Obsah (6)

§ 15§ 40§ 47§ 45§ 139§ 41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-9-03 Otsuse kuupäev 6. veebruar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi O.S. s

§ 15

lg 2 - § 139 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 21/748/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Alar Kirs, kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
3. jaanuar
4. a Istungil osalenud isikud O.S. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a otsus O.S. süüdistusasjas

§ 15lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi.

1. Saata kriminaalasi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Välja mõista O.S-lt 920 krooni ja 40 senti (üheksasada kakskümmend krooni ja nelikümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
3. veebruaril
4. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tallinna Linnakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega tunnistati O.S. süüdi

§ 15lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ning § 2025 lg 1 järgi.

Teda karistati vastavalt kaheksa kuu vabadusekaotusega ja kahe kuu arestiga.

§ 40

lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaheksa kuud vabadusekaotust.

§ 47

alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimuslikult üheaastase katseajaga kohaldamata.

§ 45alusel luges kohus mõistetud karistusest kantuks O.S.

poolt vahi all viibitud aja

1. kuni
2. augustini
3. Seda kohtuotsust ei vaidlustatud. 2.1 Tallinna Linnakohtu
4. juuni
5. a otsusega tunnistati O.S.

§ 15

lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et tema, olles varem karistatud

§ 139järgi, toimetas 17.

oktoobril

1. a kella 13.30 paiku K kaupluses kauba eest tasumata kassadest mööda ühe Daiwa Terminaator spinningu, maksumusega 2147 krooni, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Linnakohus mõistis O.S-le selle teo eest karistuseks viis kuud vabadusekaotust. Kuna kirjeldatud teo pani O.S. toime enne Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse tegemist, luges kohus O.S-le selle kuriteo eest mõistetud karistuse

§ 40lg 3 alusel kaetuks Tallinna Linnakohtu 31.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud karistusega. 2.2 Samuti tunnistati O.S. Tallinna Linnakohtu
2. juuni
3. a otsusega

§ 15lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et ta püüdis 15.

novembril

1. a kella 18.55 paiku salaja varastada kauplusest M meeste pükse Nike maksumusega 895 krooni, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia, kuna ta peeti kassast mööda minnes turvatöötaja poolt kinni. Veel tunnistas kohus O.S. Kriminaalkoodeksi samade sätete järgi süüdi selles, et ta püüdis
2. detsembril
3. a kella 18.55 paiku kaupluses P salaja varastada võõrast vara " 8 pakendit Merehõrgutistega maksumusega 78 krooni tükk, kokku summas 624 krooni, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna turvatöötaja pidas ta kinni.
4. novembril ja
5. detsembril
6. a toime pandud tegude eest karistas linnakohus O.S. kaheksa kuu vabadusekaotusega.

§ 41alusel liitis Tallinna Linnakohus selle karistuse osaliselt sama kohtu 31.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud karistusega ja mõistis O.S-le lõplikuks karistuseks üks aasta ja kaks kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus
2. aprilli
4. Tallinna Linnakohtu
5. juuni
6. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse O.S. kaitsja Karina Paatsi, kes palus täpsustada Tallinna Linnakohtu
7. juuni
8. a otsust O.S-le lõpliku karistuse mõistmise osas täiendusega, mille kohaselt loetakse

§ 45

alusel O.S-le mõistetud lõplikust karistusest kantuks enne Tallinna Linnakohtu

1. oktoobri
2. a otsust eelvangistuses oldud aeg - üksteist päeva.
3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
6. juuni
7. a otsus osas, millega O.S. oli tunnistatud süüdi
8. novembril ja
9. detsembril
10. a toimepandud vargusekatsetes. Samuti tühistas ringkonnakohus linnakohtu otsuse

§ 40lg 3 ja § 41 alusel karistuste liitmise osas.

Apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. 4.1 Ringkonnakohus märkis, et alates

1. septembrist
2. a kehtiva Karistusseadustiku § 5 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, kuid teo karistatavust välistaval, karistust kergendaval või muul viisil isiku olukorda leevendaval seadusel on tagasiulatuv jõud. Kohtukolleegium osutas, et kuni Karistusseadustiku kehtestamiseni loeti kriminaalkorras karistatavaks vargus, kui varastatu rahaline väärtus ületas 600 krooni. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tulenevalt KarS §-st 218 ja § 44 lgst 2 loetakse varavastaseks kuriteoks KarS § 199 (vargus) tähenduses, kui äravõetava võõra vallasasja rahaline väärtus ületab 1000 krooni. Eeltoodust järeldas ringkonnakohus, et käesolevas kriminaalasjas tuleb kohaldada teo karistatavust välistavat seadust (Karistusseadustikku), mille kohaselt ei kuulu O.S. poolt
3. novembril ja
4. detsembril
5. a toimepandud teod enam kriminaalõiguslikule hindamisele, kuna need olid suunatud väheväärtusliku asja vastu. Kohtukolleegium leidis, et O.S. süüditunnistamine nende varguse katsete toimepanemises tuleb tühistada ja kriminaalmenetlus KarSRS § 3 lg 6 alusel lõpetada. 4.2 Ringkonnakohus asus seisukohale, et O.S. suhtes langetatud kohtuotsuse osaline tühistamine ei pea kaasa tooma talle mõistetud karistuse muutumist. Kohus märkis, et kuriteo pani O.S. toime
6. oktoobril
7. a, s.o enne tema süüditunnistamist eelmise kohtuotsusega, millega talle mõisteti karistuseks tingimuslik vabadusekaotus. Ringkonnakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas O.S-le mõistetav reaalne vabadusekaotus ei kuulu

§ 40

lg 3 ega § 41 alusel liitmisele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, millest süüdlane tingimisi vabastati. Kohtukolleegium leidis, et eeltoodust lähtuvalt ei puuduta arutuseloleva varguse katse eest mõistetud karistus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust. Kriminaalkolleegium märkis ka, et apellatsioonkaebuses taotletud ajavahemiku lugemine ärakantud karistusaja hulka on küll põhjendatud, kuid käesolevas asjas ei saa seda arvesse võtta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör A. Kirs, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et tühistades O.S. süüdimõistmise kahes varguse katse episoodis, kohaldas ringkonnakohus vääralt kriminaalseadust. 5.1 Kassaatori arvates on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et KarS § 218 lg-s 1 tuuakse ära loetelu asjaoludest, mis välistavad süüteo kvalifitseerimise väärteona - s.o röövimine, väljapressimine ja süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Prokuröri arvates on ringkonnakohus jätnud andmata õigusliku hinnangu asjaolule, et O.S. on varem viiel korral varavastaste kuritegude toimepanemise katsete eest kohtulikult karistatud. Kassaator on seisukohal, et O.S. puhul esineb süüteokoosseisus sätestatud raskendav asjaolu, mistõttu tema tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnustele sõltumata varastatu väärtusest. 5.2 Kassaator rõhutab, et asjaolu, et kuriteo kvalifitseerimiseks

§ 139järgi pidi varastatu väärtus olema vähemalt 600 krooni, Kar

S § 218 lg 2 kohaselt peab see aga olema vähemalt 1000 krooni, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Prokurör märgib, et vastavalt KarSRS § 1 lg-tele 1 ja 3 vabastatakse karistuse kandmisest isikud, kelle poolt toime pandud ja Kriminaalkoodeksi järgi kuriteona kvalifitseeritav tegu ei ole enam karistusseadustiku järgi kuriteona karistatav. Kassaator rõhutab, et O.S. poolt toimepandu oli kuritegu nii enne 1. septembrit 2002 (

§ 139lg 2 p 2 järgi) kui ka pärast 1. septembrit 2002 (Kar

S § 199 lg 2 p 4). Seetõttu ei ole prokuröri arvates asjakohane ka ringkonnakohtu otsuses toodud viide KarS §-le 5. 5.3 Veel leiab kassaator, et ringkonnakohtu ebaõige seisukoht O.S. suhtes kriminaalmenetluse osalise lõpetamise kohta tõi kaasa ka ebaõige karistuste liitmise tühistamise

§ 41järgi.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör kassatsioonprotesti rahuldamist. Kaitsja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab karistusseadustiku
4. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a määrust nr 3-1-1-116-02 RT III 2002, 35, 376). Käsitletavas kriminaalasjas esineb süüteokoosseisus sätestatud raskendava asjaoluna varasem varguse katsete toimepanemine O.S. poolt ning seetõttu on tema poolt enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuritegu karistatav ka KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi. Eeltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinn Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse ja saadab kriminaalasja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Hannes Kiris