3-1-1-15-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-15-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

1. jaanuar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi V. P. süüdistus KrK § 139 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Narva Linnakohtu
3. detsembri
4. a määrus kriminaalasjas nr 10-10-6/02 V. P. karistuse kandmisest vabastamata jätmise ja talle mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Narva Prokuratuuri abiprokurör Innokenti Men"ikovi eriprotest, V. P. kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuki erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss ja V. P. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Resolutsioon
7. Tühistada Narva Linnakohtu
8. detsembri
9. a määrus, millega pöörati täitmisele Narva Linnakohtu
10. märtsi
11. a kohtuotsus V. P. karistamise kohta vabadusekaotusega viis kuud ja jäeti rahuldamata prokuröri taotlus V. P. vabastamiseks karistuse kandmisest.
12. Vabastada V. P. Narva Linnakohtu
13. märtsi
14. a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest.
15. Eriprotest ja erikaebus rahuldada.
16. Kohtukulu vandeadvokaadi osavõtu eest 613,60 kr (kuussada kolmteist krooni ja kuuskümmend senti) jätta riigi kanda. Määrus jõustub
17. jaanuaril
18. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
19. Narva Linnakohtu
20. märtsi
21. a otsusega tunnistati V. P. süüdi KrK § 139 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega viis kuud. Kohus määras, et seda karistust ei pöörata täitmisele, kui V. P. ei pane katseaja - ühe aasta kestel toime uut kuritegu või haldusõiguserikkumist ja täidab temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. V. P. tunnistati süüdi selles, et
22. oktoobril
23. a varastas ta Narvas X 1 asuva maja trepikojast majapidamiskoti ja selles sisaldunud vara 459 krooni väärtuses.
25. septembril
26. a esitas kriminaalhooldaja Olga Klink Narva Linnakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku saata V. P. karistust kandma. Ettekande kohaselt ei täitnud süüdimõistetu temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ega kohustusi. Narva Linnakohtu
27. oktoobri
28. a määrusega kuulutati ta tagaotsitavaks ning
29. oktoobril
30. a peeti kinni ja võeti vahi alla.
31. detsembril
32. a Narva Linnakohtu istungil esitas Narva Prokuratuuri abiprokurör Innokenti Men"ikov KarSRS § 1 lg 3 alusel kohtule taotluse V. P. karistuse kandmisest vabastamiseks.
33. Narva Linnakohtu
34. detsembri
35. a määrusega pöörati linnakohtu
36. märtsi
37. a kohtuotsusega V. P.-le mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kohus leidis, et V. P. ei järginud tahtlikult ja ilma põhjuseta kontrollnõudeid ega täitnud talle pandud kohustusi. Kohus märkis määruse põhistavas osas, et prokuröri taotlus vabastada V. P. karistuse kandmisest KarSRS § 1 alusel ei kuulu rahuldamisele, sest puudub alus tema karistuse kandmisest vabastamiseks. Kohus viitas seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
38. novembri
39. a otsusele nr 3-1-1-116-02 ja märkis, et V. P. poolt toimepandud tegu oli teo toimepanemisel kvalifitseeritav kuriteona, mitte haldusõiguserikkumisena. Määruses märgiti, et selle peale võib esitada kaebuse Viru Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
40. Narva Linnakohtu
41. detsembri
42. a määruse peale esitas eriprotesti Narva Prokuratuuri abiprokurör Innokenti Men"ikov. Prokurör palub määruse tühistada ja V. P. KarSRS § 1 lg 3 alusel karistuse kandmisest vabastada, sest tema poolt toimepandud tegu kvalifitseerub KarSRS § 218 lg 1 järgi väärteona. Protesti esitaja leiab, et määruses tehtud viide Riigikohtu
43. novembri
44. a lahendile nr 3-1-1-116-02 on ekslik, sest selle otsusega lahendati küll alla 1000 krooni väärtusega asja vargust, kuid selles esines süüteokoosseisus sätestatud raskendav asjaolu - varguse toimepanemine korduvalt. V. P. mõisteti süüdi KrK § 139 lg 1 järgi 459 krooni väärtuses asjade varguses, mis alates
45. septembrist
46. a on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi väärteona ning seetõttu tuleb ta vastavalt KarS § 5 lg-le 2 ja KarSRS § 1 lg-le 3 karistuse kandmisest vabastada.
47. V. P. kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuki erikaebuses palutakse sarnaselt eriprotestis toodud alustega Narva Linnakohtu kohtuniku
48. detsembri
49. a määrus tühistada ja vabastada V. P. karistuse kandmisest. Lisaks eeltoodule leiab kaitsja, et kohus ei arvestanud V. P. karistuse täitmisele pööramisel viimase tervislikku seisundit - invaliidsust.
50. Riigikohtu istungil palusid riigiprokurör ja süüdimõistetu kaitsja tühistada Narva Linnakohtu
51. detsembri
52. a määrus ja vabastada V. P. karistuse kandmisest protestis ja kaebuses märgitud alustel. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
53. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel karistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel tuleb kohtul tuvastada, kas tegu, mille eest isikut karistati, on kuriteona karistatav ka kehtiva kriminaalseaduse järgi. Juhul, kui see tegu ei ole enam kuriteona karistatav, on varem mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine välistatud.
54. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks ette nähtud menetluskord erineb karistusõiguse reformiga kaasnenud ja Karistusseadustiku rakendamise seaduses sätestatud kriminaalkaristuse kandmisest vabastamiseks ettenähtud korrast. Erinev on ka neis menetlustes tehtava kohtu määruse peale kaebuse esitamise kord. Sellest tulenevalt leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et juhul kui kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande menetlemise käigus taotleb prokurör süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamist KarSRS §-s 1 sätestatud alustel, tuleb kohtul lahendada kõigepealt prokuröri taotlus, ehk küsimus sellest, kas süüdimõistetu kuulub karistuse kandmisest vabastamisele või mitte. Süüdimõistetu vabastamisel karistuse kandmisest KarSRS § 1 lg-te 1-3 alusel ei ole karistuse täitmisele pööramisel tähtsust omavad asjaolud, nagu kas ja kuidas on süüdimõistetu täitnud temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning kas nende mittetäitmine tingib süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma, enam asjasse puutuvad. Prokuröri taotlus tuleb KarSRS § 1 lg 6 kohaselt lahendada määrusega, mille peale süüdimõistetul on õigus esitada erikaebus ja prokuröril eriprotest Riigikohtule viie päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande menetlemise jätkamine on sel juhul võimalik pärast kõnealuse määruse jõustumist.
55. V. P. karistuse kandmisest vabastamata jätmisel on kohus ekslikult tuginenud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
56. novembri
57. a otsusele nr 3-1-1-116-
58. Selles otsuses (RT III 2002, 35, 379) on vastupidiselt Narva Linnakohtu
59. detsembri
60. a määruse järeldustele märgitud, et KarSRS § 1 kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, kas isiku poolt toimepandud tegu, mis oli kuritegu Kriminaalkoodeksi järgi, on kuritegu ka Karistusseadustiku järgi. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg-te 1 ja 3 kohaselt vabastatakse karistuse kandmisest isik, kes on süüdi mõistetud Kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis Karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav või kui Karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Kõnealusel juhul ei käsita Karistusseadustik enam kuriteona tegu, milles V. P. on KrK § 139 lg 1 järgi süüdi mõistetud, vaid see on KarS § 218 lg-te 1 ja 2 kohaselt väärtegu, sest varastatu rahaline väärtus 495 krooni ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Seega on V. P. KarSRS § 1 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikuks ja ta tuleb vabastada KrK § 139 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest.
61. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 1 lg-test 1 ja 3 ning § 10 lg-test 6-7 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium erikaebuse ja eriprotesti, tühistab Narva Linnakohtu
62. detsembri
63. a määruse ja vabastab V. P. Narva Linnakohtu
64. märtsi
65. a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris