3-1-1-10-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-10-03 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi A. E. süüdistusasi KrK § 204 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a kohtuotsus nr 2-1/969 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A. E., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. jaanuar 2003 Istungil osalenud isikud A. E., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Piret Pauk"tys Resolutsioon
5. Jätta A. E.-e kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a kohtuotsus A. E.-e süüdistusasjas muutmata.
8. Välja mõista A. E.-lt 767 krooni (seitsesada kuuskümmend seitse krooni) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
9. veebruaril
10. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Rapla Maakohtu
12. septembri
13. a otsusega tunnistati A. E. süüdi KrK § 204 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 sätetele ei pööratud karistust täitmisele tingimusel, et ta katseajal - kaheksateistkümne kuu vältel - ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Kohtualune määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla. A. E. tunnistati süüdi selles, et olles
14. veebruaril
15. a karistatud HÕS § 96 lg 1 järgi, juhtis ta
16. märtsil
17. a kella 18.30 ajal Rapla maakonnas X tee
18. kilomeetril alkoholijoobes (1,33 promilli) sõiduautot.
19. Maakohtu otsuse peale esitas Rapla Prokuratuuri prokurör apellatsioonprotesti, milles palus otsuse osaliselt tühistada ja karistada A. E.-t KarS § 50 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks.
20. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. novembri
22. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus A. E.-le lisakaristuse kohaldamata jätmise osas. KarS § 50 lg 1 alusel võeti temalt ära sõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldati. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et A. E.-le karistuse mõistmise ajal ei olnud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine obligatoorne, kuid seda võimaldas KarS §
23. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et vastavalt KarS § 56 lg-le 1 tuleb karistuse mõistmisel lähtuda konkreetse isiku süüst, tema mõjutamise võimalusest ja õiguskorra kaitse huvidest, kuid ei nõustunud lisakaristuse mõistmata jätmise motiveeringuga. Ringkonnakohus leidis, et KarS §-s 50 ja §-s 424 sisaldub seadusandja tahe võtta ära juhtimisõigus isikult, kes juhib mootorsõidukit joobes teistkordselt. Lisakaristuse kohaldamata jätmine on võimalik vaid erandlike asjaolude ilmnemisel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
24. Süüdimõistetu A. E. esitas kassatsioonkaebuse, milles ta palub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. novembri
26. a kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus võttis temalt KarS § 50 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks. Kassaator leiab, et otsus ei ole selles osas piisavalt motiveeritud. Ta palub arvestada sellega, et tal on püsiv töökoht ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Tema töö toimub vahetustega, mistõttu on juhtimisõiguse säilimine elulise tähtsusega.
27. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotlesid A. E. ja tema kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamist. Prokurör palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
29. Kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus on motiveerimata, ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on piisavalt motiveeritud, miks A. E.-e suhtes on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Nii
30. veebruaril kui ka
31. märtsil
32. a tuvastati A. E.-l raske alkoholijoove. Seetõttu on õigustatud sellise juhi liiklusest kõrvaldamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada. A. E.-e puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad.
33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher