KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-147-02 Otsuse kuupäev Tartu, 23 .detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Eesti Maapank (pan

§ 61

sätestab, et tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses.

§ 64kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest.

Poolte tahe tuleb välja selgitada, lähtudes kõigist kohtule esitatud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda. Kohus on tehingu tõlgendamisel nimetatust lähtunud, arvestades põhjendatult muu hulgas ka asjaolu, et pooled asusid viivitamatult lepingut täitma. Samas märgiti, et edasilükkava tingimusena

§ 81

lg 2 mõttes ei saa käsitleda ühe lepingupoole kohustust teise lepingupoole suhtes teha teatud toiminguid, kuna sellisel juhul on tegemist lepingus ettenähtud kohustusega, mitte selle tekkimise eelduseks oleva asjaoluga. Samuti leidis ringkonnakohus, et linnakohus on asunud õigesti seisukohale, et garanteeriti mitte ostmise, vaid ostetud kütuse eest tasumise kohustust. TsK § 242 lg 1 kohaselt eeldab ostumüügileping ostjapoolset ostetud vara vastuvõtmist ja selle eest tasumist. Käesoleval juhul on ostja ostetud vara vastu võtnud, kuid jätnud täitmata kohustuse selle eest tasuda. Seega ei ole garantiiga tagatud kohustus täidetud ning apellatsioonkaebuse vastupidised väited on alusetud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuses palus hageja muuta Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsust osas, millega ringkonnakohus ei tunnistanud hageja nõuet kostja pankrotimenetluses 5 500 000 krooni ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsusega oluliselt rikkunud TsMS §-s 319 sätestatut ja muutnud otsust motiivide osas, mille õigsust apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud. Kostja ei ole vaidlustanud esimese astme kohtu otsust mitte seoses sellega, et hageja pankrotimenetluses on jaotisettepaneku alusel Neste Eesti AS-le seni välja makstud 4 500 000 krooni, vaid sellega, et kohus on garantiikirja väljastamise lepingut vääralt tõlgendanud. Ringkonnakohtu otsus on ka sisuliselt põhjendamatu. Tunnustamisele kuuluva nõude suuruse kindlakstegemisel oleks kohus pidanud juhinduma PankrS §-st
4. Lähtuda tuli sellest, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlgade maksetähtpäev saabunuks. Seega oleks tulnud lugeda saabunuks AS Miksar kohustus tasuda Maapangale kui garandile 10 000 000 krooni, vaatamata sellele, et tegelikult oli hageja otsuse tegemise ajaks Neste Eesti AS-le välja maksnud 4 500 000 krooni. Samuti on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et väljamaksete tegemine Neste Eesti AS-le hageja pankrotimenetluses ei ole veel lõppenud ning on alust eeldada, et väljamakstav summa suureneb. Hageja ei pea kohaseks rääkida pankrotimenetluses väljamakstavatest summadest, vaid pankroti väljakuulutamise päeva seisuga fikseeritud kohustustest. Kuivõrd hageja kohustus Neste Eesti AS ees on 10 000 000 krooni, tuleks hageja nõude suuruse kindlaksmääramisel kostja pankrotimenetluses lähtuda samast summast.
5. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et garantiikirjaga tagatakse kütuse ostmise kohustuse täitmist, mitte kütuse eest tasumise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on kütuse ostnud, siis on garantiiga tagatud kohustus täidetud. Ringkonnakohus nõustus põhjendusi esile toomata esimese astme kohtu seisukohaga, et kuna kostja ei võlgne Neste Eesti AS-le kütuse ostmise kohustust, on garantiikirjaga hoopis tagatud ostetud kütuse eest tasumise kohustus. Ringkonnakohus on

§ 81

lg 1 vääralt tõlgendades nõustunud esimese astme kohtu seisukohaga, et lepingu p 6 eesmärgiks ei olnud edasilükkava tingimuse seadmine, vaid garandi õiguste kaitse. Seadusest ega poolte kokkuleppest ei tulene kohtute järeldus, et garantiikirja väljastamisest tekkisid kostjal garantiikirja väljastamise lepingus kindlaks määratud kohustused. Need kohustused oleksid saanud tekkida vaid edasilükkava tingimuse saabumisel. Kostja leiab, et ka tagatise iseloomuga tingimus saab olla edasilükkavaks tingimuseks ning kuna garandi kaitset sisaldas lepingu p 1, siis pidi lepingu p 6 sisaldama lepingu terviklikkusest lähtuvalt midagi muud. Samuti võis lepingu p-st 7 tulenevalt lepingut muuta ainult kirjalikus vormis ning lepingupoolte käitumisele ei saa seega anda lepingut kujundavat tähendust. Kohus ei oleks tohtinud tunnustada hageja nõuet, kuna sama sisu, aluse ja suurusega nõude on esitanud ka isik, kelle nõuet kostja vastu hageja tagas. 7. Kostja ei ole esitanud vastust hageja kassatsioonkaebusele. 8. Vastuses kostja kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu. 10. Kolleegium nõustub kohtute motiveeritud järeldusega, et AS Eesti Maapank ja AS Miksar tegelik tahe ei olnud suunatud edasilükkava tingimusega garantiikirja väljastamise lepingu sõlmimisele.

§ 64

lg 1 alusel lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. Kuna garantii saab anda ka ühepoolselt ja tasuta (garantiikirja väljastamisega), siis sai poolte tahteks olla see, et AS Eesti Maapank ei anna garantiid tasuta, vaid saab selle eest AS-lt Miksar tasu. AS Eesti Maapank asus lepingut täitma Neste Eesti AS-le garantiikirja väljastamisega, teavitades sellest ka AS Miksar. AS Miksar tunnistas lepingu kehtima hakkamist, tasudes lepingust tuleneva lepingutasu ja intressid. Mõlemad pooled asusid lepingut täitma ilma lepingu punktis 6 märgitud tingimuse saabumiseta, millest kohtud võisid järeldada, et pooled ei pidanud kommertspandi seadmist kohustuslikuks eeltingimuseks lepingu jõustumisele ega pidanud seda ka edasilükkavaks tingimuseks. 11. Samas ei nõustu kolleegium apellatsioonikohtu seisukohaga, et edasilükkavaks tingimuseks ei saa olla ühe lepingupoole kohustus teha teise lepingupoole suhtes teatud toiminguid.

§ 81

lg 2 järgi võis muuta tehingu tingimuslikuks see, kui tehingust õiguste ja kohustuste tekkimine seati sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas ta saabub või ei saabu. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ei välistanud, et edasilükkavaks tingimuseks on ühe poole tahtest sõltuv tegu. Seega võis edasilükkavaks tingimuseks olla ka ühe poole kohustus teha teatud toiming. Kolleegium nõustub ka kostja kassatsioonkaebuse väitega, et kommertspandi lepingu sõlmimine, mida kommertspandi seadmine kommertspandi seaduse § 4 lg 1 alusel eeldab, nõudis mõlema poole tahet.

1. Kolleegiumile jääb mõistmatuks kostja kassatsioonkaebuse väide, et hageja tagas garantiiga vedelkütuse ostmise kohustuse täitmist, mitte aga ostetud vedelkütuse eest tasumise kohustust. Kostja ei selgita, millest tekkis tema kohustus osta vedelkütust Neste Eesti AS-lt, milles seisneb ostmise kohustus ja milles võiksid seisneda seda garanteeriva isiku kohustused. Seaduse ja lepinguga on kooskõlas kohtute järeldus, et hageja garanteeris ostja poolt müügihinna tasumise kohustust. TSK § 242 lg 1 järgi oli ostja kohustuseks müügilepingu järgi vara vastu võtta ja selle eest tasuda. Garantii andmist rahalise kohustuse täitmise tagamiseks kinnitab ka lepingu p
2. Garantiiga saigi tagada vaid rahalist kohustust.
3. Kolleegium ei nõustu hageja kassatsioonkaebuse väitega, et apellatsioonikohus rikkus TsMS §-s 319 sätestatut, kui linnakohtu otsust kontrollides muutis seda ja tunnustas nõuet 4 500 000 krooni ulatuses. Kostja palus apellatsioonkaebuses hagi täielikult rahuldamata jätta ja väitis, et lepinguga kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi, millest hageja oma nõude tuletas, ei tekkinud. Hageja ei garanteerinud vedelkütuse eest tasumise kohustust ja kahele võlausaldajale ei saa kuuluda üks ja sama nõue. Seega vaidles kostja vastu nõudele tervikuna.
4. Samas nõustub kolleegium hageja väitega, et hagi osaliselt rahuldades pole apellatsioonikohus arvestanud PankrS § 21 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks. Seega loeti Maapanga pankroti väljakuulutamisega saabunuks tema kui garandi kohustus tasuda Neste Eesti AS-le AS Miksari poolt võlgnetav müügihind 10 000 000 krooni ulatuses. Selline Neste Eesti AS nõue hageja pankrotimenetluses ka tunnustati. AS Miksar pankroti väljakuulutamisega tuli lugeda PankrS § 21 lg 1 alusel saabunuks kõigi tema võlgade maksetähtpäev. Kuigi lepingu p 2 järgi võlgneb AS Miksar hagejale vaid selle summa, mille viimane on maksnud Neste Eesti AS-le ja praeguseks on ta apellatsioonikohtu otsuse kohaselt maksnud 4 500 000 krooni, tuleb arvestada sellega, et väljamaksete jätkamisel Neste Eesi AS-le viimase tunnustatud 10 000 000 krooni nõude piires kaotaks Maapank apellatsioonikohtu otsuse kohaselt põhjendamatult võimaluse saada oma nõue tunnustatud PankrS § 86 lg 1 p 5 järgus. Alusetu on kostja väide, et hageja nõuet ei saa tunnustada, kuna sama nõuet on kostja pankrotimenetluses juba Neste Eesti AS puhul tunnustatud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja ja Neste Eesti AS nõuded põhinevad erinevatel alustel (hageja nõue tuleneb kostjaga sõlmitud garantiikirja väljastamise lepingust ja Neste Eesti AS nõue tuleneb kostja kohustusest tasuda ostetud kütuse eest). Kuna Neste Eesti AS nõuet hageja vastu on tunnustatud ja Neste Eesti AS on õigustatud saama hagejalt garanteeritud summa, siis on põhjendatud ka hageja kui garandi nõude tunnustamine samas summas.
5. Kolleegium möönab, et võib tekkida olukord, kus Maapanga ja AS Miksar pankrotipesast Neste Eesti AS-le väljamakstud summa ületab viimase 12 185 591 krooni 34 sendi suuruse vedelkütuse tasumata müügihinna nõude. Sellises olukorras on isikul, kes maksis kohustuse täitmiseks, mis oli teise isiku poolt täitmise tõttu ära langenud, õigus nõuda saajalt saadu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 järgi.
6. Samas on kujuteldav ka olukord, kus AS Miksar pankrotivarast on makstud Maapangale välja rohkem, kui on tasunud Maapank garandina Neste Eesti AS-le. Sellisel juhul on võimalik AS Miksar nõue Maapanga vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna pooltevahelise lepingu p 2 järgi on AS Miksar kohustatud maksma Maapangale vaid viimase poolt Neste Eesti AS-le makstud summa, millele võis lisanduda samas punktis kokkulepitud viivis. Kui AS Miksar pankrotivarast on makstud Maapangale välja rohkem, kui on Maapanga nõue lepingu p 2 järgi, siis on makstud küll kohtu poolt tunnustatud nõude piires, kuid nimetatud summade vahe kujutab endast Maapanga alusetut rikastumist, kuna AS-l Miksar puudus kohustus maksta Maapangale rohkem kui lepingu p-s 2 märgitud summa. See, et nõuet on tunnustatud (kohtuotsusega), ei välista isiku alusetut rikastumist ka tunnustatud nõude piires. Sellist alusetu rikastumise nõuet on võimalik hageda kohtus. Eeltoodud viisil alusetult omandatud vara kuuluks tagastamisele alusetu rikastumissuhte võlausaldajale enne jaotiste alusel raha väljamaksmise jätkamist. Selline alusetu rikastumise nõue pankrotivõlgniku vastu oleks kooskõlas ka PankrS § 20 lg-ga
7. J. Odar , H. Jõks, L. Laarmaa