3-3-1-2-03

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-2-03

1. jaanuar 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Sandmani Grupi AS kaebus Maksuameti ettekirjutuse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
2. septembri
3. a määrus Sandmani Grupi AS erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. septembri
5. a määruse peale haldusasjas nr 2-3/558/2002 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Sandmani Grupi AS erikaebus osaliselt.
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
8. septembri
9. a määrus haldusasjas nr 2-3/558/2002 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Aktsiaseltsi Divec ruumide läbiotsimisel
12. aasta juulis ära võetud dokumentidest, mis uurija andis Maksuametile kontrollimiseks, selgus, et Bahama Saarte Ühenduses registreeritud äriühing Express Investments Limited ei ole osutanud teenuseid Sandmani Grupi Aktsiaseltsile. Sellest lähtudes kohustas Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet
13. septembri
14. a ettekirjutusega Sandmani Grupi Aktsiaseltsi tasuma täiendavalt tulumaksu 3 726 815 krooni ja vastavalt sellele maksuvõlale intresse 3 023 528 krooni, sest Sandmani Grupi Aktsiaseltsile ei ole maksuarvestuses näidatud teenuseid tegelikult osutatud.
15. Sandmani Grupi AS esitas
16. oktoobril 2001 maksuameti ettekirjutuse peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas. Kaebuses väideti muuhulgas, et vaidlustatud ettekirjutuse aluseks on dokumendid, mis saadi AS Divec ruumidest ebaseadusliku võetuse teel. Kaebuse esitaja taotluste alusel peatati Tallinna Halduskohtu
17. oktoobri
18. a määrusega ettekirjutuse täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni selles haldusasjas ja
19. juuni
20. a määrusega (haldusasi nr 3-233/2002) asja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni AS Divec kaebuse alusel menetletavas haldusasjas nr 3-590/
22. Sandmani Grupi AS pidas asja menetluse peatamist vajalikuks seepärast, et tema kaebus toetub väitele, et vaidlustatud ettekirjutuse aluseks on dokumendid, mis saadi AS Divec ruumidest ebaseadusliku võetuse teel. Aktsiaseltsi Divec kaebus on samuti esitatud ebaseadusliku võetuse peale. Kui AS Divec kaebus rahuldatakse, siis tuleks rahuldada ka Sandmani Grupi AS kaebus, sest siis on tuvastatud, et vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevad dokumendid on saadud ebaseaduslikult. Maksuamet leidis, et AS Divec ruumide läbiotsimisel ära võetud dokumentidest saadud informatsioon oli Sandmani Grupi AS kontrollimise ajendiks. Vaidlustatud ettekirjutuse aluseks ei olnud üksnes võetuse tulemusena saadud informatsioon ja kogutud tõendid, vaid ka läbiviidud revisjoni tulemused. Veel väitis maksuamet, et selles haldusasjas ei esine HKMS §-s 22 lg 1 p 3 nimetatud asjaolusid, mistõttu asja menetluse peatamiseks ei ole alust. Menetluse peatamise määruses leidis kohus, et vaidlustatud ettekirjutus tugineb osaliselt AS Divec ruumide läbiotsimisel ära võetud dokumentidele kui tõenditele. Kohus leidis: "Kui Divecist saadud tõendite võetus tunnistatakse kohtu poolt ebaseaduslikuks, peab kohus ebaseaduslikult saadud tõendid kõrvale jätma ning hindama muid maksuhalduri poolt kogutud tõendeid."
23. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti erikaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium Tallinna Halduskohtu
24. juuni
25. a määruse ja tegi uue määruse, millega jättis Sandmani Grupi AS taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud esimese astme kohtu seisukohaga, et selles asjas esineb HKMS §-s 22 lg 1 p 3 sätestatud menetluse peatamise alus - asja läbivaatamise võimatus enne teise kohtuasja lahendamist. Nõustudes Sandmani Grupi AS väitega, et kohus võib rajada otsuse ainult õiguspäraselt kogutud ja fikseeritud tõenditele, märkis ringkonnakohus, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu ja tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja vastastikuses seoses. Seepärast on ka käesolevas asjas kohtul võimalik kontrollida vaidlustatud ettekirjutuse seaduslikkust juba esitatud ja vajadusel ka täiendavalt kogutud tõendite alusel, kusjuures haldusasjas nr 3-590/2001 tehtav lahend ei mõjuta käesoleva haldusasja läbivaatamise tulemust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
26. Sandmani Grupi AS erikaebuses Riigikohtule taotletakse, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse ja jätaks jõusse Tallinna Halduskohtu
27. juuni
28. a määruse. Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohtu määrus on sisult vastuoluline ja lõppjäreldustes ebaõige. Asjaolu, kas vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevad tõendid, mis saadi AS Divec ruumide läbiotsimise ja võetuse teel, on kogutud õiguspäraselt või mitte, selgub just AS Divec kaebuse läbivaatamisel haldusasjas nr 3590/
29. Juhul kui halduskohus rahuldab AS Divec kaebuse, on õigusvastase võetuse teel kogutud ja kohtule esitatud tõendid kõlbmatud. Ringkonnakohus on tõlgendanud HKMS § 22 lg 1 p 3 vääralt.
30. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Väiteid, mille tõesust on maksuamet tõendanud võetuse teel kogutud dokumentaalsete tõenditega, on kohtul vajaduse korral võimalik kontrollida ka muude tõendite alusel. Maksuamet leiab, et võetuse õiguspärasuse või -vastasuse tuvastamine ei saa iseenesest mõjutada vaidlustatud ettekirjutuse seaduslikkust. Tulenevalt uurimisprintsiibist peaks ka kohtumenetluse eesmärgiks olema ettekirjutuse sisulise õiguspärasuse kindlakstegemine. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Sandmani Grupi AS erikaebuse lahendamiseks tuleb esiteks selgitada, kuidas mõista HKMS §-s 22 lg 1 p 3 märgitud asja läbivaatamise võimatust kui üht asja menetluse peatamise alust, ja teiseks seda, kas ja kuidas võib Sandmani Grupi AS kaebuse läbivaatamine olla seotud AS Divec kaebuse lahendamisega.
32. HKMS § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Selle sätte sõnastusest, sama lõike punktide üks ja kaks sisust ning sama paragrahvi esimese lõike võrdlusest teise lõikega tuleb teha järeldus, et esimeses lõikes nimetatud aluste esinemisel peab kohus asja menetluse peatama ja kohtul puudub peatamise küsimuse otsustamisel diskretsiooniõigus. Samas on asja läbivaatamise võimatus määratlemata õigusmõiste, mille sisu ja mahu peab halduskohus kindlaks määrama HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamisel. Asja läbivaatamise võimatuse mõistmiseks tuleb lähtekohaks võtta samas sättes märgitud piirav tingimus - enne teise kohtuasja lahendamist. Seega tuleb asja läbivaatamise võimatust mõista kui sellist seost kahe menetluses oleva haldusasja vahel, kus ühe haldusasja läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine. Seejuures ei pruugi esimese haldusasja läbivaatamine olla absoluutselt võimatu, sest esimese haldusasja läbivaatamine enne teise haldusasja lahendamist pole iseenesest välistatud. Võimatus HKMS § 22 lg 1 p 3 mõttes tähendab, et asja kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine, sest esimese asja läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu. Esimene ja teine määratakse seejuures kindlaks mitte üksnes asjade menetlusse võtmise aja alusel, vaid arvestatakse ka seda, kummas on tuvastatav sama asjaolu asja lahendamiseks tehtud otsustuste loogilises ahelas lõppjäreldusele lähemal, s.o olulisem. Menetluse peatamine on vahend, et tagada kohtumenetluse eesmärkide saavutamine ja menetluse üldiste nõuete täitmine. Menetluse peatamise nõude kohaldamisel tuleb vältida haldusasjade lahendamise põhjendamatut venimist. Menetluse peatamise tõttu tekkiv viivitus peab olema proportsionaalne peatamise eesmärgiga.
33. HKMS § 17 alusel ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Seega on HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamise üks võimalikest alustest olukord, kus kahest haldusasjast võtavad osa samad protsessiosalised, kusjuures asjaolud, mis tuvastatakse asja lahendamisel teises haldusasjas on olulised ka esimese haldusasja läbivaatamisel. Lähtudes menetluse peatamise nõude eesmärgist, ei saa piirduda üksnes eelmärgitud alusega. Ka siis, kui teine kohtuasi pole haldusasi või pole tegemist samade protsessiosalistega, võib teises asjas tuvastatud asjaolu olla ikkagi sama, mida tuvastatakse ka esimese haldusasja läbivaatamisel. Võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Selline vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust.
34. Eristada tuleb tõendamist kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, sest lähtuvalt erinevatest menetlusseadustest on nõuded ja tõendamiskord nendes menetlustes erinevad. Samas võivad kriminaalmenetluses kogutud tõendid olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista Haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv menetlusseadus, näiteks Maksukorralduse seadus. Käesolevas haldusasjas on ebaselge, millise kriminaalasja menetluses võeti AS Divec ruumide läbiotsimisel ära dokumendid, mis olid tõenditeks haldusmenetluses. KrMK § 140 lg 1 järgi võetakse ära ainult need dokumendid, millel on kriminaalasjas tähtsust. Kui äravõetud dokumentidel puudus seos kriminaalasjaga, mille menetluse käigus otsiti läbi AS Divec ruumid, ja dokumentide äravõtmine polnud ka menetlustoiminguks mõnes teises kriminaalasjas ning dokumentide äravõtmise eesmärgiks oli hoopiski haldusmenetluse läbiviimine, siis tuleks haldusasja lahendamisel sellist võetust hinnata mitte kriminaalmenetluse, vaid haldusmenetluse nõudeid ja korda arvestades. Vastupidine seisukoht võimaldaks tõendeid koguda sellisel viisil, mis on küll proportsionaalne kriminaalmenetluses, kuid pole seaduslik haldusmenetluses. Need asjaolud kuuluvad tõenäoliselt tuvastamisele ka AS Divec kaebuse lahendamisel haldusasjas nr 3-590/
35. Ringkonnakohus pole sellisele võimalikule seosele tähelepanu pööranud.
36. Ebatäpne ja eksitav on ringkonnakohtu seisukoht, et kui tõendi kogumine on toimunud õigusvastaselt, s.t vastavaid nõudeid ja korda rikkudes, siis pole selline tõend lubatav. Ei kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses ei too tõendi kogumise õigusvastasus alati kaasa selle tõendi lubamatust. Üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuse. Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Riigikohtu üldkogu
37. detsembri
38. a määruse (asi nr 3-3-1-38-00 - RT III; 2001, 2, 14) punktis 24 on märgitud, et halduskohtu ülesanne pole kontrollida, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasja otsustamisel. Üldkogu nimetatud seisukoht ei välista kriminaalmenetluses kogutud tõendi haldusmenetluses lubatavuse hindamist halduskohtu poolt, kui see on vajalik haldusakti või -toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamiseks. Kui kriminaalmenetluses on tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõend lubamatuks, siis on sama tõend lubamatu ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kui seadusega ei sätestata teisiti.
39. Selleks, et hinnata, kas haldusmenetluses on tõend kogutud õiguspäraselt, tuleb juhinduda
40. jaanuaril 2002 jõustunud Haldusmenetluse seadusega sätestatud haldusmenetluse põhimõtetest ja haldusmenetluse läbiviimise korrast. Haldusmenetluse üldpõhimõtted kehtisid ka enne nende sätestamist Haldusmenetluse seadusega. Haldusmenetluse läbiviimise üldine kord kehtib aga nende haldusmenetluste suhtes, mis viidi läbi pärast
41. jaanuari
43. juulil 2002 jõustunud Maksukorralduse seaduse §-st 10 lg 3 tuleneb, et ka maksumenetluses järgitakse haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Maksukorralduse seaduse §-s 45 on sätestatud, et maksumenetluses kohaldatakse Haldusmenetluse seadust, kui Maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või Tolliseadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Enne
44. juulit 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse kohaldamisel tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtteid ka siis, kui neile põhimõtetele ei viidata.
45. Haldusakti andmiseks tõendite kogumine on osa haldusmenetlusest. Kui tõendi kogumine on toimunud õigusvastaselt, siis on tegemist menetlusveaga. Kohtupraktikas korduvalt tunnustatud Eesti haldusõiguse üldine põhimõte on see, et ainuüksi menetlus- või vormiviga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni. See põhimõte on fikseeritud ka Haldusmenetluse seaduse §-s
46. Haldusakti menetlusja vormiviga ei ole iseenesest aluseks tühistamiskaebuse rahuldamisele, kui see viga ei võinud mõjutada sisulist otsust haldusakti andmisel. Sama põhimõte kehtib ka kohtumenetluses protsessinormide rikkumise puhul. Seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. Õigusvastase toimingu tulemusena saadud teave võib aga olla ajendiks kontrolli läbiviimisele ja tõendite kogumisele haldusmenetluses.
47. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus peab Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti erikaebuse uuesti läbi vaatama. Sandmani Grupi AS erikaebus rahuldatakse osaliselt, sest Riigikohtu halduskolleegium ei võta seisukohta Tallinna Halduskohtu
48. juuni
49. a määruse suhtes. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann