← Eesti

3-1-1-134-02

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-134-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. detsember 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi R. S. süüdistusasi KrK § 195 lg 2 ja § 203 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Järva Maakohtu kohtuniku määrus süüdimõistetu R. S.-le KrK § 203 lg 1 alusel mõistetud karistuse kandmisest vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. S. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. detsember 2002 (kirjalik menetlus) RESOLUTSIOON
  3. Järva Maakohtu kohtuniku
  4. oktoobri
  5. a määrus kriminaalasjas nr 1-56/2001 tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
  6. Erikaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Järva Maakohtu
  8. aprilli
  9. a kohtuotsusega tunnistati R. S. süüdi ja teda karistati KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega kümme kuud ning § 203 lg 1 järgi vabadusekaotusega kolm kuud. KrK § 40 lg 1 alusel liideti need karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle vabadusekaotus üheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 ja § 471 sätetele vabastati R. S. karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kaheks aastaks ja ta määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla. R. S. mõisteti muuhulgas süüdi KrK § 203 lg 1 järgi selles, et ta
  10. jaanuaril
  11. a toimetas edasi, hoidis ja turustas teadvalt kuritegelikul teel saadud vara väärtusega 172 krooni.
  12. Järva Maakohtu kriminaalhooldusosakond esitas
  13. septembril
  14. a kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku R. S.-le mõistetud vabadusekaotuslik karistus täitmisele pöörata. Järva Maakohtu kohtuniku
  15. oktoobri
  16. a määrusega tühistati R. S.-i suhtes Järva Maakohtu
  17. aprilli
  18. a otsusega mõistetud vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ja mõistetud vabadusekaotus pöörati täitmisele.
  19. Järva Prokuratuur esitas
  20. oktoobril
  21. a Järva Maakohtule KarSRS § 1 lg 3 alusel taotluse, milles paluti R. S. KrK § 203 lg 1 järgi mõistetud karistusest vabastada ja mõista talle KarSRS § 1 lg 4 alusel uus liitkaristus.
  22. Järva Maakohtu kohtunik rahuldas oma
  23. oktoobri
  24. a määrusega prokuratuuri taotluse ja vabastas R. S.-i KrK § 203 lg 1 alusel mõistetud karistusest ning moodustas talle uue liitkaristuse - kümme kuud vabadusekaotust KarS § 74 ja 75 alusel tingimisi katseajaga kaks aastat. Kohtunik sedastas, et
  25. septembrist
  26. a kehtestatud KarS § 218 sätestab väheväärtusliku asja (s.o asi, mille väärtus on alla 1000 krooni) vastu toimepandud süüteo väärteona. R. S. toimetas edasi, hoidis ja turustas teadvalt kuritegelikul teel saadud vara väärtusega 172 krooni ja pani sellega toime väärteo ning seetõttu tuleb ta selles osas karistusest vabastada. R. S.ile KrK § 195 lg 2 järgi mõistetud karistus vabadusekaotus kümneks kuuks - jäi muutmata. ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
  27. Süüdimõistetu R. S. esitas Riigikohtule erikaebuse, milles leiab, et Järva Maakohtu kohtuniku
  28. oktoobri
  29. a määrus ei ole arusaadav ega üheselt mõistetav. Ta soovib selgitust, kuidas mõjutavad tema lõplikku ärakandmisele kuuluvat karistust Järva Maakohtu kohtuniku poolt
  30. oktoobril ja
  31. oktoobril
  32. a tehtud määrused koostoimes Järva Maakohtu
  33. aprilli
  34. a kohtuotsusega. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Järva Maakohtu kohtuniku
  36. oktoobri
  37. a määrus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja seda järgmistel põhjustel. Kriminaalkolleegium leiab, et R. S.-i KrK § 203 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest vabastamine KarSRS § 1 lg 3 alusel on õige, kuid ei nõustu talle uue liitkaristuse moodustamisega. KarSRS § 1 lg 4 sätestab, et kui isikule on kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus kuritegude või kohtuotsuste kogumis ja ta kuulub neist mõne kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele KarSRS § 1 lg-tes 1-3 sätestatud alustel, siis moodustatakse uus liitkaristus karistusseadustiku järgi, raskendamata isiku karistust. Riigikohus selgitab, et juhul kui isikule on kriminaalkoodeksi järgi mõistetud lõplik karistus kahe kuriteo kogumi eest ja neist ühes kuulub ta KarSRS § 1 lg-te 1- 3 alusel karistuse kandmisest vabastamisele, siis ei saa moodustada enam liitkaristust, sest liitkaristuse mõistmise eelduseks olevat kahte liidetavat enam ei ole. Samas juhib Riigikohus tähelepanu sellele, et Järva Maakohtu
  38. oktoobri
  39. a määrusest ei nähtu, mil määral ja kas üldse on kohtunik arvestanud prokuratuuri taotluse läbivaatamisel ja sellega seoses R. S.-le uue karistuse mõistmisel kohtuniku poolt
  40. oktoobri
  41. a tehtud määrusega, millega pöörati Järva Maakohtu
  42. aprilli
  43. a kohtuotsusega mõistetud lõplik karistus - üks aasta vabadusekaotust - täitmisele. Riigikohus nõustub erikaebusega selles, et R. S.-i lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on Järva Maakohtu
  44. aprilli
  45. a kohtuotsuse ja sama kohtu
  46. ja
  47. oktoobri
  48. a määruste koostoimes ebaselge ning leiab, et see ebaselgus tuleb kõrvalda.
  49. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KarSRS § 1 lg-test 3 ja 4, § 10 lg-test 5-7, AKKS § 63 p-st 2, § 65 lgst 3 ja §-st 77 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Järva Maakohtu kohtuniku
  50. oktoobri
  51. a määrus R. S.-i süüdistusasjas tuleb tühistada ja asi tuleb saata Järva Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.