Obsah (5)

§ 361§ 691§ 70§ 34§ 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-149-02 Otsuse kuupäev Tartu, 15. jaanuar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Silvi Kranigi ja notar

) § 34 lg 3 järgi kinnistu või piiratud asjaõiguse ülekandmisel teisele isikule või koormamisel teise isiku kasuks vastav kinnistamisavaldus olema notariaalselt tõestatud.

§ 361

kohaselt, kui isik tegutseb teise isiku nimel, peab ta kinnistusametile esitama vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid. TsÜS § 98 lg 4 järgi, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalne vorm, peab selle tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud. Seega pidi kinnistusametile esitatav volikiri olema notariaalselt tõestatud, kuid esitatud volikirjal oli tõestatud vaid volituse andnud A. Niinesaare allkiri. S. Kranigil puudus volitus kirjutada alla kinnistamisavaldusele selleks õigustatud isiku eest.

§-de 34 ja 341 järgi on kinnistamismenetluses õigustatud avaldusi ja taotlusi, sh vastulauseid, esitama asjaosalised, kelle vahel kinnistamisavalduse esitamise aluseks olev õigusmuudatus toimub, ja sellest puudutatud isikud. Notaril puudus asjas õigustatud huvi ja ta ei kuulu isikute ringi, kes on õigustatud oma nimel vastulauset esitama.

1. Sellele kohtuniku otsusele esitas kaebuse notar. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsusega jäeti notar M. Milleri apellatsioonkaebus rahuldamata ja linnakohtu kinnistamisotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt asus linnakohus põhjendatult seisukohale, et tulenevalt

§-des 34 ja 341 sätestatust ei kuulu notar isikute ringi, kes on õigustatud esitama kinnistamismenetluses kaebust, sest tal puudub asjas õigustatud huvi. Notari õiguslik seisund õigustloova kande tegemise või selle tegemisest keeldumise korral ei muutu. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kassatsioonkaebuses palus notar M. Miller ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kinnistamisotsuse peale kaebamise kord on sätestatud

§-des 691 ja 70. Ebaõige on kohtu tõlgendus, et kaebeõigust omavate isikute ring on

§-dest 34 ja 341 tulenevalt piiratud materiaalõigussuhte pooltega. Ringkonnakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Mitte kõiki kinnistamisavaldusi ei esita ainult õigussuhte pooled, vaid seadusega on selline õigus antud ka kolmandatele isikutele (kohtutäiturid, kohalik omavalitsus). Vältimaks võimalikku kahju hüvitamise nõuet peab notaril olema võimalus oma õigusi kaitsta ja kaebust esitada. Vastupidisel juhul jäetakse notar täielikult kaitseta.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas S. Kranig kaebust õigeks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimustele, kas notaril on kinnistamismenetluses õigus esitada enda nimel vastulauset ja kaebust ning kas notari suhtes omab õiguslikku tähendust kinnistamismenetluses tehtud määrus või (kinnistamis)otsus. 8.

§ 691

reguleerib vastulause esitamist kohtunikuabi otsusele ja määrusele ning selle läbivaatamist.

§ 70käsitleb kaebust kohtuniku otsuse peale.

Kumbki paragrahv ei nimeta isikuid, kellel on õigus vastava õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. Kolleegium lähtub põhimõttest, et vastulause või kaebuse esitamise õigus on isikul, kelle õiguslikku seisundit kohtunikuabi või kohtuniku määrus või otsus mõjutab. Eelkõige saavad nendeks olla kinnistamisavalduse esitamise õigusega isikud

§ 34

järgi, aga ka isikud, kellel on kinnistamisavalduse esitamise õigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse või teiste seaduste järgi. Kohtunikuabi määrus ega otsus ja kohtuniku otsus ei mõjuta aga notari õiguslikku seisundit, kes ei tee kinnistamismenetluses toiminguid enda nimel. Selleks, et notar saaks kaitsta ametitoimingus osalenud isiku huve, sätestab NotS § 30 lg 2, et kui seadus ei näe ette teisiti, siis võib notar esindada osalejaid ilma erilise volituseta kohtu- ja haldusasutustes, sealhulgas edastada ja võtta tagasi dokumente ning esitada vastulauseid. Seega on notar ametitoimingus osaleja seaduslikuks esindajaks seadusest tulenevas mahus ja õigustatud esitama nii vastulauset kui kaebust osaleja nimel. Kuna kinnistamismenetluses puudub notaril oma õiguslik huvi ja ametitoimingus osaleja huve saab ta kaitsta seadusliku esindajana osaleja nimel vastulauset või kaebust esitades, siis tuleb nõustuda apellatsioonikohtuga, et notaril puudub õigus enda nimel eelnimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Ametitoimingus osalejad pole kaebust esitatud. 9. S. Kranigi ringkonnakohtule saadetud vastus notari kaebusele, milles ta pidas kaebust õigeks ja märkis, et tal ei ole sellele vastuväiteid, ei ole kaebus kohtuniku 21. mai 2002. a otsusele.

§ 1

lg 11 kohaselt juhindutakse selles seaduses sätestamata küsimustes tsiviilkohtumenetluse kohta käivast seadusest, seega esmajärjekorras tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

§ 70

lg 3 järgi vaatab ringkonnakohus kaebuse kohtuniku otsuse peale läbi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud apellatsioonimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

1. peatüki sätted, milles käsitletakse ringkonnakohtusse kaebamist, sh nõudeid kaebusele, ei võimalda S. Kranigi vastust käsitada kaebusena. Seega puudus apellatsioonikohtul alus kohtuniku otsuse sisuliseks kontrollimiseks.
2. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et jättes notari ilma vastulause esitamise ja kaebeõigusest, jäetakse ta ilma igasuguse õigusliku kaitseta kliendi võimaliku kahjutasu nõude hagis NotS § 14 alusel. Kaebusest ei selgu, milliste õigusnormide alusel sellisele arusaamisele jõuti. See ei võimalda kassaatori järeldust põhjalikumalt käsitleda. Kolleegium märgib üksnes, et kinnistamismenetluses tehtud kohtu otsusele ei laiene jõustunud kohtuotsuse tagajärjed TsMS § 94 lg 2 ja § 242 lg 2 järgi. Samuti oli notar kinnistamismenetluses vaid esindajaks, mitte aga protsessiosaliseks. L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik