← Eesti

3-1-1-16-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-16-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

  1. jaanuaril
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi R. L. süüdistuses KrK § 1481 lg-te 1 ja 10 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a määrus R. L. kaitsja Paul Järve erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta kriminaalasjas nr 2-1/1151/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. L. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar
  6. a Istungil osalenud isikud R. L. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, riigiprokuröri Marge Püss Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. detsembri
  9. a määrus R. L. kaitsja vandeadvokaat P. Järve erikaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ning saata erikaebus sisuliseks arutamiseks samale kohtule.
  10. Kaitsja erikaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Kriminaalasjas nr 99221000046 (Pärnu Maakohtu järgi nr 1-197/1999) asendati Pärnu Maakohtu
  12. aprilli
  13. a määrusega R. L. suhtes kohaldatud tõkend vahi all pidamine tõkendiga kautsjon. Kautsjoni summaks määras kohus 512 500 krooni. Pärnu Maakohtu
  14. detsembri
  15. a ja
  16. veebruari
  17. a määrustega anti R. L. selles kriminaalasjas kohtu alla süüdistatuna KrK § 17 lg 4 - § 1481 lg 7 ja § 17 lg 6 § 1481 lg 7 järgi. Kriminaalasjas nr 01221000740 (Pärnu Maakohtu järgi nr 1-354/2002) kohaldati R. L. suhtes alates
  18. jaanuarist 2002 tõkendit vahi all pidamine. Pärnu Maakohtu
  19. juuli
  20. a määrusega anti R. L. selles kriminaalasjas kohtu alla süüdistatuna KrK § 1481 lõigete 1 ja 10, § 1484 lg 1 ning § 1485 lg 1 järgi kuritegudes, mis R. L. pani süüdistuse kohaselt toime ajavahemikul oktoober 1999 kuni detsember
  21. Juhindudes KarSRS § 3 lõigetest 1 ja 6 lõpetas Pärnu Maakohus oma
  22. septembri
  23. a määrusega kriminaalmenetluse R. L. süüdistuses KrK § 1484 lg 1 ja § 1485 lg 1 järgi. Pärnu Maakohtu
  24. oktoobri
  25. a määrusega ühendati kriminaalasi nr 99221000046 (1-197/1999) ja kriminaalasi nr 01221000740 (1-354/2002) ühiseks menetlemiseks. Ühendatud kriminaalasja numbriks loeti 99221000046 (1-197/1999).
  27. novembri
  28. a kohtuistungil esitasid R. L. kaitsjad Paul Järve ja Toomas Alp kohtule taotluse R. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine tühistamiseks ja tema vabastamiseks vahi alt. Pärnu Maakohtu
  29. novembri
  30. a määrusega jäeti R. L. kaitsjate taotlus rahuldamata. Maakohus märkis, et kaitsjate taotlus R. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine tühistamiseks ei ole põhjendatud, kuna tõkendi kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Samuti asus kohus seisukohale, et puudub alus teise R. L. suhtes kohaldatud tõkendi - kautsjon - tühistamiseks, kuna KrMK § 711 lg 7 kohaselt otsustatakse kautsjoni tagastamine kriminaalasjas otsuse tegemisel või menetluse lõpetamisel.
  31. Pärnu Maakohtu
  32. novembri
  33. a määruse peale esitas
  34. novembril
  35. a erikaebuse R. L. kaitsja P. Järve, kes palus tühistada nii maakohtu määruse kui ka R. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine.
  36. Tallinna Ringkonnakohtu
  37. detsembri
  38. a määrusega jäeti R. L. kaitsja erikaebus Pärnu Maakohtu
  39. novembri
  40. a tõkendi muutmisest keeldumise määruse peale läbi vaatamata. 4.1 Ringkonnakohus asus seisukohale, et esitatud erikaebus ei kuulu sisuliselt läbivaatamisele, kuna AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõkendi muutmisest keeldumine erikaebe korras vaidlustatav. Seejuures osundas ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  41. veebruari
  42. a määrusele nr 3-1-1-36-
  43. 4.2 Samuti leidis kohtukolleegium, et käesoleva küsimuse lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et enne kriminaalasjade ühendamist oli R. L. suhtes teises kriminaalasjas tõkendina kohaldatud kautsjon. Ringkonnakohus märkis, et varem esitatud R. L. erikaebuste läbivaatamisel ilmnes, et süüdistuse kohaselt on R. L. kuritegelik käitumine jätkunud ka pärast seda, kui ta seoses kautsjoni kohaldamisega vahi alt vabastati. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  44. Tallinna Ringkonnakohtu
  45. detsembri
  46. a erikaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitas Riigikohtule erikaebuse R. L. kaitsja P. Järve, kes palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata oma
  47. novembri
  48. a erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. 5.1 Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohtu viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  49. veebruari
  50. a määrusele on ekslik, kuna ringkonnakohus käsitles kaitsja taotlust vääralt R. L. suhtes valitud tõkendi muutmise taotlusena. Kaitsja rõhutab, et ta ei taotlenud mitte tõkendi vahi all pidamine muutmist, vaid tühistamist, kusjuures tõkendi tühistamise taotlemiseks tekkis täiesti uus iseseisev alus. Kaitsja osutab asjaolule, et Pärnu Maakohus ühendas
  51. oktoobri
  52. a määrusega kriminaalasja nr 99221000046 (1197/1999) ja kriminaalasja nr 01221000740 (1-354/2002) ühiseks menetlemiseks ning luges ühendatud kriminaalasja numbriks 99221000046 (1-197/1999). Kuna kriminaalasjas nr 99221000046 kohaldati R. L. suhtes alates
  53. aprillist
  54. a tõkendit kautsjon, kriminaalasjas nr 01221000740 aga alates
  55. jaanuarist
  56. a tõkendit vahi all pidamine, on käesolevaks ajaks tekkinud olukord, kus ühes kriminaalasjas kehtib kohtualuse suhtes kaks eriliigilist tõkendit - kautsjon ja vahi all pidamine. Vastavalt KrMK § 66 lg-le 1 kohaldatakse kriminaalasjas vaid ühte samas sättes loetletud tõkenditest. Kaitsja leiab, et kuivõrd ühendatud kriminaalasja numbriks loeti 99221000046 (1-197/1999), s.o selle kriminaalasja number, kus R. L. suhtes oli varasemalt kohaldatud tõkendit kautsjon, ning kuna kahe tõkendi paralleelne kohaldamine kohtualuse suhtes ei ole seadusega lubatud, tuleb R. L. suhtes kriminaalasjas nr 01221000740 (1-354/2002) hilisemalt valitud tõkend - vahi all pidamine - tühistada. See tõkend oleks tulnud tühistada kriminaalasjade ühendamisel, s.o
  57. oktoobril
  58. a. 5.2 Tuginedes Põhiseaduse § 24 lg-le 5 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  59. jaanuari
  60. a määrusele nr 3-1-1-121-01 asutakse erikaebuses seisukohale, et kuna Pärnu Maakohtu
  61. novembri
  62. a määrus R. L. suhtes valitud tõkendi vahi all pidamine muutmata jätmise kohta on otsustus R. L. vabaduse jätkuva piiramise lubamise kohta uutel asjaoludel, peab isikule ja tema kaitsjale olema tagatud erikaebeõigus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  63. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  64. detsembri
  65. a kohtumäärusest ei selgu, millistel põhjendustel jõudis kohtukoosseis järeldusele, et tegemist on erikaebusega maakohtu määruse peale, millega keelduti tõkendit muutmast. Nii R. L. kaitsja erikaebuses maakohtule, Pärnu Maakohtu
  66. novembri
  67. a määruses kui ka kaitsja erikaebuses ringkonnakohtule räägitakse tõkendi - vahi all pidamine - tühistamisest. Sama on nentinud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma
  68. detsembri
  69. a määruse sissejuhatavas osas, kuid resolutiivosas on motiveerimatult asutud seisukohale, et tegemist on kaebusega tõkendi muutmisest keeldumise määruse peale. Olukorda, kus isikult võetakse motiveerimatult õigus oma süüdistusasjas tehtud otsustuse läbivaatamisele kõrgemalseisvas kohtus hindab Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis AKKS § 64 p 1 kohaselt toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Seega tuleb kaitsja erikaebus rahuldada osas, millega taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu
  70. detsembri
  71. a kohtumääruse tühistamist ning erikaebuse saatmist samale kohtule uueks sisuliseks arutamiseks.
  72. Puudutamata käsitletava erikaebuse sisulise lahendamise tulemust, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium, arvestades püstitatud küsimuste uudsust ning järgides KrMK § 1 p-s 4 sätestatut, vajalikuks juhtida tähelepanu alljärgnevale. 7.
  73. Kehtiv kriminaalmenetluse seadus ei välista kategooriliselt olukorda, kus ühe isiku süüdistusasju menetletakse erinevate menetlejate poolt mitmes menetluses. Selliste asjade menetlemine erinevate menetlejate poolt on lubatud tõepoolest vaid siis, nagu seda rõhutatakse KrMK § 118
  74. lõikes - kui see on hädavajalik ning kui see ei avalda mõju kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele uurimisele ja lahendamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga seisukohal, et üheaegselt samas maakonnas uuritavad või kohtus lahendatavad kriminaalasjad tuleb vastavalt KrMK § 118 lg 1 alusel ühendada ühiseks menetlemiseks, nagu seda tegi Pärnu Maakohus ka käsitletavas süüdistusasjas. 7.
  75. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt kriminaalasjade ühendamisel oleks erinevate kriminaalasjade registratsiooninumbril ka õiguslik tähendus. Registratsiooninumber on pelgalt asjaajamise kategooria, mis peab kindlustama materjalide registreerimise, nende liikumise jälgimise, säilitamise ja täitma ka muid eesmärke, mis ei ole seotud asja sisulise lahendamise aluseks olevate asjaoludega. Seetõttu ei oma R. L. tõkendi valiku küsimuse otsustamisel vähimatki tähtsust asjaolu, millise numbriga kriminaalasjas milline tõkend valiti. 7.
  76. KrMK § 66 lg 1 annab selge ning üheselt mõistetava juhise - isiku suhtes võidakse kohaldada ühte järgnevalt ammendavalt loetletud tõkenditest. Kui ühendatakse erinevad kriminaalasjad, kus isiku suhtes on valitud erinevad tõkendid, tuleb lahendada ka küsimus, milline tõkend jääb kehtima ühendatud kriminaalasjas. R. L. asjas seda tehtud ei ole ning kaitsja on sellele õigustatult tähelepanu juhtinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinkohal, et kautsjon erineb kõikidest teistest tõkendi liikidest selle poolest, et pole otsekohaldatav, vaid temaga võidakse asendada teine tõkend - vahi alla võtmine. Seoses sellega tuleb leida vastus küsimusele, kas kahe kriminaalasja materjalide põhjal esineb küllaldane alus R. L. suhtes ühes kriminaalasjas valitud tõkendi - vahi all pidamine - kohaldamiseks ka ühendatud kriminaalasjas või tuleb see tühistada ning jätta tõkendiks kautsjon, so. tõkend mis on valitud teises kriminaalasjas ning mida pole menetluse käesolevas järgus vaidlustatud. Vajalik on ka kaaluda, kas R. L. on rikkunud kautsjoni tingimusi. See võimaldab lahendada küsimuse, kas R. L. suhtes tõkendi vahi all pidamine valiku korral tuleb tõkend kautsjon tühistada KrMK § 78 korras, mis tingib kautsjoniks makstud summa viivitamatu tagastamise või tuleb kohaldada KrMK § 711 lg-s 6 sätestatut. Eeltoodu alusel ning juhindudes AKKS § 72 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja §-st 77, tuleb kaitsja erikaebus rahuldada ning Pärnu Maakohtu
  77. novembri
  78. a määruse peale esitatud erikaebus R. L. suhtes saata sisuliseks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.