← Eesti

3-1-1-126-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-126-02 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi A. P.-i süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/435/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. detsember 2002 Istungil osalenud isikud A. P.-i kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  6. augusti
  7. a otsus A. P.-le mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
  8. Mõista A. P.-le kohtuotsuste kogumi eest KrK § 40 lg 3 alusel karistuseks 2 aastat, 2 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
  9. märts
  10. a.
  11. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  12. Välja mõista A. P.-lt 613.00 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
  13. detsembril
  14. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Harju Maakohtu
  16. märtsi
  17. a otsusega tunnistati A. P. süüdi ja teda karistati KrK § 1151 lg 2 järgi vabadusekaotusega kaks aastat. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Lääne-Viru Maakohtu
  18. oktoobri
  19. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - kümme kuud ja üks päev - ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. P.-le kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  20. märts
  21. a. Sama otsusega tunnistati süüdi I. G., I. J., A. K., V. M. ja A. S., kuid nende osas ei ole kohtuotsust kassatsioonikorras vaidlustatud.
  22. A. P. tunnistati süüdi selles, et tema, viibides vahi all X Vanglas kasutades ära kannatanu abitut seisundit, rahuldas ebaloomulikul viisil sugulist kirge teadvalt noorema kui 16-aastase isiku suhtes. Kohtualuse süü loeti tõendatuks kannatanu ja tunnistajate ütlustega, kohtuarstliku eksperdi arvamuse ja teiste kriminaalasjas olevate materjalidega.
  23. Harju Maakohtu otsuse peale esitas A. P. apellatsioonkaebuse. Ta väitis, et ei ole nimetatud kuritegu toime pannud ning taotles enda õigeksmõistmist. Samuti väitis ta, et puuduvad tõendid tema süü kohta.
  24. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  25. augusti
  26. a. otsusega täpsustuse Harju Maakohtu
  27. märtsi
  28. a kohtuotsuses A. P.-le mõistetud lõpliku karistuse ja mõistetud karistuse alguskuupäeva osas. Kohus mõistis A. P.-le lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. Ringkonnakohtu otsuse järgi viibis A. P. vahi all seoses käesoleva kriminaalasjaga alates
  29. oktoobrist
  30. a, seega tuleb lõpliku karistuse aega lugeda alates sellest päevast. Ringkonnakohus leidis, et apelleeritud kohtuotsus on kooskõlas asjas kogutud ja kohtus kontrollitud tõenditega ning jättis muus osas Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  31. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. P. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb enese õigeksmõistmist ja vaidlustab ka temale mõistetud lõpliku karistuse.
  32. Riigikohtu istungil taotles A. P.-i kaitsja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Juhul, kui Riigikohus leiab, et A. P.-i süü on tõendatud, palus kaitsja vähendada A. P.-le mõistetud karistust. Prokurör leidis, et A. P.-i süü on tõendatud ja taotles A. P.-i lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva vabadusekaotust karistuse kandmise algusega
  33. märts
  34. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt on Harju Maakohtu otsus toimunud sündmuste ja neile antud õigusliku hinnangu osas kooskõlas asjas kogutud ja kohtus kontrollitud tõenditega.
  36. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab aga, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  37. augusti
  38. a otsus tuleb tühistada karistuse mõistmise ja karistuse kandmise aja alguse osas.
  39. Ringkonnakohus põhjendas mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmist asjaoluga, et A. P. viibis seoses käesoleva kriminaalasjaga vahi all alates
  40. oktoobrist
  41. a. Kriminaalasja toimikust ei nähtu, et A. P. oleks selles kriminaalasjas vahi alla võetud
  42. oktoobril
  43. Puuduvad ka muud karistusaja kandmise alguse muutust tingivad asjaolud. Seega tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda Harju Maakohtu otsuse kuulutamise päev, s.o
  44. märts
  45. a.
  46. Ringkonnakohus on oma
  47. augusti
  48. a. otsusega samuti teinud täpsustuse Harju Maakohtu
  49. märtsi
  50. a kohtuotsuses A. P.-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja mõistnud talle KrK § 40 lg 3 alusel karistuseks kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. 10.
  51. AKKS § 32 sätestab ringkonnakohtu volitused uue otsuse tegemisel. Vastavalt AKKS § 32 p-le 6 võib kohus menetlusosaliste kaebuse või protesti alusel jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei halvenda kohtualuse olukorda. 10.
  52. Antud juhul on ringkonnakohus jätnud otsuse sisuliselt muutmata, tehtud täpsustusega aga halvendanud kohtualuse olukorda. Maakohtu otsusega mõisteti P.-le karistuseks kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva vabadusekaotust, ringkonnakohtu täpsustus aga muudab karistust ning uueks karistuseks on kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta on mõistnud A. P.-i karistusele lisaks 5 kuud vabadusekaotust ja on sellega oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi.
  53. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetluse seadust ja
  54. augusti
  55. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/435/2002 A. P.-i süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi tuleb tühistada karistuse mõistmise ja karistuse kandmise alguskuupäeva osas. Raskendamata A. P.-i olukorda ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 on Riigikohtu kriminaalkolleegiumil võimalik käesolevas kriminaalasjas teha uus otsus. A. P.-i tuleb karistada vangistusega kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva ning karistuse kandmise alguskuupäevaks lugeda
  56. märts
  57. a. Muus osas tuleb kohtuotsus jätta muutmata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.