← Eesti

3-1-1-2-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-2-03 Otsuse kuupäev

  1. veebruar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi AS X haldusõiguserikkumise asi Reklaamiseaduse § 24 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  3. septembri
  4. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/255 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS X esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver, kassatsioonkaebus; Tarbijakaitseameti esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeister, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar
  6. a Istungil osalenud isikud AS X esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver, Tarbijakaitseameti esindajad U. E. ja vandeadvokaat Indrek Koolmeister Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. septembri
  9. a otsus AS X haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/255 ja saata haldusõiguserikkumise asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  10. AS X esindaja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  11. Tarbijakaitseameti esindaja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
  12. veebruaril
  13. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. oktoobril
  16. a koostas Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja M. K. AS-le X haldusõiguserikkumise protokolli. Protokolli kohaselt ei täitnud AS X Tarbijakaitseameti
  17. septembri
  18. a ja
  19. septembri
  20. a ettekirjutusi ega kõrvaldanud Tallinnas, Y tee Z asuva Play-In kasiino akendel ja C pst asuva Play-In kasiino välisseinal Reklaamiseaduse (RekS) § 19 lg-ga 1 vastuolus olevat fotograafilist reklaami, mis kujutas kasiino interjööri, kasutatavat inventari ja selle juures toimuvat. Sellega rikkus AS X hasartmängu ja mängukohtade reklaami keeldu.
  21. Tallinna Linnakohtu
  22. mai
  23. a otsusega määrati AS-le X RekS § 19 lg-s 1 märgitud hasartmängu ja mängukohtade reklaami keelu korduva rikkumise eest karistuseks rahatrahv 10 000 krooni.
  24. Tallinna Linnakohtu
  25. mai
  26. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse AS X esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver. Apellatsioonkaebuses asuti seisukohale, et haldusõiguserikkumise protokoll koostati ametiisiku poolt, kellel puudus hasartmängu reklaami alase järelevalve pädevus ning see protokoll ei saa olla aluseks AS X haldusvastutusele. Asudes vastupidisele seisukohale on linnakohus vääralt kohaldanud RekS §-i 21 ja Vabariigi Valitsuse
  27. detsembri
  28. a määrust nr
  29. Samuti leiti kaebuses, et kohus kohaldas vääralt RekS §-i 19, kuna asus sisuliselt seisukohale, et hasartmängukoha reklaam on lubatud ainult hasartmängukoha ruumis sees, mistõttu sisuliselt ei ole võimalik hasartmängukohta ka õiguspäraselt tähistada. Ka väideti kaebuses, et otsus on jäänud motiveerimata ja selles puudub hinnang selle kohta, et AS X oleks haldusõiguserikkumises süüdi. 4.
  30. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  31. septembri
  32. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus ja menetlus asjas lõpetati. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et Tarbijakaitseametile antud üldisest reklaamijärelevalve volitusest ei tulene volitust teostada järelevalvet Vabariigi Valitsuse
  33. detsembri
  34. a määruse nr 240 punkti 1 alapunktides 2-4 loetletud asutuste volitusalal, kus piiritletakse Politseiameti, Ravimiameti ja Eesti Panga Pangainspektsiooni pädevus reklaamialase tegevuse järelevalve osas. Ringkonnakohus leidis, et sellest tulenevalt ei ole Tarbijakaitseametil volitusi kõlvatud reklaami, hasartmängu, prostitutsiooni, relvade ja laskemoona reklaamiga seonduvate haldusõiguserikkumiste menetlemiseks. Seetõttu ei olnud haldusõiguserikkumise protokoll õigesti koostatud. 4.
  35. Samas ei nõustunud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium apellandile omistatud väidetega selle kohta, et kasiino interjööri, inventari ja seal toimuvat tegevust kujutavad fotod väljaspool kasiino ruume ei ole RekS § 2 lg-s 1 defineeritud mõiste järgi reklaamiks, vaid on Hasartmängu seaduses nõutud hasartmängu korraldamise koha tähistuseks. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  36. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS X esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver. Kaebuses asutakse seisukohale, et ringkonnakohtu lahend on lõppjäreldustes küll õige, kuid otsuse põhiosast tuleb välja jätta asjaolud, mis käsitlevad AS-i X poolt avalikustatud reklaami vastavust RekS § 2 lg-le
  37. Kaebuses ei nõustuta ringkonnakohtu järeldustega, millest võib välja lugeda, nagu oleks AS X avaldanud keelatud reklaami. Kassaator on seisukohal, et AS X avalikustatud teave oli küll reklaam RekS § 2 lg 1 tähenduses, kuid RekS § 19 lg 1 nõudeid AS X rikkunud ei ole.
  38. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse ka Tarbijakaitseameti esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeister. Kaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu
  39. septembri
  40. a kohtuotsus tühistada ja jätta jõusse Tallinna Linnakohtu
  41. mai
  42. a otsus. Kaebuses märgitakse, et Tarbijakaitseameti üldisi volitusi reklaamialasel järelevalvel ei ole teiste õigusaktidega piiratud ja teises, analoogses haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohus
  43. oktoobri
  44. a lahendis leidnud, et Tarbijakaitseametil on Vabariigi Valitsuse
  45. detsembri
  46. a määruse p 1 alusel pädevus teostada hasartmängualase reklaami järelevalvet. Kaebuse kohaselt on seadusandja andnud Tarbijakaitseametile vahendid riikliku järelevalve teostamiseks ja eripädevust omava ameti poole pöördumine oleks vajalik vaid juhul, kui seadusandja neid vahendeid Tarbijakaitseametile andnud ei oleks. Ka märgitakse kaebuses, et Tarbijakaitseamet on aastatel 2000 kuni 2001 menetlenud 14 hasartmängu reklaaminõuete rikkumise asja, 13 eksitava reklaami asja, 10 alkoholi reklaaminõuete rikkumise asja jne. Samuti märgitakse kaebuses, et mõningane tekstoloogiline ebaselgus RekS § 21 lg 1 sisustamisel on nüüdseks kõrvaldatud Vabariigi Valitsuse
  47. detsembri
  48. a määruse nr 240 muutmisega
  49. juuli
  50. a määrusega nr 220, mille kohaselt reklaamialase tegevuse järelevalvet teostavad Tarbijakaitseamet ning Ravimiamet. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  51. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et
  52. oktoobril
  53. a oli Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja pädev koostama AS-le X haldusõiguserikkumise protokolli RekS § 19 lg-s 1 sätestatud hasartmängu ja mängukoha reklaami keelu rikkumise kohta. 7.
  54. Tarbijakaitseseaduse § 8 lg 2 kohaselt sätestatakse keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta eraldi seadusega või seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Valitsuse määrusega. RekS § 19 lg 1 keelab hasartmängu ja mängukohtade reklaami, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et reklaami selline piiramine on kehtestatud eelkõige tarbija kaitse eesmärgil. 7.
  55. Reklaamiseaduse § 21 lg 1 sätestab, et reklaamialase tegevuse järelevalvet teostavad Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutused Reklaamiseaduse ja teiste õigusaktidega sätestatud alustel, viisil ja piires. RekS § 21 lg 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse
  56. detsembri
  57. a määruse nr 240 (RT I 1997, 88, 1489) punkti 1 alapunktides 1-4 olid kuni
  58. juulini
  59. a reklaamialase tegevuse järelevalvet teostavate asutustena loetletud Tarbijakaitseamet, Politseiamet, Ravimiamet ja Eesti Panga Pangainspektsioon. Tarbijakaitseamet teostas üldist reklaamialast järelevalvet, sealhulgas järelevalvet eksitava reklaami, lastele suunatud reklaami, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete reklaami, mürgise, tuleohtliku ja muul viisil ohtliku toote reklaami ning finantsteenuse reklaami osas, Politseiamet aga kõlvatu reklaami, hasartmängu ja prostitutsiooni ning relvade ja laskemoona reklaami osas. 7.
  60. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et osundatud määruse alusel oli Tarbijakaitseamet pädev teostama reklaamialase tegevuse järelevalvet ka hasartmängu reklaami osas. Selline järeldus tuleneb määruse punkti 1 alapunkti 1 sõnastusest, mille kohaselt Tarbijakaitseamet teostas üldist reklaamialast järelevalvet. Üldine reklaamialane järelevalve hõlmab aga reklaamina käsitatavat kogu teavet, ja seda nii reklaamile esitatavate üldnõuete kui ka piirangute ja eritingimuste osas. Määruse punkti 1 alapunktis 1 Tarbijakaitseametile antud üldise reklaamialase järelevalve teostamise volituse järel sõnaga "sealhulgas" algav loetelu on näitlik ega ole ammendav. Kuivõrd kõnealuse määrusega ei antud Politseiametile, Ravimiametile ega Eesti Panga Pangainspektsioonile üldist pädevust reklaamialase tegevuse järelevalvel, loetleti viimatinimetatud asutuste reklaamialase järelevalve pädevus aga ammendavalt. Nii teostas Politseiamet järelevalvet üksnes kõlvatu reklaami, hasartmängu ja prostitutsiooni ning relvade ja laskemoona reklaami osas. Samas ei piiratud Politseiametile sellise pädevuse andmisega Tarbijakaitseameti reklaamialase järelevalve pädevust samades valdkondades. Nii võisid tulenevalt RekS § 21 lg-st 1 ja Vabariigi Valitsuse
  61. detsembri
  62. a määruse nr 240 punkti 1 alapunktidest 1 ja 2 teostada hasartmängu reklaami osas järelevalvet nii Tarbijakaitseamet kui ka Politseiamet. 8.
  63. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 5 lg 6 kohaselt on hasartmängu ja mängukohtade reklaam keelatud, välja arvatud mängukohas tehtav reklaam ning nõuded hasartmängu reklaamile sätestab Reklaamiseadus. Ka RekS § 19 lg-st 1 tuleneb, et hasartmängu ja mängukohtade reklaam on keelatud, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas. Osundatud sätetest nähtub üheselt, et hasartmängu ja mängukoha reklaam on lubatud üksnes kohas, kus hasartmängu korraldatakse. Igal pool mujal on see reklaam keelatud. Erinevalt Reklaamiseaduses näiteks alkohoolsete jookide reklaami osas kohaldatud regulatsioonist on hasartmängu ja mängukoha reklaam seega keelatud nii väljaspool mängukohta kui ka selle vahetus läheduses. 8.
  64. Hasartmänguseaduse § 7 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et hasartmängu võib korraldada üksnes selleks määratud ruumis, kus on samaaegselt keelatud muu majandustegevus peale valuutavahetuse ja toitlustamise. HasMS § 8 lg 7 keelab alla 21 - aastaste isikute viibimise ruumis, kus hasartmängudest korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit. Eeltooduga on põhjendatud AS X esindaja väide selle kohta, et võimaldamaks hasartmängu korraldajal tegutseda oma ainsal lubatud tegevusalal ja välistamaks olukorda, et ruumi, milles korraldatakse hasartmänge, satub isikuid, kelle viibimine seal on keelatud või kes ei soovi seal viibida, peab olema võimalik hasartmängu korraldamise ruumi mingil viisil tähistada. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu aga AS X esindaja väitega selle kohta, et igasugune hasartmängukoha tähistamine on vaadeldav reklaamina RekS § 2 lg 1 mõttes. Reklaamiseaduse § 2 lg 1 kohaselt käsitletakse reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. Samas sätestab RekS § 3 lg 1, et reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et sellest tulenevalt on võimalik hasartmängukoha tähistamine ka viisil, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures ei tekita sellest arusaamist, et tegemist on reklaamiga, s.o viisil, mis ei lähe vastuollu Reklaamiseaduses sisalduva hasartmängu ja mängukoha reklaami keeluga väljaspool mängukohta. See, kas hasartmängu koha tähistamiseks mängukohal avaldatud teave on vaadeldav reklaamina, on igal konkreetsel juhul fakti küsimus, mille lahendamine sõltub sellest, kas avaldatud teave oma sisult, kujunduselt ja esitusviisilt on tavalise tähelepanu juures mõistliku arusaama järgi hinnates vaadeldav reklaamina või lihtsalt teabena mängukoha asukohast. Kõnealusel juhul puudub aga vaidlus selle üle, et Tallinnas, Mustamäe tee 43 asuva Play-In kasiino akendel ja Sõpruse pst 222 asuva Play-In kasiino välisseinal oli avaldatud hasartmängu reklaam RekS § 2 lg 1 tähenduses, mitte aga üksnes teave sellest, et hoones asub hasartmängu mängukoht.
  65. Toodud põhjendustel ja juhindudes VMS § 174 p 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  66. septembri
  67. a otsuse AS X haldusõiguserikkumise asjas ja saadab asja Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks, sest uue otsuse tegemine Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt raskendaks AS X olukorda. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.