Obsah (8)

§ 193§ 178§ 172§ 296§ 294§ 148§ 154§ 170

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-6-03 Otsuse kuupäev Tartu, 29. jaanuar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Lidia Halina hagi OÜ FARDERN

) § 193 lg-te 1 ja 3 nõudeid. Osanike koosolek ei olnud õigustatud otsust vastu võtma, kuna hagejat eksitati koosoleku toimumise kuupäevaga ja vastuvõetud otsused on TsÜS § 66 lg 2 järgi tühised. 2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja arvates oli osanike koosolek kokku kutsutud seadusega kindlaks määratud korras ja koosolekust teatatud ette vähemalt üks nädal. Kokkulepet muuta koosoleku toimumise aega ei olnud sõlmitud. Kostja arvates ei olnud hagejal varalisi võimalusi osalemaks osakapitali suurendamises.

§ 193lg 1 võimaldas osakapitali suurendamisel välistada hageja ostueesõiguse.

Lisaks on möödunud

§ 178lg-s 1 sätestatud osanike koosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg.

1. Tallinna Linnakohus jättis oma
2. oktoobri
3. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on hagi aegunud, kuna ei ole järgitud

§ 178lg-s 1 sätestatud koosoleku otsuse vaidlustamise tähtaega.

Kohus ei tuvastanud, et koosoleku toimumise aega oleks edasi lükatud. Koosolekust teatati hagejale tähtaegselt.

1. Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
7. oktoobri
8. a. otsus ja asi saadeti samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus oli rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme, kohaldades aegumist, kuigi seadus ei sätesta osanike otsuse tühisuse tunnustamise hagi esitamiseks lühendatud aegumistähtaega. Lisaks tuleneb ringkonnakohtu arvates

§ 172

lg-st 1, et osanike koosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata arvestusega, et see jõuaks postitöö tavalistel tingimustel osanike nimekirjas märgitud aadressile vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. 6. Tallinna Linnakohtu 4. juuli 2002. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab

§ 172

osanike koosoleku kokkukutsumise teate sisu ja selle saatmise korra.

§ 172

lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist ja see saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teistsugust teatamise korda. Ei ole tõendatud, et põhikirjas oleks teistsugune kord kokku lepitud.

§ 172

lg 2 kohaselt tuleb teates näidata koosoleku aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Poolte seletuste, tähtkirja postiasutusele üleandmise nimekirja ja postikviitungiga on tõendatud, et hagejale saadeti tähtkirjaga teade

1. juunil
2. a. Hagejal oli võimalik teade kätte saada
3. juunil
4. a. Seega ei jäänud talle asja ettevalmistamiseks rohkem kui viis päeva, sh riigipühad. Koosoleku toimumise päev oli pühapäev. Kuna tähtkiri anti sideasutusele üle
5. juunil
6. a, ei saanud see kohale jõuda vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Hageja seletuse kohaselt ei olnud tal perekondlike sündmuste tõttu võimalik koosolekul osaleda. Kohus leidis, et tõendatud on teiste osanike ja juhatuse liikmete pahausklik käitumine oma õiguste teostamisel.
7. Tallinna Linnakohtu
8. juuli
9. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kaebuse kohaselt ei olnud alust kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg-s 2 sätestatut. Hageja ei ole taotlenud otsuse kehtetuks tunnistamist ning see nõue oleks ka aegunud. Hageja sai teate koosoleku toimumise kohta kätte
10. juunil
11. a, mis on tegelikult seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist.
12. Vastuses apellatsioonkaebusele ei tunnustanud hageja kaebust ning leidis, et kaevatud Tallinna Linnakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Linnakohus leidis õigustatult, et teiste osanike käitumine koosoleku kokkukutsumisel oli pahauskne. Hageja arvates ei olnud kostja osanike koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13. Tallinna Ringkonnakohtu
14. oktoobri
15. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas linnakohus õigesti, et koosoleku kokkukutsumise korda rikuti.

§ 172

lg 1 mõtte kohaselt tuleb osanikule koosoleku toimumisest piisavalt aegsasti ette teatada selleks, et osanikul jääks aega valmistuda koosolekuks, ja teated tuleb saata arvestusega, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks kutse vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist osanike nimekirjas märgitud aadressile. Kuna äriseadustik ei reguleeri osaühingu koosoleku tühisust, tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada aktsionäride üldkoosoleku tühisust reguleerivaid õigusnorme.

§ 296

kohaselt ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Kuna kostja rikkus osanike koosoleku kokkukutsumise korda, asus linnakohus põhjendatult seisukohale, et koosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma ja vastuvõetud otsused on tühised. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti analoogia alusel

§ 296

sätteid.

§ 296

kehtib üksnes aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste kohta ega ole kohaldatav osaühingu osanike koosoleku otsustele.

§ 178

annab osanikule võimaluse nõuda koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, kui need on vastuolus seaduse või põhikirja nõuetega. Hageja ei ole seda seaduses sätestatud tähtaja jooksul teinud, mistõttu on tema nõue aegunud. Hageja sai koosoleku kokkukutsumise teate kätte seitse päeva enne koosoleku toimumist.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Vastustaja arvates tegutsesid kostja teised osanikud osanike koosoleku kokkukutsumisel pahauskselt. Osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust. Hagejale anti osanike koosoleku otsus kätte hilinemisega. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et vaidlusaluses asjas on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ja sellega

§-s 172 sätestatut. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-99 (RT III 1999, 6, 62) on

§ 294

tõlgendamisel asutud seisukohale, et aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata aktsionärile sellise arvestusega, et see jõuaks aktsiaraamatusse kantud aadressile vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Üks nädal on aeg, mille seadus annab aktsionärile üldkoosolekuks valmistumiseks. Kolleegiumi arvates puudub põhjus osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise kohta käiva

§ 172erinevaks hindamiseks.

Seega peab ka osaühingu puhul olema osanike koosoleku toimumise teade postiga saatmise korral saadetud osanike nimekirja kantud aadressile selliselt, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks see aadressile vähemalt nädal enne koosoleku toimumist.

§ 172järgi kannab kohaletoimetamise riski osanik ise.

Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui kutse saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise korral osanikuni jõudma. Kutse kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja kutse võimalik kättesaamata jäämine näiteks põhjusel, et osanike nimekirja kantud aadressil osanik seda kätte ei saa ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks osaühingule koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirjas oleks aadress, millele saadetud kutse ta kätte saab. Kui osaühingu juhatus aga kindlalt teab, et osanik kutset kätte ei saa või ei saanud ja samas on juhatusele teada osaniku muud kontaktandmed, võib hea usu põhimõttest tuleneda kohustus informeerida osanikku koosolekust täiendavalt. Igal juhul ei tohi juhatus keelduda osanikule informatsiooni andmast koosoleku toimumise kohta. Vaidlusalusel juhul on tuvastatud, et koosoleku kokkukutsumise teade anti postiasutusele üle

1. juunil
2. a ja võidi kätte saada
3. juunil
4. a, koosolek toimus aga
5. juunil
6. a. TsÜS (
7. a. redaktsioonis) § 106 lg 4 kohaselt saabub nädalates arvutatava tähtaja puhul tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval.
8. juuni
9. a oli esmaspäev, mistõttu möödus nädalane tähtaeg TsÜS § 107 lg 1 kohaselt järgmisel esmaspäeval, st
10. juunil
11. a, ja koosolekut oleks seega võinud pidada alles
12. juunil
13. a, kuna seitse päeva ehk üks nädal pidi jääma koosoleku ettevalmistamiseks. Lisaks märgib kolleegium, et TsÜS § 106 lg-s 7 sätestatut ei kohaldata osanike koosoleku kokkukutsumise tähtaja ja muude sarnaste tähtaegade arvestamisel, mis ei ole seotud tahteavalduste või muude õigustoimingute tegemisega. Seega ei oma osanike koosoleku kokkukutsumise tähtaja arvestamisel tähendust, et koosolek toimub pühapäeval ega see, et koosoleku toimumise päevale võivad eelneda puhkepäevad. Seadus ei keela koosoleku korraldamist puhkepäeval, järelikult ei saa ka koosoleku kokkukutsumise tähtaja arvestamisel puhkepäevadele kehtestatud erisustest lähtuda. TsÜS § 106 lg 7 tagab isikule õiguse teha toiminguid ja esitada tahteavaldusi tööpäeval.
14. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et kui osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui osanike koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Äriseadustiku osaühingut reguleerivates sätetes puudub otseselt

§-ga 296 sarnane norm, mis näeb aktsiaseltsi puhul ette aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärje. Samas sätestab

§ 172

, sarnaselt aktsiaseltsi vastava regulatsiooniga (

§ 294

), osanike koosoleku kokkukutsumiseks vähemalt nädalase etteteatamise nõude ja teate olulise sisu. Seega sätestab äriseadustik nii osaühingule kui aktsiaseltsile nõude informeerida oma osanikke või aktsionäre õigeaegselt eesseisvast koosolekust ja teha neile teatavaks ka päevakord.

§ 148lg 5 kohaselt annab osa osanikule muuhulgas õiguse osaleda osaühingu juhtimises.

Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab

§ 154lg 1, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

Osanikud osalevad osaühingu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse

§ 170lg 1 kohaselt esmajoones osanike koosolekul.

Seega on oluline, et igal osanikul oleks aegsasti ette teatada, millal ja kus koosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole osanikule tema juhtimisõigus tagatud. Kui asuda seisukohale, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ainsaks tagajärjeks on

§ 178

lg-st 1 tulenev osaniku võimalus esitada kohtusse hagi kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, võib tekkida olukord, kus osanikule koosoleku toimumisest üldse ei teatata ning ilma temata võetakse vastu juhatuse, põhikirja või osakapitali muutmise otsused, mis oluliselt riivavad kutsumata jäänud osaniku õigusi. Kui sel juhul hoitaks otsust kolme kuu jooksul kutsumata jäetud osaniku eest saladuses, ei saaks viimane hiljem otsuse vastu enam midagi teha. Selline käsitlus võimaldaks osaniku sisuliselt täielikult ilma õigusliku kaitseta jätta, mis ei saa olla seadusandja valitud regulatsiooni mõtteks. Olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Kuigi seadusandja on osaühingu puhul aktsiaseltsist erinevalt sätestanud

§ 178

lg-s 2 osanike koosoleku otsuste vastuvõtmise korra rikkumise kõrvaldamise võimalusena otsuse heakskiitmise osanike poolt, ei tulene sellest, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel oleks osanik piiratud

§-s 178 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise tähtajaga. TsÜS (2000. a kehtinud redaktsioonis) § 65 ja § 66 lg 2 kohaselt on seadusega oluliselt vastuolus olev juriidilise isiku organi otsus tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 66 lg 1 alusel võib juriidilise isiku organi otsus olla tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega, st kui otsuse vatsuvõtmisel või otsuses endas on rikutud oluliselt ühiskonna arusaamasid õigest ja normipärasest käitumisest. Kolleegium leiab, et seadusandja on reguleerinud aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi

§-s 296 selliselt, et sellise koosoleku otsused ei saa reeglina kehtida. Puudub põhjendus, miks peaks osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi reguleerima teisiti kui aktsiaseltsi omi (

§ 296

). Seega ei ole tegemist mitte seadusandja teadlikult erinevalt reguleeritud küsimusega või teadlikult reguleerimata jäänud küsimusega, vaid lüngaga õiguslikus regulatsioonis. Lünk tuleb kolleegiumi arvates TsÜS § 4 lg 1 kohaselt sisustada analoogia alusel samasuguse reegliga osaühingu kohta ja kohaldada ka osaühingu puhul

§-s 296 sätestatut. 15. Käesolevas asjas on teised osanikud oma osakapitali suurendamise otsusega välistanud kolmanda osaniku märkimise eesõiguse ja muutnud osade jaotust ilma tema nõusolekuta. Kolleegium märgib

§ 193

lg 1 tõlgendamise kohta, et nimetatud säte võimaldab välistada vaid kõigi osanike märkimise eesõiguse ja sedagi vaid 3/4 häälteenamusega kohalolevatest häältest. Tulenevalt

§ 154

lg-st 1 ja § 193 lg-test 1 ja 2 on kolleegium seisukohal, et märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Mõjuva põhjuse olemasolul, st kui ühingu huvid osaniku nõustumist märkimisõiguse välistamisega tungivalt nõuavad, võib osanikult aga nõusolekut nõuda. J. Odar, V. Kõve, J. Luik