3-3-1-6-03

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-6-03

1. jaanuar 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Priiten Tamme kaebus Maksuameti ettekirjutuse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus haldusasjas nr 2-3/611/02 Priiten Tamme erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a määruse peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Priiten Tamme erikaebus osaliselt.
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
8. oktoobri
9. a määrus haldusasjas nr 2-3/611/02 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Aktsiaseltsi Divec ruumide läbiotsimisel
12. a juulis ära võetud dokumentide ja revideerimistulemuste alusel tegi Maksuamet
13. jaanuaril 2002 Priiten Tammele ettekirjutuse, millega tuvastati tema tulu aastatel 1995-1999 ja kohustati teda tasuma tulumaksu 4 231 136 krooni ja vastavalt sellele maksuvõlale intresse.
15. veebruaril 2002 esitas P. Tamm Tallinna Halduskohtule Maksuameti ettekirjutuse peale kaebuse, milles väitis muuhulgas, et ettekirjutuse aluseks olevad dokumendid on saadud AS Divec ruumide ebaseadusliku läbiotsimise ja võetuse teel. Kuna AS Divec ja OÜ Divec EAT kaebuse (haldusasi nr 3-46/2002) lahendamine ei ole lõppenud, taotles kaebuse esitaja menetluse peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-46/
18. juuli
19. a määrusega peatas Tallinna Halduskohus menetluse käesolevas haldusasjas (nr 3618/2002) kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-46/
20. Kohus pidas oluliseks, kas AS Divec ja OÜ Divec EAT kaebuse lahendamisel leitakse, et dokumentide äravõtmine oli õiguspärane või õigusvastane.
22. oktoobri
23. a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium Maksuameti erikaebuse alusel Tallinna Halduskohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis P. Tamme menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, miks on käesoleva haldusasja läbivaatamine võimatu enne teise kohtuasja lahendamist. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kui haldusasjas nr 3-46/2002 selgubki, et dokumentide äravõtmine oli õigusvastane, ei kitsenda see kohtu õigust neid dokumente kui tõendeid arvestada. Kui asja lahendamisel omab tähtsust teises kohtuasjas tuvastatav asjaolu, võib menetluse peatada siis, kui mõlemast kohtuasjast võtavad osa samad protsessiosalised. Tulenevalt TsMS §-st 231 lg 4 pidi kohus analüüsima kõiki kogutud tõendeid ja põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
24. P. Tamme erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu määrus. Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud HKMS § 22 lg 1 p 3 põhjendamatult kitsendavalt. Kui haldusasjas nr 3-46/2002 tuvastatakse, et vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevad tõendid on kogutud ebaseaduslike toimingute käigus, on see aluseks nende kõrvalejätmisele.
25. Maksuameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et P. Tamme väited ei ole põhjendatud. Käesoleva haldusasjas menetluse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-46/2002 on põhjendamatu ja alusetu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. P. Tamme erikaebuse lahendamiseks tuleb esiteks selgitada, kuidas mõista HKMS §-s 22 lg 1 p 3 märgitud asja läbivaatamise võimatust kui üht asja menetluse peatamise alust, ja teiseks seda, kas ja kuidas võib P. Tamme kaebuse läbivaatamine olla seotud haldusasja nr 3-46/2002 lahendamisega. Analoogilised küsimused olid määrava tähtsusega ka haldusasjas nr 3-3-1-2-03, mille lahendamiseks tegi Riigikohtu halduskolleegium
27. jaanuaril 2003 määruse. Käesolevas määruses korratakse varasema määruse põhjendusi lühendatult.
28. HKMS § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Selle sätte sõnastusest, sama lõike punktide üks ja kaks sisust ning sama paragrahvi esimese lõike võrdlusest teise lõikega tuleb teha järeldus, et esimeses lõikes nimetatud aluste esinemisel peab kohus asja menetluse peatama ja kohtul puudub peatamise küsimuse otsustamisel diskretsiooniõigus. Samas on asja läbivaatamise võimatus määratlemata õigusmõiste, mille sisu ja mahu peab halduskohus kindlaks määrama HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamisel. Asja läbivaatamise võimatuse mõistmiseks tuleb lähtekohaks võtta samas sättes märgitud piirav tingimus - enne teise kohtuasja lahendamist. Võimatus HKMS § 22 lg 1 p 3 mõttes tähendab, et asja kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine, sest esimese asja läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu.
29. HKMS § 17 alusel ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Seega on HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamise üks võimalikest alustest olukord, kus kahest haldusasjast võtavad osa samad protsessiosalised, kusjuures asjaolud, mis tuvastatakse asja lahendamisel teises haldusasjas on olulised ka esimese haldusasja läbivaatamisel. Kuid õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et menetluse võib peatada üksnes siis, kui mõlemast kohtuasjast võtavad osa samad protsessiosalised. Lähtudes menetluse peatamise nõude eesmärgist, ei saa piirduda üksnes eelmärgitud alusega. Ka siis, kui teine kohtuasi pole haldusasi või pole tegemist samade protsessiosalistega, võib teises asjas tuvastatud asjaolu olla ikkagi sama, mida tuvastatakse ka esimese haldusasja läbivaatamisel. Võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Selline vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust.
30. Käesolevas haldusasjas on seoses tõendite kogumisega ebaselge, millise kriminaalasja menetluses võeti AS Divec ruumide läbiotsimisel ära dokumendid, mis olid tõenditeks haldusmenetluses. KrMK § 140 lg 1 järgi võetakse ära ainult need dokumendid, millel on kriminaalasjas tähtsust. Kui äravõetud dokumentidel puudus seos kriminaalasjaga, mille menetluse käigus otsiti läbi AS Divec ruumid, ja dokumentide äravõtmine polnud ka menetlustoiminguks mõnes teises kriminaalasjas ning dokumentide äravõtmise eesmärgiks oli hoopiski haldusmenetluse läbiviimine, siis tuleks haldusasja lahendamisel sellist võetust hinnata mitte kriminaalmenetluse, vaid haldusmenetluse nõudeid ja korda arvestades. Vastupidine seisukoht võimaldaks tõendeid koguda sellisel viisil, mis on küll proportsionaalne kriminaalmenetluses, kuid pole seaduslik haldusmenetluses. Need asjaolud kuuluvad tõenäoliselt tuvastamisele ka AS Divec kaebuse lahendamisel haldusasjas nr 3-46/
31. Ringkonnakohus pole sellisele võimalikule seosele tähelepanu pööranud.
32. Ebatäpne ja eksitav on ringkonnakohtu seisukoht, et kui tõendi kogumine on toimunud õigusvastaselt, s.t vastavaid nõudeid ja korda rikkudes, siis ei kitsenda see kohtu õigust seda tõendit arvestada. Nii kriminaalmenetluses, haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses toob tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi lubamatuse. Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga.
33. Haldusakti andmiseks tõendite kogumine on osa haldusmenetlusest. Kui tõendi kogumine on toimunud õigusvastaselt, siis on tegemist menetlusveaga. Kohtupraktikas korduvalt tunnustatud Eesti haldusõiguse üldine põhimõte on see, et ainuüksi menetlus- või vormiviga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni. See põhimõte on fikseeritud ka Haldusmenetluse seaduse §-s
34. Seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga.
35. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus peab Maksuameti erikaebuse uuesti läbi vaatama. P. Tamme erikaebus rahuldatakse osaliselt, sest Riigikohtu halduskolleegium ei võta seisukohta Tallinna Halduskohtu
36. juuli
37. a määruse suhtes. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann