3-2-1-3-03

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-3-03 Otsuse kuupäev Tartu,

1. jaanuar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Kohtuasi Olev Peedi kaebus kohtutäitur Hannes Järvala
3. mai
4. a otsuse peale. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/1462 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olev Peedi erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
7. jaanuar
8. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
10. oktoobri
11. a määrus ja kohtutäitur H. Järvala
12. mai
13. a otsus ning lõpetada O. Peedi suhtes algatatud täitemenetlus.
14. Erikaebus rahuldada.
15. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo A. Kiis
16. oktoobril
17. a Olev Peedi erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
18. Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) avalduse alusel algatas kohtutäitur Hannes Järvala
19. aprillil
20. a täitemenetluse Olev Peedi suhtes. Nõude suuruseks oli võlg 50 000 krooni ja kohtutäituri tasu 2006 krooni. Täitemenetluse algatamisel lähtus kohtutäitur Harju Maakohtu
21. veebruari
22. a määrusest, mis kinnitas hageja Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) ja kostja OÜ Petalum (likvideerimisel, likvideerija Olev Peet) vahelist menetluse lõpetamise kokkulepet. Kokkuleppe punkt 2.
23. oli sõnastatud järgmiselt: "Kostja kohustub seitsme päeva jooksul alates käesoleva kokkuleppe kinnitamisest tasuma hagejale 50 000 Eesti krooni. Olev Peet käendab nimetatud summa maksmist ja vastutab selle eest isiklikult." O. Peet esitas
24. aprillil
25. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale põhjendusel, et tema ei olnud eelmärgitud protsessis protsessiosaline, teda ei olnud protsessi kaasatud ning sissenõude pööramine ühisvarale rikub ka tema abikaasa õigusi. Kaebuses palus O. Peet algatatud täitemenetluse lõpetada.
26. mai
27. a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt täidab ta kohtumäärust, mitte käenduslepingut.
28. mail
29. a esitas O. Peet kaebuse Tallinna Linnakohtule, milles palus tühistada kohtutäituri
30. mai
31. a otsuse ja lõpetada asjas täitemenetlus. Kaebuse põhjenduste kohaselt sõlmiti kokkulepe Virtsu Kalatehase AS ja OÜ Petalum vahel, kes olid ka protsessiosalised. Füüsilist isikut O. Peeti protsessi ei kaasatud ja seetõttu ei saanud protsessiosalised temaga tsiviilasja raames kokkuleppeid sõlmida. Kuna O. Peet ei olnud eelmainitud kohtuasjas menetlusosaline, ei saa kohtumäärusest tuleneda talle ka kohustusi. O. Peet ei ole sõlminud käenduslepingut, mille täitmiseks saaks algatada täitemenetluse. O. Peet on abielus ning seetõttu on võimalik sissenõuet pöörata vaid abikaasade ühisvarale, mistõttu pidanuks käendusleping olema sõlmitud ka abikaasaga.
32. Sissenõudja Virtsu Kalatehase AS leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja vaidlustab jõustunud kohtulahendit. O. Peet oli OÜ Petalum likvideerija, ta oli kokkuleppe sisust teadlik.
33. Tallinna Linnakohtu
34. augusti
35. a määrusega jäeti O. Peedi kaebus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt kuuluvad TMS § 1 lg 1 järgi täitmisele kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Täitemenetlus algatati TMS § 23 lg 1 järgi sissenõudja avalduse alusel, millele oli lisatud Harju Maakohtu jõustunud määrus. Määrusega kinnitati kostja kohustus tasuda hagejale 50 000 krooni. O. Peet käendab nimetatud summa maksmist. Kohtutäituril ei ole õigust anda hinnangut jõustunud kohtulahendile. Kaebuse väited käenduslepingu puudumise kohta ei ole asjakohased, kuna täitemenetluse algatamise aluseks oli jõustunud kohtumäärus, mitte aga käendusleping. Kohus jättis tähelepanuta O. Peedi väited selle kohta, et kohtutäituri tegevus rikub tema abikaasa õigusi, kuna kaebuse oli O. Peet esitanud oma nimel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
36. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
37. oktoobri
38. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Harju Maakohtu määrus kuulub täitmisele TMS § 1 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et nimetatud määruse p 1.1 alusel on täitemenetluse algatamine O. Peedi suhtes põhjendatud. Nagu nähtub vaidlusaluse määruse sissejuhatavast osast, osales O. Peet kostja esindajana sellel maakohtu istungil, kus poolte kokkulepe kohtule kinnitamiseks esitati. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Samal seisukohal on ka Riigikohus. Täitmiseks esitatud maakohtu määrus vastab formaalsetele nõuetele, mille alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse TMS § 1 lg 1 ja § 23 lg 1 kohaselt. Õige ei ole apellandi väide, et vaidlusaluse kohtumääruse alusel pidanuksid hageja ja O. Peet sõlmima notariaalse käenduslepingu. Nimetatud kohtumäärusest seda ei nähtu. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
39. Erikaebuses palub O. Peet ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kohtutäitur H. Järvala otsus
40. maist
41. a tühistada ja algatatud täitemenetlus lõpetada. Harju Maakohtu määrus andis õiguse algatada täitemenetluse kostja vastu, mitte aga füüsilise isiku O. Peedi suhtes. Füüsilist isikut O. Peeti protsessi ei kaasatud. TsMS § 217 p 5 kohaselt sai kohus kinnitada ainult menetlusosaliste vahelise kokkuleppe. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 212 lg 1 p 5 nõudeid, jättes esitamata põhjendused, mille alusel ta oma järeldusteni jõudis. Nimetamata on jäetud ka seadus, millest kohus juhindus. Ringkonnakohtu põhjendused ei ole asjakohased. O. Peet ei ole kunagi vaidlustanud, et Harju Maakohtu määrus kuulus täitmisele TMS § 1 lg 1 ja § 23 alusel, kuid ta leiab, et täitemenetlus oleks tulnud algatada kostja suhtes. Ringkonnakohus ei ole nimetanud õigusnormi oma järelduse kohta, et täitemenetluse algatamine tuleb lugeda O. Peedi suhtes põhjendatuks, kuna viimane osales maakohtu istungil kostja esindajana. Sellist õigusnormi ei olegi võimalik nimetada. Osaühingu seaduslikul esindajal ei ole ühinguga solidaarvastutust. Asjakohane ei ole ka ringkonnakohtu põhjendus selle kohta, et Harju Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud. O. Peet ei olekski saanud nimetatud määrust vaidlustada, kuna tema ei olnud tsiviilasjas protsessiosaline. Sellest määrusest ei tulene O. Peedi suhtes kohustusi, mida saaks täitemenetluse korras täitmisele pöörata ja seetõttu ei näe O. Peet ka põhjust nõuda määruses kohtuvea parandamist. Ringkonnakohtu põhjendused formaliseerituse printsiibi kohta täitemenetluses on iseenesest õiged, kuid nendega ei saa põhjendada täitemenetluse algatamist isiku suhtes, keda kohus ei olnud protsessi kaasanud. Maakohus ei saanud määrusega käendamiskohustust tekitada. Kohus kinnitas kokkuleppe eeldusel, et käendussuhe on varem nõuetekohaselt vormistatud või veel vormistatakse. Füüsiline isik O. Peet eeldas, et pärast kokkuleppe sõlmimist sõlmib hageja temaga käenduslepingu.
42. Kohtutäitur H. Järvala ega Virtsu Kalatehase AS ei ole erikaebusele vastust esitanud. Virtsu Kalatehase AS on kustutatud äriregistrist
43. detsembril
44. a. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
45. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha uus määrus.
46. Ringkonnakohus ei ole vastanud erikaebuse väitele, et TsMS § 217 p 5 kohaselt saab kokkulepet sõlmida ja kohus seda kinnitada ainult kohtumenetluse poolte vahel. Tegemist on protsessiõigusnormi olulise rikkumisega. Kolleegium nõustub erikaebuse seisukohaga, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 182 ja 217 kohaselt saavad kohtulikku kokkulepet sõlmida ainult kohtumenetluse pooled. Teistele isikutele võib kohtumenetlusest tuleneda õigusi ja kohustusi ainult siis, kui nad on kaasatud menetlusse kas kostjana või kolmanda isikuna. O. Peet osales maakohtu istungil OÜ Petalum esindajana, mitte protsessiosalisena (poolena). Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et Harju Maakohtu
47. veebruari
48. a määruse p 1.1 alusel on täitemenetluse algatamine O. Peedi suhtes põhjendatud.
49. Kuna käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, ei pea kolleegium võimalikuks võtta seisukohta, kas Harju Maakohtu määruse jõustumise hetkest oli sõlmitud ka käendusleping. Selle küsimuse lahendamine peab toimuma hagimenetluses.
50. Kolleegium nõustub erikaebuse väitega, et täitemenetluse formaliseerituse printsiibiga ei saa põhjendada täitemenetluse algatamise lubamist isiku suhtes, keda määrusega kinnitatud poolte kokkuleppe kehtivusala ei puudutanud. Asjaolu, et kohus kinnitab ainult poolte kokkuleppe, on TsMS-s selgelt väljendatud menetlusõiguse põhimõte, mida peab arvestama ka kohtutäitur. Seega on käesoleval juhtumil tegemist erandiga täitemenetluse formaliseerituse printsiibist - kohtutäitur pidi arvestama TsMS-s sätestatut. Kohtumenetluse pooled - Virtsu Kalatehase AS ja OÜ Petalum - olid nimetatud kohtutäiturile täitmiseks esitatud Harju Maakohtu määruses. O. Peedile võisid õigused ja kohustused tekkida käenduslepingust, mille olemasolu saab kontrollida hagimenetluses, kuid mitte Harju Maakohtu
51. veebruari
52. a määrusega kinnitatud poolte kokkuleppest. Nimetatud määrus kuulus TMS § 1 lg 1 p 1 alusel täitmisele OÜ Petalum suhtes, kuid ei andnud alust täitemenetluse algatamiseks O. Peedi suhtes.
53. Kuna O. Peet füüsilise isikuna ei olnud Harju Maakohtu
54. veebruari
55. a määrusega kinnitatud kokkuleppe pool, ei oma tähtsust asjaolu, et määrust ei ole vaidlustatud. Samas peab kolleegium vajalikuks märkida, et füüsilisel isikul O. Peedil oleks olnud siiski põhimõtteliselt võimalik täitemenetluse algatamist vältida, kui ta oleks esitanud kohtuvea parandamise avalduse. Avalduse esitamise kohustust O. Peedil ei olnud. J. Odar , A. Kull, L. Laarmaa