lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõisteti talle karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust.
R.-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistust Narva Linnakohtu
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti V. J.-le üks aasta ja üks kuu vangistust. Muus osas jättis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium linnakohtu otsuse muutmata. 3.
kohaselt saab aga röövimise toime panna üksnes vägivalda kasutades, mitte aga vägivallaga ähvardades. Seetõttu vastab kohtualuste poolt toime pandud ning linnakohtu poolt röövimisena kvalifitseeritud kuritegu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvates
K § 141 lg 2 sanktsioonist. Vastavalt
RS § 3 lgtele 3 ja 4 tuleb sellisel juhul süüteokoosseis jätta muutmata ning kohaldada
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassaator leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust, kui jõudis järeldusele, et Karistusseadustiku järgi saab röövimist toime panna ainult vägivalda kasutades, mitte aga selle kasutamisega ähvardades. Termin "vägivald", mis sisaldub mitmete karistusseadustiku eriosa paragrahvide dispositsioonides, hõlmab endas ka vägivallaga ähvardamist ning seega oli ekslik lähtuda karistuse mõistmisel
RS § 3 lg 3 kohaselt A. R. ja V. J. õigesti süüdi tunnistatud KrK § 141 lg 2 p 1 järgi. Järgnevalt on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ekslikult leidnud, et KrK § 141 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teo kirjeldus vastab
lg 2 p-dele 4, 5 ja 7 ja lähtuvalt
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhjendusega, mille kohaselt
lg 1 süüteo objektiivsete tunnuste hulka ei kuulu võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud üksnes vägivallaga ähvardamisega. Karistusseadustikus ei ole vägivalla kui röövimise koosseisu tunnuse piire võrreldes kriminaalkoodeksiga mitte kitsendatud vaid laiendatud. Samuti on röövimise sanktsioon karistusseadustiku järgi raskem kui kriminaalkoodeksis. KrK § 141 lg 1 nägi ette vastutuse võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda.
lg 1 kohaselt on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga. Esiteks tuleb märkida, et erinevalt KrK §-st 141 eeldab
mistahes vägivalda, olenemata selle raskusest (ei ole nõutav, et vägivald oleks ohtlik kannatanu elule või tervisele). Teiseks sisaldavad nii KrK § 141 kui ka
Kriminaalkoodeksi kohaselt seisnes füüsiline vägivald inimese kehalise puutumatuse rikkumises ja see oli võimalik üksnes füüsilise mõjutamisega. Psüühiline vägivald kriminaalkoodeksi järgi seisnes ähvarduses kasutada inimese suhtes füüsilist vägivalda. Karistusseadustikus on aga mõistega vägivald hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises (
), kehalises väärkohtlemises (
), piinamises (
) kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (
). Kõik need teod on röövimise koosseisust hõlmatud ega moodusta kuritegude kogumit. Kannatanu tapmine temalt asja äravõtmise eesmärgil on aga hõlmatud mõrva (
p 5) koosseisuga ega moodusta kogumit röövimisega (
). Kokkuvõttes on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.