← Eesti

3-1-1-23-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-23-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

  1. veebruar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi T. H. (praegu L.) süüdistuses KrK § 129 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Saare Maakohtu
  3. novembri
  4. a määrus kriminaalasjas nr 1-71/1999 süüdimõistetu T. H. vabastamise kohta KrK § 129 lg 2 järgi mõistetud karistuse kandmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. L. (endine H.), erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar
  6. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon
  7. Jätta erikaebus rahuldamata.
  8. Saare Maakohtu
  9. novembri
  10. a määrus T. H. vabastamise kohta KrK § 129 lg 2 järgi mõistetud karistuse kandmisest jätta muutmata. Määrus jõustub
  11. veebruaril ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Saare Maakohtu
  13. novembri
  14. a otsusega tunnistati T. H. H. H.-i taotlusel alustatud erasüüdistusmenetluses süüdi KrK § 129 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga viiskümmend päevamäära, s.o 2050 krooni. Kohtuotsusega mõisteti T. H.-lt riigituludesse sundraha summas 800 krooni ja 6370 krooni ekspertiisitasu. Kaebemenetluse käigus maakohtu otsust ei muudetud. Kannatanu H. H.-le tagastati tema poolt kriminaalasjas tasutud kautsjon 1230 krooni.
  16. oktoobril
  17. a esitas Saaremaa Prokuratuuri abiprokurör Jüri Reede Saare Maakohtule KarSRS § 1 lg 1 alusel taotluse T. H. vabastamiseks talle Saare Maakohtu
  18. novembri
  19. a otsusega mõistetud karistusest. Taotluses märgiti ühtlasi, et Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsalt saadud andmete kohaselt oli T. H.-le karistuseks mõistetud rahatrahv
  20. septembri
  21. a seisuga tasumata.
  22. Saare Maakohtu
  23. novembri
  24. a määrusega abiprokuröri taotlus rahuldati ja T. H. vabastati KarSRS § 1 lg 1 alusel Saare Maakohtu
  25. novembri
  26. a otsusega mõistetud karistuse, rahatrahv viiskümmend päevamäära, kandmisest. Samuti kustutati karistusregistrist tema karistusandmed. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  27. Saare Maakohtu
  28. novembri
  29. a määruse peale esitas erikaebuse T. L. (endine H.), kes palub tühistada Saare Maakohtu
  30. novembri
  31. a kohtuotsuse ka sundraha, ekspertiisitasude ja kautsjoni kohta, nii et kogu rahaline kulu ja arvete tasumine langeks H. H.-le, kelle taotluse alusel erasüüdistusmenetlust alustati. Erikaebuse esitaja osutab, et kuna Saare Maakohtu
  32. novembri
  33. a otsus ei koosnenud üksnes rahatrahvist, ei olnud selle otsuse kustutamine täielik. Veel palutakse erikaebuses prokuröril algatada nii kohtuasja 1-71/1999 menetlemise kui ka selles tehtud kohtuotsuse seaduslikkuse uurimine, kuna kaebuse väidete kohaselt on kohtuasi lavastatud ja seda kasutati kaebaja hirmutamiseks lootuses teda füüsiliselt ja psüühiliselt hävitada. Toimiku sisu vahetati kohtuistungi ajaks aga ümber. Erikaebuse esitaja palub ühtlasi tõestuseks Saare Maakohtust välja nõuda toimik 1-71/1999 ja sisse- ning väljaläinud kirjade ja tähitud kirjade ja dokumentide registreerimise kaustad ajavahemikust 1999 - 2002 kuni tänaseni, samuti kohtu raamatupidamise kaustad kautsjoni sissetulemise kohta ja tagasimaksmise kohta. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Saare Maakohtu
  35. novembri
  36. a määrus tuleb jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Seda järgmistel põhjustel. 5.
  37. Menetledes Saare Maakohtu
  38. novembri
  39. a määruse peale esitatud kaebust ei vaata Riigikohtu kriminaalkolleegium läbi Saare Maakohtu
  40. novembri
  41. a ega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  42. jaanuari
  43. a otsust. Menetluse esemeks on üksnes küsimus sellest, kas T. H. vabastamine karistuse kandmisest seoses asjaoluga, et
  44. septembril
  45. a jõustunud Karistusseadustiku kohaselt ei ole tema poolt toimepandud tegu enam kuriteona karistatav, oli seaduslik. Sellest tulenevalt käsitab Riigikohtu kriminaalkolleegium erikaebuses sisalduvat taotlusena tühistada Saare Maakohtu
  46. novembri
  47. a määrus osas, millega T. H. jäeti vabastamata temalt sama kohtu
  48. novembri
  49. a otsusega väljamõistetud sundrahast ja ekspertiisikuludest. 5.
  50. T. H. tunnistati süüdi KrK § 129 lg 2 järgi, s.o kuriteo toimepanemises, mis alates
  51. septembrist
  52. a kehtiva Karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg 1 sätestab, et isik, kes on süüdi mõistetud Kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis Karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse karistuse kandmisest. Karistuse kandmisest vabastamine KarSRS § 1 lg 1 alusel ei muuda ega tühista tagantjärele T. H. süüdimõistmise fakti - nimetatud alusel karistuse kandmisest vabastamisel ei tühistata süüdimõistvat otsust ega tehta õigeksmõistvat otsust. Erikaebuse esitaja seisukoht, et Saare Maakohtul tulnuks varasem süüdimõistev kohtuotsus tervikuna tühistada on seega ekslik ega tulene seadusest. 5.
  53. KrK § 20 nägi ette, et karistus on sunnivahend, mida kohaldati kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisnes süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises Kriminaalkoodeksis ettenähtud ulatuses. Sama paragrahvi teine lõige märkis, et karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja teisi isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest. KrK § 21 loetles põhikaristustena rahatrahvi, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist, aresti ja vabadusekaotust, lisakaristustena riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist, rahatrahvi ja teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist. Vastavalt KrMK § 87 p-dele 1 ja 31 on ekspertide või seoses ekspertiisiga riikliku ekspertiisiasutuse, muu asutuse või juriidilise isiku kasuks sisse nõutavate summade ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha näol tegemist kohtukuludega. KrMK § 89 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel nõuab kohus kohtukulud sisse süüdimõistetult. Süüdimõistetult kohtukulude sissenõudmise eesmärk ei ole mitte süüdimõistetu õiguste kitsendamine või äravõtmine või süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest riikliku hukkamõistu avaldamine ega üld- ning eripreventiivsete eesmärkide saavutamine, vaid kriminaalmenetlusele tehtavate riiklike kulutuste vähendamine ja riigi rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. Seega ei ole kohtukulude näol tegemist karistusega ei KrK § 20 ega ka KarSRS § 1 tähenduses. 5.
  54. Karistusseadustiku vastuvõtmisega on seadusandja asunud seisukohale, et laimu näol ei ole enam tegemist sedavõrd olulise õiguserikkumisega, mille toimepanemise eest tuleks kohaldada karistust, mistõttu on põhjendatud sellise käitumise eest süüdi tunnistatud isikute vabastamine neile mõistetud karistuse kandmisest. See aga ei tähenda, et teo toimepanemise ja isiku süüditunnistamise ajal kehtinud seaduse järgi kuriteoks tunnistatud teo toimepannud isikul kaoks kohustus kompenseerida oma õigusvastasest käitumisest tulenevaid menetluskulusid. Seadus ei näe ette karistuse kandmisest KarSRS § 1 alusel vabastatud süüdimõistetu vabastamist kohtukulude tasumise kohustusest.
  55. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 10 lg-test 4 - 7 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium erikaebuse rahuldamata ning Saare Maakohtu
  56. novembri
  57. a määruse muutmata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.