KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-7-03 Otsuse kuupäev Tartu, 29. jaanuar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Andres Kasevälja hagi AS

§ 28lg 1 kohaselt antakse kirjalik kutse kätte allkirja vastu.

Apellandi väide, et võlgnikku teavitati täitetoimingust ka ajalehekuulutuse kaudu, millega loetakse TMS § 291 lg 5 kohaselt täitekutse täitemenetlusosalisele kätteantuks, ei ole põhjendatud, sest TMS § 291 lg-le 2 järgi kutsutakse täitemenetlusosaline alles siis ajalehekuulutuse kaudu välja, kui ta ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata. Seega saab täitekutse ajalehekuulutuse kaudu kätteantuks lugeda üksnes TMS § 291 lg-s 2 sätestatud eeltingimustel, s.o juhul, kui kutset ei ole võimalik asjaosalisele kätte anda tavalisel viisil (allkirja vastu). Apellandi väide, et vastustaja oli teadlik täitemenetluse algatamisest ja selle varasemast käigust, ei ole asjassepuutuv, sest nimetatud teadmine ei võta ära asjaosalise õigust saada õigeaegselt teavet kõigi täitetoimingute kohta. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuses palub kohtutäitur J. Pajuste ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kohtutäitur J. Pajuste
2. mail
3. a korraldatud enampakkumine kehtetuks tunnistamata. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS §
4. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et täitekutse tuleb kätte anda allkirja vastu. Täitekutset ei saa samastada kohtukutsega. Täitemenetluse eesmärk on tagada võimalikult kiire kohtuotsuste ja muude täitedokumentide sundtäitmine. Võlgnik oli teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest, sest ta viibis
5. augustil
6. a toimunud vallasvara arestimise juures. Arestimisaktis märgitud aadress, Ülenurme alevik, on võlgniku enda teatatud. TMS § 26 lg 21 kohaselt peab võlgnik teatama kohtutäiturile oma elukoha ja sidevahendite numbrite muutumisest. Hageja ei ole muutusest kohtutäiturit informeerinud. Võlgniku teavitamine erinevatest täitetoimingutest tähitud kirjaga pikendaks oluliselt täitemenetluse kestust ja muudaks täitemenetluse võlgniku jaoks kulukamaks. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik väidab, et ta ei ole täitekutset kätte saanud, peab kohtutäitur olema võimeline tõendama täitekutse edastamist.

§ 91

lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ainus tõend selle kohta, et ta täitekutset kätte ei saanud, on tema enda ütlus. Kohtutäitur ei saagi täitekutse saatmist teisiti tõendada, kui kajastada kutse saatmise fakti täitetoimikus. Allkirja vastu kutse edastamist ei ole seadusandja ette näinud.

1. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kohtuotsust tuleb muuta põhjenduste osas.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et täitemenetluse seadustikus ei ole täpselt reguleeritud täitekutse saatmise viis ja kättetoimetamise kord, ning leiab, et seaduse analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamine täitemenetluse algatamise järel võlgnikule saadetud täitekutse kätteandmisele on õigustatud. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri TMS § 29 lgs 1 sätestatud kohtutäituri vastuvõtule ilmumist nõudva kutse kättetoimetamise korda. Analoogia alusel kohaldatavad esmase täitekutse kätteandmise rangemad nõuded võimaldavad võlgnikul saada teada tema suhtes algatatud täitemenetlusest ning võla kohese tasumisega rahuldada kiiresti sissenõudja nõue ja vältida täitekulude suurenemist. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega selles, et kirjalik täitekutse tuleb võlgnikule kätte anda igal juhul allkirja vastu (

§ 28lg 1).

Täitekutse kätteandmine ainult allkirja vastu ei vasta täitemenetluse tõhususe eesmärgile ega tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. TMS § 29 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur pärast täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ja teatab võlgnikule täitedokumendi saamisest, võlgniku õigustest ja kohustustest ning teeb ettepaneku võlg tasuda. Kolleegium leiab, et TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada

§-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja

§ 30

. Kui võlgnik ei ilmu kutse peale kohtutäituri juurde või tema viibimiskohta ei teata, siis kuulub kohaldamisele TMS § 291 lg

1. Täitekutse sellisel viisil kättetoimetamisega on võlgnikule efektiivsemalt tagatud täitemenetlusest ning oma õigustest ja kohustustest teadasaamine ning võlgnik ei saa kohtutäituri juurde ilmumata jätmisega takistada ega oluliselt venitada täitemenetlust.
2. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-92-01 (RT III 2001, 17, 186) väljendatud arvamuse juurde, et TMS § 291 lg 1 alusel tuleb ka enampakkumisest võlgnikku ja teisi täitemenetlusosalisi teavitada täitekutsega. Enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist. Samas leiab kolleegium, et sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse tõhususe huvides piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Kutse tekst lisatakse täitetoimikusse. Kohtutäitur võib TMS § 291 lg 1 järgi kirjaliku täitekutse edastada ka faksi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Selliseks sidevahendiks võib olla samuti elektronpost. Kui kohtutäitur on eelmainitud viisil võlgnikule edastanud kirjaliku täitekutse enampakkumisele ja avaldanud TMS § 61 sätestatud viisil enampakkumise kuulutuse, ei takista võlgniku täitetoimingu juurde ilmumata jätmine täitetoimingu läbiviimist. Täitemenetluse seadustik ei sätestata enampakkumise edasilükkamise võimalust põhjusel, et võlgnik ei ilmunud enampakkumisele.
3. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (

§ 91

lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väiteid. Hageja suhtes on täitekutse mittesaamise tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu pidi kohtutäitur tõendama, et hagejale saadetud täitekutse sisaldas informatsiooni täitetoimingu - enampakkumuse kohta. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu otsuse põhjendusega, et täituri märge täitetoimikus kutse saatmise kohta ei tõenda, et hagejale teatati kirjaliku täitekutsega enampakkumise toimumisest. Kohtud ei ole tuvastanud ega kostja kassatsioonkaebuses väitnud, et täitetoimikus on kirjalik kutse enampakkumise toimumise kohta. Märkest kutse saatmise kohta ei saa järeldada täitekutse sisu. L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik