Obsah (4)

§ 86§ 49§ 101§ 48

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-145-02 Otsuse kuupäev Tartu, 17. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik Kohtuasi Vladimir Ozerovi hagi

§ 86p 3 alusel.

Ida-Viru Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega ennistati V. Ozerov tööle AS Sillamäe SEJ katelde masinistina.
3. mai
4. a käskkirjaga lõpetati V. Ozeroviga tööleping

§ 86

p 4 alusel mittevastavuse tõttu tehtavale tööle, kuna tal puudus katelde masinistina töötamiseks kehtiv kutsetunnistus. V. Ozerov palus end tööle ennistada ja kostjalt välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest ning hüvitis kasutamata puhkuse aja eest ja arstliku läbivaatuse tasu. Hagiavalduse kohaselt on ta kostja juures töötanud katelde masinistina ja tal on kutsetunnistus. Kui tööandja tema tunnistust ei aktsepteerinud, pidanuks ta

§ 49p 51 kohaselt korraldama talle väljaõppe.

1. Ida-Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 13 733 krooni 95 senti kasutamata puhkuse eest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli töölepingu lõpetamine

§ 86

p 4 alusel seaduslik, kuna hagejal puudus dokument, mis oli tööle lubamise kohustuslikuks eeltingimuseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Viru Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja uue otsusega tunnistati hageja vallandamine ebaseaduslikuks, ennistati ta tööle ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja sunnitud töölt puudumise aja eest hüvitis 43 201 krooni 50 senti ja riigituludesse riigilõiv 2 100 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei lubanud tööandja hagejat tööle ja vallandas ta seetõttu, et tal puudus majandusministri
4. märtsi
5. a määrusega kinnitatud surveseadmete valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirjas (ohutuseeskiri) ettenähtud korras välja antud kutsetunnistus. Kostja rikkus

§ 49

p-de 1 ja 51 nõudeid, s.o ei kindlustanud hagejale kokkulepitud töö jätkamise võimalust ning ei pakkunud talle kutsealast koolitust seoses tööandja poolt töö jätkamiseks esitatud uute tingimustega. Kostja ei jätnud hagejale mõistlikku aega uue kutsetunnistuse saamiseks. Töölepingu kohta kehtib samuti üldine nõue, et pooled peavad oma kohustusi täitma heas usus ning osutama kaasabi nende kohustuste täitmisel (TsK § 173 lg 2). Seetõttu on hageja vallandamine ebaseaduslik. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega hageja vallandamine tunnistati ebaseaduslikuks, ennistati ta tööle ja mõisteti välja hüvitis töölt sunnitud puudumise aja eest. Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 49

p 51.

§ 49

p 51 kohaselt lasub tööandjal tööalase koolitamise korraldamise kohustus vaid juhul, kui tööandja ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. Katla käitajale esitatavad kutseoskuste nõuded kehtestas riik. Tööandjal ei olnud seega kohustatud töötajat oma kulul koolitama. Kostja leidis, et hagejal oli piisavalt aega uue kutsetunnistuse saamiseks. Majandusminister kinnitas ohutuseeskirja

1. märtsil
2. a. Hageja ennistati tööle
3. aasta aprillis. Taotledes ennistamist just sellele tööle, võinuks hageja enam kui aasta jooksul täita kõik sellel tööl töötamiseks nõutavad tingimused. Ekslik on hageja väide, et ohutuseeskirjades ettenähtud kutsetunnistus ei ole tema puhul vajalik, kuna tal on kutsetunnistus gaasikatelde käsitsemiseks Vene sõjatööstuses. Hageja kutsetunnistus ei vasta ohutuseeskirjades kehtestatule ning kostja kasutab põlevkivi-, mitte gaasikatlaid.
4. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.
5. Riigikohtu istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses ja vastustaja vastuses esitatud seisukohtade juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMs § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
7. Ringkonnakohus kohaldas asjas ekslikult

§ 49p 51.

Tööandja on

§ 49

p 51 kohaselt kohustatud korraldama oma kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. Nõudeid, millele peab katla käitaja vastama, ei kehtestanud tööandja, vaid need kehtestas majandusminister määrusega. Seega ei lasunud tööandjal

§ 49p-s 51 nimetatud kohustust.

Kolleegium leiab, et

§ 49p 51 ei kuulu asjas kohaldamisele.

9.

§ 86

p 4 alusel võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu.

§ 101

lg 1 p 1 järgi on tööandjal õigus lõpetada tööleping

§ 86

p-s 4 ettenähtud alusel ka juhul, kui töötajal puudub dokument, mille olemasolu on vastavale tööle lubamise kohustuslik eeltingimus. Majandusministri

1. märtsi
2. a määrusega nr 17 kinnitatud ja
3. aprillil
4. a jõustunud surveseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja p 52 kohaselt võis seadet kasutada eeskirja nõuetele vastav personal. Eeskirja p 64 kohaselt pidi registreeritud katla käitaja olema eksamineeritud koolituskeskuses tehnilise kontrolli teostaja osavõtul. Kuna kehtiva kutsetunnistuse olemasolu oli tööle lubamise kohustuslik eeltingimus, oli tööandjal seaduslik alus nõuda hagejalt kehtiva kutsetunnistuse esitamist ja selle puudumisel tööleping

§ 86p 4 alusel lõpetada.

10. Põhjendades tööle ennistamise nõude rahuldamist, pidas ringkonnakohus

§ 49

p 1 rikkumiseks ka seda, et kostja ei andnud hagejale võimalust läbida uue kutsetunnistuse saamiseks vastavat koolitust. Viidatud sätte kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Kolleegium leiab, et kuna töötajal puudus kehtiv kutsetunnistus, ei võinud tööandja teda tööle lubada. Seetõttu ei saa tööle mittelubamist käsitada tööandja kohustuse - kindlustada töötaja kokkulepitud tööga - rikkumisena.

§ 49

p-s 51 sätestatud tööandja kohustus korraldada oma kulul tööalast koolitust üksnes siis, kui tööandja ise muutis tööks vajalike kutseoskuste nõudeid, ei võimalda

§ 49

p 1 sisustada tööandja kohustusega korraldada oma kulul tööalast koolitust ka siis, kui tööks vajalike kutseoskuste nõudeid muudeti või need nõuded kehtestati õigusaktiga. 11.

§ 48p 4 kohustab töölepingu pooli olema teineteise suhtes viisakad.

Kolleegium on seisukohal, et viisakuse põhimõttes väljendub muuhulgas ka kohustus olla hooliv töösuhte teise poole oluliste huvide suhtes. Tööga kindlustatus on töötaja oluline huvi. See tähendab, et juhul, kui seaduse järgi tööandja ei pea oma kulul töötajale koolitust korraldama, ei tohi ta põhjendusi esitamata jätta arvestamata töötaja taotlust töö jätkamiseks vajaliku koolituse ja nõutava kvalifikatsiooni saamiseks tema enda kulul. Mõistliku tähtaja koolituse läbimiseks kehtestab tööandja. Töötaja taotluse rahuldamata jätmise korral peab tööandja märkima asjaolud, mis ei võimalda töösuhte jätkamist. L. Laarmaa, A. Kull, J. Luik