3-3-1-9-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-1-9-03

1. veebruar 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann AS KEK Trading International kaebus kriminaalmenetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus haldusasjas nr 2-3-185/2002 AS KEK Trading International kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
4. Rahuldada AS KEK Trading International kassatsioonkaebus osaliselt.
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a otsus haldusasjas nr 2-3-185/2002 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
8. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. AS KEK Trading International esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis saadeti kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule. Kaebuse esitaja taotles, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks maksuametnike tegevuse, mis seisnes piisava õigusliku aluseta tema ruumide läbiotsimises ning esemete ja dokumentide võetuses, kusjuures rikuti läbiotsimise ja võetuse korda. Kaebuse esitaja väitis, et nende menetlustoimingutega on talle tekitatud kahju ja ta soovib edaspidi nõuda selle kahju hüvitamist. Läbiotsimise määruse järgi teostati läbiotsimine kriminaalasjas nr 01934000083 tähtsust omavate teise äriühingu, AS KEK Trading tehinguid kajastavate dokumentide ja esemete leidmiseks. Nimetatud määruse sanktsioneeris Viljandi vanemprokurör.
10. Tartu Halduskohtu
11. mai
12. a otsusega haldusasjas nr 3-73/2002 jäeti AS KEK Trading International kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et läbiotsimise ning esemete ja dokumentide äravõtmise õiguslikuks aluseks on prokuröri sanktsioneeritud läbiotsimise määrus ning et nende menetlustoimingute läbiviimisel ei rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme.
13. Tartu Ringkonnakohtu
14. oktoobri
15. a otsusega jäeti rahuldamata AS KEK Trading International apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohtu põhjendustele lisaks märkis ringkonnakohus, et uurimistoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks näeb Kriminaalmenetluse koodeks ette iseseisva menetluskorra. Kui uurimistoiminguid kontrollinud riigiprokuröri tegevusega on rikutud isiku õigusi, võib selle tegevuse vaidlustada halduskohtus. Halduskohtu pädevuses ei ole teha kindlaks, kas kriminaalmenetluse toimingu korda on rikutud. Halduskohtu ülesanne on üksnes kontrollida, kas menetlustoiminguga ei ole rikutud isiku põhiõigusi. Kuivõrd läbiotsimine viidi läbi prokuröri sanktsioneeritud läbiotsimise määruse alusel, mida kriminaalmenetluse korras ei vaidlustatud, siis on kaebuse esitaja põhiõigusi riivatud õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
16. AS KEK Trading International esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles taotles, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja Tartu Halduskohtu otsuse ning teeks ise uue otsuse, millega rahuldaks tema kaebuse. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu üldkogu
17. detsembri
18. a määrusega asjas nr 3-3-1-38-
19. Läbiotsimine ja võetus ei olnud õigustatud. Ringkonnakohus rikkus menetlusnorme, sest jättis vastamata menetlustoimingute korra rikkumise kohta esitatud apellandi väidetele, et talle ei antud sellist läbiotsimise protokolli ärakirja, kust täpselt nähtuks, millised dokumendid ära võeti, ja et ära võeti ka kolmandate isikute dokumente, millel puudus seos AS KEK Trading tehingutega.
20. Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus pole kooskõlas Riigikohtu üldkogu
22. detsembri
23. a määruse seisukohtadega haldusasjas nr 3-3-1-38-00 (RT III 2001, 2, 14). Nimetatud haldusasjas leidis Riigikohus, et kuna kriminaalmenetluses riivatud põhiõiguste kaitset tagav õiguslik regulatsioon on puudulik, siis on isikul, kelle põhiõigusi on menetlustoiminguga riivatud, õigus esitada kaebus prokurörile või halduskohtule (viidatud määruse põhjendava osa punktid 23 ja 24). Veel leidis Riigikohus, et valduse või töökoha läbiotsimine ning esemete ja dokumentide võetus on avalik-õiguslik akt, mis riivab isiku põhiõigusi (p 24). Seega on ebaõiged need ringkonnakohtu väited, mis puudutavad nii halduskohtu erandlikku pädevust kriminaalmenetlustoimingute peale esitatud kaebuste läbivaatamisel kui ka isiku õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse enne, kui on lõppenud kaebemenetlus Kriminaalmenetluse koodeksis sätestatud korras.
24. Riigikohtu üldkogu viidatud määruse põhjendava osa punktis 24 rõhutab Riigikohus: "Üldkogu peab vajalikuks märkida, et halduskohtu ülesanne pole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ja otstarbekust ega seda, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasja otsustamisel." Ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohtu pädevuses ei ole teha kindlaks, kas kriminaalmenetluse toimingu korda on rikutud, ei tulene tsiteeritud põhimõttest ja see seisukoht on ekslik. Kriminaalmenetlustoimingu õigusvastasust ei olegi sageli võimalik teisiti tuvastada, kui teha kindlaks, kas selle toimingu korda on rikutud.
25. Kaebuse esitaja väitis (toimiku lk 36), et ära võeti ka neid dokumente, mis polnud seotud AS KEK Trading tehingutega, ja et talle pole antud sellist läbiotsimise protokolli, millest nähtub täpselt, millised dokumendid ära võeti (toimiku lk 37). Neid kaebaja esitatud väiteid menetlustoimingu korra rikkumise kohta ei ole Tartu Halduskohtu otsuses käsitletud. Samasisulised põhjendused esitas AS KEK Trading International apellatsioonkaebuses. Ka ringkonnakohus jättis need tähelepanuta. Kassatsioonkaebuses väidab AS KEK Trading International, et apellatsioonkaebuse põhjenduste tähelepanuta jätmine on vastuolus TsMS §-ga 330 lg
26. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatori selle väitega. Nimetatud põhjenduste tähelepanuta jätmine tekitab kahtlusi Tartu Halduskohtu otsuse lõppjärelduses, et läbiotsimise korda ei rikutud. Kui halduskohtu lõppjäreldus ongi sisuliselt õige, ei saaks Riigikohus sellega nõustuda, sest osa vastupidist põhjendavaid väiteid on jäänud käsitlemata. Menetlustoimingu korra rikkumise ja seega ka menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine ei pruugi viia iseenesest kaebuse esitajat sihile. Kahju hüvitamise aluseks ei ole mitte üksnes sellise toimingu õigusvastasus, vaid ka kaebuse esitaja õiguste rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos. Selgitada tuleks ka seda, milles seisneb menetlustoiminguga tekitatud varaline või mittevaraline kahju. Samuti tuleb silmas pidada Riigivastutuse seaduse §-st 13 tulenevat vastutuse piiramist. Õigusvastasuse tuvastamine ei pruugi tähendada ka seda, et tõendi kogumise korra rikkumise tõttu on tõend lubamatu. Üksnes oluline rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuse.
27. Kassaator leiab, et läbiotsimine ja võetus ei olnud õigustatud, sest nende menetlustoimingute läbiviimiseks puudus õiguslik alus. Kassaatori see väide ei ole põhjendatud. Samale seisukohale asusid ka Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohtu halduskolleegium selgitab, et Kriminaalmenetluse koodeksi § 106 lg 1 alusel otsustab uurija uurimistoimingute, sh läbiotsimise, teostamise iseseisvalt, välja arvatud juhud, mil on ette nähtud prokurörilt sanktsiooni või kohtult loa saamine. Sama koodeksi § 139 lg 2 järgi võib läbi otsida uurija määruse alusel ja ainult prokuröri sanktsiooniga. Seaduse mõttest tuleneb, et läbiotsimine menetlustoiminguna hõlmab esemete ja dokumentide äravõtmise, sest see ongi läbiotsimise üheks eesmärgiks. Vaidlust ei ole selle üle, et AS KEK Trading International ruumide läbiotsimine toimus uurija määruse alusel, mille sanktsioneeris Viljandi vanemprokurör. Seega toimus läbiotsimine formaalses mõttes õiguslikul alusel. Võetust iseseisva menetlustoiminguna ei toimunud. Läbiotsimise asjassepuutuvaks sisuliseks aluseks on KrMK §-st 139 lg 1 tulenev nõue, et läbiotsimiseks peab uurijal olema küllaldane alus arvata, et just läbiotsitavates ruumides võib asuda dokument või ese, millel on kriminaalasjas tähtsust. Selles haldusasjas ei ole kahtlust, et AS KEK Trading International ruumides asusid AS KEK Trading tehinguid puudutavad dokumendid, sest läbiotsimisel sellised dokumendid leiti ja võeti ka ära. Kui aga läbiotsimisel ei leitagi otsitavat dokumenti, eset või isikut, ei tähenda see iseenesest, et läbiotsimiseks puudus KrMK §-s 139 lg 1 sätestatud sisuline alus. Läbiotsimise sisulise aluse osas tuleb halduskohtul silmas pidada Riigikohtu üldkogu
28. detsembri
29. a määruses avaldatud seisukohta, et halduskohtu ülesanne ei ole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ega otstarbekust.
30. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ebaõigete seisukohtade pärast halduskohtu pädevuse piiritlemisel ja TsMS §-s 330 lg 6 sätestatud menetlusreeglite rikkumise tõttu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht AS KEK Trading International seni käsitlemata väidete kohta, millega põhjendati, et läbiotsimise ja võetuse korda rikuti. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest Riigikohtu halduskolleegium ei tee ise uut otsust. Uue otsuse tegemine eeldab seni käsitlemata põhjenduste osas asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus teha ei saa. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann