3-1-1-6-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-6-03 Otsuse kuupäev

1. märts
2. a. Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi A. R. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 96 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Jõgeva Maakohtu
3. septembri
4. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 4-190-18/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. R. kaitsja vandeadvokaat Uno Paimetsa kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a Resolutsioon
7. Tühistada Jõgeva Maakohtu
8. septembri
9. a kohtuotsus A. R. väärteoasjas.
10. Teha uus otsus, millega karistada A. R. HÕS § 96 lg 1 järgi 70 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o 4200 krooni.
11. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
12. Kohtuotsus jõustub
13. märtsil
14. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Lääne-Viru Politseiprefektuuri juhtivkonstaabli
16. juuli
17. a otsusega karistati A. R. HÕS § 96 lg 1 järgi 4200 krooni suuruse rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks selle eest, et ta juhtis
18. juulil
19. a Väike-Maarja vallas Triigis mootorsõidukit alkoholijoobes olles.
20. A. R. vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Jõgeva Maakohtus, taotledes otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt on Haldusõiguserikkumiste seadustik, mis nägi ette võimaluse karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, tunnistatud kehtetuks. Kehtiv õigus väärteo eest karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ei võimalda. Lisaks oli kaebaja seisukohal, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ei leidnud tõendamist.
21. Jõgeva Maakohtu
22. septembri
23. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole õige kaebuse esitaja väide, et peale Karistusseadustiku jõustumist ei saa talt karistusena mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta. Kaebuse esitamisel
24. juulil
25. a ei olnud Haldusõiguserikkumiste seadustik kehtivust kaotanud. KarSRS § 6 lg 2 kohaselt kvalifitseeritakse füüsilise isiku poolt enne Karistusseadustiku jõustumist toime pandud tegu, mis on väärteona karistatav ka Karistusseadustiku või muu seaduse järgi, Haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. Liiklusseaduses (LS) sisaldub vastav väärteokoosseis §-s
26. Juhtimisõiguse peatamine nimetatud rikkumise eest karistamisel on ette nähtud LS §-s
27. Seega mõisteti karistus seaduslikult ning ka alates
28. septembrist
29. a kehtiv Liiklusseaduse redaktsioon näeb ette juhtimisõiguse peatamise joobes juhtimise eest. Kohus leidis ühtlasi, et A. R. süü haldusõiguserikkumise toimepanemises on kogutud tõenditega leidnud täielikult tõendamist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
30. Jõgeva Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. R. kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets. Kassatsioonkaebuses korratakse seisukohti, et tõendamata on alkoholijoove, kuna asjas ei tehtud joobeekspertiisi, ning alates
31. septembrist ei ole väärteo eest võimalik kohaldada karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus, leides, et rikkumine on aset leidnud, oleks pidanud kohaldama tagasiulatuvalt kergendavat seadust, mistõttu oleks tulnud tühistada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Lisaks leitakse, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et tõendamata on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Jõgeva Maakohus on kohtuotsuses märkinud, milliste tõenditega on A. R. süü tõendatud, ning oma seisukohta piisavalt motiveerinud. Joobe tuvastamine toimub Vabariigi Valitsuse
33. aprilli
34. a määruse nr 120 "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord" alusel. Nimetatud korra kohaselt on lubatud joobeseisundi tuvastamine ametiisiku poolt indikaatorvahendi või mõõteriistaga, tingimusel, et tuvastamistoimingu juures oleks vähemalt üks tunnistaja ja et tuvastamise kohta koostataks protokoll. Käesoleva asja materjalide kohaselt on need nõuded täidetud.
35. Rikkumise toimepanemise ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal kehtis Haldusõiguserikkumiste seadustik, mille § 96 lg 1 järgi võis mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistada nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega toimis kohtuväline menetleja karistust määrates kooskõlas kehtiva õigusega. Jõgeva Maakohus tegi kohtuotsuse
36. septembril
37. a, seega peale Karistusseadustiku jõustumist. Maakohus on õigesti märkinud, et KarSRS § 6 lg 2 kohaselt füüsilise isiku poolt enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on väärteona karistatav ka Karistusseadustiku või muu seaduse järgi, kvalifitseeritakse Haldusõiguserikkumiste seadustiku vastava paragrahvi järgi. Jõgeva Maakohtu kohtunik on asunud seisukohale, et LS § 413 võimaldab juhtimisõiguse peatamist mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ka peale Karistusseadustiku jõustumist, mistõttu kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.
38. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 6 lg-st 3 tuleneb, et karistuse määramisel tuleb lähtuda kergemast seadusest. Jõgeva Maakohus on oma tõlgenduses võrdsustanud juhtimisõiguse äravõtmise juhtimisõiguse peatamisega, mille tõttu ongi tehtud ebaõige järeldus, et A. R. on karistatud õigesti. Süütegude eest kohaldatavate karistuste liigid on toodud Karistusseadustiku üldosas. Karistusseadustik ei sätesta karistusena juhtimisõiguse peatamist. KarS § 50 lg 1 lubab kohtul liiklusalaste kuritegude puhul lisakaristusena juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks ära võtta, väärtegude puhul aga lisakaristust ette nähtud ei ole. Lisakaristust ei näe ette ka LS § 7419, mis kehtestab karistusena ainult rahatrahvi. Samas näeb LS § 41 lg 3 ette alused juhtimisõiguse peatamiseks, millest üks on ka jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses. Vastavalt LS § 413 lg 10 vormistatakse juhtimisõiguse peatamine sellisel juhul loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Seega toimub juhtimisõiguse peatamine mitte karistamisotsusega, vaid jõustunud karistamisotsus on juhtimisõiguse peatamise aluseks juhiloa väljaandnud asutuse poolt LS § 413 lõigetes 1-8 ettenähtud juhtudel. Juhtimisõiguse peatamist ei otsusta sellisel juhul karistust määrav kohtuväline menetleja või kohus, vaid juhiloa väljaandnud asutus halduskorras.
39. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et eeltoodust tuleneb ka karistamisotsuse teinud organi kohustus informeerida sellest isikule juhiloa väljaandnud organit. Seetõttu tuleb käesoleva kohtuotsuse koopia saata Autoregistri keskusele LS § 413 lg 10 kohaldamise otsustamiseks.
40. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Jõgeva Maakohtu
41. septembri
42. a kohtuotsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, raskendamata süüdlase olukorda. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris