3-1-1-13-03

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-13-03 Otsuse kuupäev

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi A. R. süüdistuses KrK § 195 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a kohtuotsus nr 2-1-292/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. R. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. veebruar
6. a Istungil osalenud isikud A. R. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Andres Ülviste Resolutsioon
7. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri
9. a kohtuotsus muutmata.
10. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
11. Välja mõista A. R.-lt 1380.60 kr (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend krooni ja kuuskümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
12. märtsil
13. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Tartu Maakohtu
15. augusti
16. a kohtuotsusega tunnistati A. R. süüdi KrK § 195 lg 1 järgi ja teda karistati arestiga 3 ööpäeva. Sama otsusega tunnistati KrK § 195 lg 1 järgi süüdi D. I., V. A. ja M. J., kuid nende osas ei ole kassatsioonkaebust ega -protesti esitatud. A. R., D. I., V. A. ja M. J. tunnistati süüdi selles, et nad
17. oktoobril
18. a huligaansel ajendil ja tahtlikult joonistasid Tartu Descartes'i Lütseumi välisfassaadile karikatuure ja kirjutisi, millega rikkusid jämedalt avalikku korda ning väljendasid ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. Kohtualused tekitasid koolile varalise kahju 2900 krooni.
19. Teiste hulgas esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse A. R.-i kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes palus kriminaalmenetluse A. R.-i suhtes lõpetada ja saata materjalid alaealiste komisjonile mõjutusvahendite kohaldamiseks.
20. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. oktoobri
22. a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu
23. augusti
24. a otsus osaliselt. Ringkonnakohus lõpetas A. R.-i, D. I., V. A. ja M. J. kriminaalasja KrK § 10 lg 5 alusel ja andis materjalid üle nende elukohajärgsele alaealiste komisjonile Alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendite kohaldamiseks. A. R.-i kaitsja apellatsioonkaebus rahuldati. Kriminaalasja lõpetamisel arvestas kriminaalkolleegium toimepandud teo laadi ja seda, et kohtualused on varem kohtu poolt karistamata, on oma süüst aru saanud ja neil on kindel tegevusala. Seetõttu pidas ringkonnakohus võimalikuks mõjutada kohtualuseid kriminaalkaristust kohaldamata. ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
25. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. R.-i kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes palub tühistada Tartu Maakohtu
26. augusti
27. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
28. oktoobri
29. a otsused A. R.-i süüdimõistmises KrK § 195 lg 1 järgi ja lõpetada kriminaalasja menetlus. Kaebuses märgitakse, et juba Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungil taotles kaitsja A. R.-i karistuse kandmisest vabastamist KarSRS § 1 lg-te 1 ja 3 alusel. Kaitsja põhistab oma taotlust järgmiselt. Kriminaalkoodeksi § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu ei ole Karistusseadustiku järgi enam kuritegu, vaid väärtegu, mis kvalifitseerub KarS § 262 järgi. Kuigi A. R. ja kaaskohtualused tunnistati süüdi huligaansuses, mille nad grupis toime panid, ei olnud grupiviisilisus KrK § 195 lg-s 1 ettenähtud kuriteo kvalifitseerivaks tunnuseks. Samuti ei ole A. R.-i poolt toime pandud tegu avaliku korra raske rikkumine ei Kriminaalkoodeksi ega Karistusseadustiku järgi. Seetõttu ei saa A. R.-i tegu kvalifitseerida KarS § 263 lg 4 järgi. Kaitsja leiab ühtlasi, et A. R.-i teo kvalifitseerimine KarS § 263 lg 4 järgi raskendaks kohtualuse olukorda, mis on KarS § 5 lg 2 järgi lubamatu.
30. Riigikohtu istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud taotlust. Prokurör leidis, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
32. oktoobri
33. a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu otsus A. R.-i süüdimõistmises ja karistamises KrK § 195 lg 1 järgi, kriminaalasi lõpetati ja materjalid anti üle A. R.-i elukohajärgsele alaealiste komisjonile mõjutusvahendite kohaldamiseks. Seega on A. R. isikuks, kelle teos on küll kuriteo tunnused, kuid kelle suhtes kriminaalasi on lõpetatud ja kes on karistusest vabastatud. A. R-i ei ole kriminaalkorras karistatud, mistõttu palve vabastada teda karistusest ja selle kandmisest, on ainetu.
34. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on kohus kaalunud asjas KarSRS § 1 lg-tes 1-3 märgitud aluste esinemist ja sellest tulenevalt kriminaalmenetluse lõpetamist sama seaduse § 3 lg 1 alusel. Nii on KarSRS § 1 lg 2 ja § 3 lg 1 alusel lõpetatud menetlus D. Ilja suhtes. Teiste kohtualuste, seega ka A. R.-i osas, ei ole ringkonnakohus KarSRS § 1 lg-tes 1-3 märgitud aluseid täheldanud.
35. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et A. R.-i tegu on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku järgi ega nõustu seetõttu A. R.-i kaitsja väitega selle kohta, nagu kvalifitseeruks A. R.-i poolt toimepandud ja KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu Karistusseadustiku järgi väärteona, s.o KarS §-s 262 ettenähtud avaliku korra rikkumisena. Karistusseadustiku § 262 kohaselt on avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine karistatav väärteona. Samas käsitab KarS § 263 lg 4 kuriteona rahu või avaliku korra rikkumist, kui see on toime pandud grupis. Kohtud tuvastasid, et A. R. koos kaaskohtualustega huligaansel ajendil ja tahtlikult sodis koolimaja seina. Maakohus luges tõendatuks ja ringkonnakohus nõustus sellega, et kohtualused grupiviisiliselt irvitasid ühiskonna moraalinormide üle ja väljendasid oma üleolekut koolikorralduse suhtes. Kuriteo toimepanemist grupis arvestas maakohus ühtlasi kohtualuste vastutust raskendava asjaoluna. Seega tuvastasid kohtud, et A. R. tahtlikult ja jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, s.o pani toime KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tuvastasid kohtud, et teo toimepanemisel tegutses A. R. grupis koos teiste isikutega. Enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tahtlik ja jäme avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse avaldamine tuli KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseerida sõltumata sellest, kas selle teo pani toime üks isik, või tehti seda isikute grupis. Teo toimepanemine grupis täidab aga Karistusseadustiku järgi KarS § 263 lg-s 4 sätestatud kuriteo koosseisu.
36. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Kaitsja viide sellele sättele on põhjendamatu, sest Karistusseadustiku näol ei ole tegemist seadusega, mis välistaks karistatavuse grupis toime pandud avaliku korra jämeda rikkumise ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamise eest. Samuti ei kergenda Karistusseadustik sellise teo toimepannud isiku karistust ega leevenda muul viisil tema olukorda.
37. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
38. oktoobri
39. a otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ott Järvesaar Hannes Kiris Peeter Vaher