata ka kruntrendimaad) uusi ehituslubasid ja tähtajata maakasutusi anda ainult vastavuses Maareformi seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel ning Eesti Vabariigi Valitsuse loal. Vastustajad ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väidetega ning leiavad, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  116. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nõustuti halduskohtu järeldusega, et kaebuse esitajate E. Siliksaare ja S. Siliksaare kahju hüvitamise nõue Pärnus Riia mnt 131 asunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete eest 470 000 krooni suuruses summas on põhjendamatu ja see nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna kaebuse esitajad ei ole ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust esitanud, siis on nimetatud nõude osas ringkonnakohtu otsus jõustunud. Pärnu Linnavalitsus leiab kassatsioonkaebuses, et antud juhtumil kuulub EVP kroonides kompenseerimisele ka Pärnus Riia mnt 131 asunud endine kruntrendimaa (obrokimaa).
  117. Pärnu Halduskohus tunnistas muuhulgas õigusvastasteks Pärnu Linnavalitsuse
  118. veebruari
  119. a korralduse nr 234, millega otsustati MRS § 6 lg 2 p 3 alusel mitte tagastada õigustatud subjektidele E. Siliksaarele ja S. Siliksaarele Pärnus Riia mnt 131 asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ja alustada selles osas kompenseerimise menetlust, ja ka
  120. märtsi
  121. a korralduse nr 344, millega määrati nimetatud õigustatud subjektidele õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsioon. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega muudeti halduskohtu otsust ja jäeti rahuldamata E. Siliksaare ja S. Siliksaare kaebus Pärnu Linnavalitsuse
  122. veebruari
  123. a korralduse nr 234 õigusvastaseks tunnistamiseks. Ka selles osas ei ole ringkonnakohtu otsust kasseeritud.
  124. Maa kasutusse andmisel pärast Maareformi seaduse kehtima hakkamist tuli arvestada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  125. oktoobri
  126. a otsusega Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta, mille punkt 3 sätestas: "Kehtestada, et pärast Eesti Vabariigi maareformi seaduse vastuvõtmist võib õigusvastaselt võõrandatul maal ehituslubasid ja tähtajata maakasutusi anda ainult vastavuses Eesti Vabariigi maareformi seadusele. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel võib Eesti Vabariigi Valitsus lubada erandeid ehituslubade ja tähtajata maakasutuste andmisel õigusvastaselt võõrandatud maal. Nimetatud korda rikkudes väljaantav ehitusluba ja tähtajata maakasutus ei anna vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 6
  127. lõikele alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks endisele omanikule või tema õigusjärglasele". Seega jättis nimetatud säte võimaluse anda maad tähtajata kasutusse.
  128. aprillil 1993 võeti vastu Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seadus, mis hakkas kehtima
  129. aprillil
  130. Nimetatud seaduse §-ga 18 muudeti Ülemnõukogu otsust Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta ja sõnastati selle punkt 3 järgmiselt: "Lõpetada maa tähtajata kasutamiseks andmine". Ajavahemikus
  131. novembrist 1991 kuni
  132. aprillini 1993 tähtajata kasutusse antud maa tuleb lugeda õiguslikul alusel antud maaks juhul, kui see on antud tagastamisele mittekuuluvast maast.
  133. Õige on kassaatori väide, et Eesti Vabariigi maareformi seaduse algredaktsiooni kohaselt ei olnud kruntrendimaa (obrokimaa) vaadeldav õigusvastaselt võõrandatud maana MRS § 3 lg 1 mõttes. Omandireformi aluste seaduse kohaselt ei kuulunud tagastamisele või kompenseerimisele obrokiõiguse (kruntrendi) alusel kasutatud maa, sest selle õiguse alusel maa kasutaja ei olnud üldjuhul maa omanik. Omandireformi aluste seaduse ja Maareformi seaduse alusel kuulub natsionaliseeritud maa tagastamisele või kompenseerimisele ainult selle endistele omanikele või nende pärijatele.
  134. Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seadus võeti vastu
  135. detsembril 1993 ja see jõustus
  136. detsembril
  137. Selle seaduse eelnõu esimene lugemine Riigikogus oli
  138. septembril 1993 ja eelnõu kandis siis pealkirja Endise kruntrendi- (obrokimaa-) ja põlisrendiõiguse kompenseerimise seadus (Riigikogu stenogrammid 1993, IV, lk 92). Nimetatud eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus märkis eelnõu algataja oma ettekandes järgmist: "Me teame ka, et maareformi seadus lubab hoonete omanikel erastada hoonetealust maad ilma enampakkumiseta, kuid peame arvestama, et inimestel on vähe raha. Erastamise kiirendamiseks ongi selle kruntrendiõiguse kompenseerimise eelnõu suunatud. Lihtsad on juhtumid, kus otseseks omanikuks oli linn, riik või näiteks ka Tartu Ülikool, kes ei ole omandireformi subjektid. Kui aga otseseks omanikuks oli kirik või väga harvadel juhtudel eraisik, siis tekivad väga keerulised olukorrad. Ei ole hea, kui hoonestusõigus hakkaks massiliselt levima enne, kui kinnistusametid on tööle saadud ja kogemusi omandanud, ja enne, kui meie kõik oleme harjunud asjaõigusseadusega. Pealegi erastamise korral maa erastaja peab ju maksma kõik kinnistamistasud, lõivud ja maamõõtmiskulud erinevalt tagastamise korras."
  139. Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse § 1 järgi on seaduse eesmärgiks hüvitada kahju, mida maa õigusvastane võõrandamine (natsionaliseerimine) tekitas kruntrendimaa (obrokimaa) pidajatele ja omanikele. Nimetatud seaduse § 2 lg 1 järgi käsitatakse selles seaduses endise kruntrendimaaõigusena (obrokimaaõigusena) Balti eraseaduse §-des 1324-1334 sätestatud asjaõigust. Põlise kruntrendi- ehk obrokimaaõiguse kohaselt andis maa (ülem)omanik oma kinnisvara teisele isikule, s.o Kruntrentnikule ehk obrokipidajale tähtajatuks kasutamiseks iga-aastase kruntrendi ehk obroki eest (BES §-d 1324 ja 1326). Kruntrentnikul oli keelatud (ülem)omaniku loata koormata krunti servituutide, hüpoteekide ja muude kohustustega. Kruntrendipidaja poolt kruntrendiõiguse võõrandamisel oli (ülem)omanikul selle õiguse ostueesõigus (BES § 1327). Kruntrendiõiguse iga võõrandamine tuli sisse kanda kohtu- ja hüpoteegiraamatuisse selle õiguse omandaja nimele.
  140. Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seadus ei räägi maa tagastamisest. Selle seaduse § 3 lõike 1 kohaselt antakse kruntrendimaa (obrokimaa) tasuta endise kruntrendimaa (obrokimaa) pidaja või tema pärijate omandisse või kompenseeritakse neile selle maksumus 95 protsendi ulatuses. Sama paragrahvi
  141. lõike järgi kompenseeritakse endise kruntrendimaa (obrokimaa) omanikule endine kruntrendimaa (obrokimaa) maksumus 5 protsendi ulatuses juhul, kui endise kruntrendimaa (obrokimaa) omanik on maareformi õigustatud subjekt vastavalt maareformi seaduse paragrahvis 5 sätestatule. Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse § 4 sätestab, et selle seaduse õigustatud subjektide kindlaksmääramine ning maa omandiks andmine ja kompenseerimine toimub Omandireformi aluste seaduse II osas ja Maareformi seaduse II osas ning nendest seadustest tulenevates muudes õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kuivõrd sama seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse § 5 lg 1 näeb ette, et avaldused selle seaduse alusel maa omandisse andmiseks või kompenseerimiseks tuleb esitada maa asukohajärgsele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise linna- või maakonnakomisjonile kahe kuu jooksul selle seaduse jõustumise päevast arvates, kui need juba varem pole esitatud.
  142. Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse § 4 lg 3 sätestab, et selle seaduse §-s 3 lg 1 tähendatud pärijad määratakse kindlaks Maareformi seaduse § 5 lg 1 punkti 2 sätete kohaselt. Neile selle seaduse alusel omandisse antaval maal asuvate ning endise kruntrendimaa (obrokimaa) pidajale kuuluvate hoonete ja rajatiste tagastamisel kohaldatakse Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse sätteid. Pärnu Linnavalitsuse
  143. veebruari
  144. a korraldusega nr 268 otsustati alustada Riia mnt 131 asunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete kompenseerimist E. Siliksaarele ja S. Siliksaarele ja linnavalitsuse
  145. augusti
  146. a korraldusega nr 903 määrati nimetatud hoonete eest kompensatsioon kummalegi õigustatud subjektile 12 500 krooni suuruses summas. Eelpool märgitud korraldused on seadusjõus ja neid pole vaidlustatud.
  147. Maareformi seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei tagastata kas osaliselt või tervikuna maad, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamuvõi garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt selle seaduse §-dele 7, 9 ja
  148. Maareformi seaduse § 7 lg 1 sätestab, et linna piires asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Pärnu Linnavalitsuse
  149. veebruari
  150. a korralduses nr 234 ja
  151. märtsi
  152. a korralduses nr 344 on Riia mnt 131 asuva õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamise ja kompenseerimise õigusliku alusena märgitud muuhulgas MRS § 6 lg 2 p
  153. Ringkonnakohus asus seisukohale, et õiguspärane on Pärnu Linnavalitsuse 21.veebruari
  154. a korraldus maa mittetagastamise kohta, sest õigusvastaselt võõrandatud maal asub teisele isikule kuuluv hoone, kuid õigusvastane on linnavalitsuse
  155. märtsi
  156. a korraldus kompensatsiooni määramise kohta mittetagastatava maa eest. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse: "Kuivõrd maa mittetagastamise käesoleval juhul on põhjustanud
  157. aastal õigusvastaselt välja antud ehitusluba ja
  158. aastal õigusvastaselt antud tähtajatu maakasutus, seega kohaliku omavalitsuse õigusvastased toimingud, kaebuse esitajate taotlused maa tagastamiseks oleksid ilma nende õigusvastaste haldusaktideta kuulunud rahuldamisele, maa kompenseerimine ei kata kogu kaebuse esitajatele nende taotluste rahuldamata jätmisega tekitatud kahju, pole kompensatsiooni määramine MRS § 13 alusel käesoleval juhul õiguspärane". Riigikohtu halduskolleegium ei soostu selle seisukohaga käesoleva otsuse punktides 13, 14 ja 17 esitatud põhjustel. Isegi, kui
  159. novembril 1991 ehitusloa väljastamine ja
  160. jaanuaril 1992 tähtajata maakasutuse andmine oleks õigusvastased, ei muudaks see iseenesest õigusvastaseks maa kompenseerimise korraldust, sest maa tagastamine ei olnud antud juhtumil võimalik ja selle kompenseerimata jätmiseks puudus alus. Kui ehitusloa ja tähtajata maakasutusse andmisega tekitati ka kahju, mis ületab makstud kompensatsiooni, siis ei saa seda kahju ometi käsitada kompenseerimise korraldusega tekitatud kahjuna, sest nende vahel puudub põhjuslik seos. Juhul kui on tegemist linnas asuva õigusvastaselt võõrandatud maaga, mis kuulub MRS § 7 lg 1 mõttes teise isiku hoone või rajatise juurde krundina, ja kui hoone ORAS sätete alusel kompenseeritakse, siis kuulub ka maa üldjuhul kompenseerimisele, v.a juhul, kui krundina kasutatavat maad on võimalik kooskõlas maakorralduse nõuetega jagada ning osa maast sel viisil tagastada.
  161. Kuna ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, siis kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele. Haldusasi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.