KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-1-23-03 6. märts 2003 Ee
§ 7
lg 3 ei anna võimalust mitte üksnes vara kompenseerimiseks, vaid ka tagastamiseks, on selge, et seadusandja pidas vajalikuks ka sellise vara tagastamise võimaluse säilimist. ORAS § 18 lg 1 kohaselt on keelatud tehingud omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud varaga kuni vara tagastamise küsimuse otsustamiseni. Seega on keelatud tehingud ka nendes elamutes asuvate korteritega seni, kuni saab selgeks, kas ORAS § 7 lg-s 3 nimetatud vara suhtes esitatud taotlus rahuldatakse või mitte. Seega, tõlgendades ORAS § 7 lg 3 koostoimes EES § 3 lg 5 p 4, tuleb asuda seisukohale, et EES § 3 lg 5 p-ga 4 välistab erastamise objektide hulgast sellised eluruumid, mille tagastamiseks on esitanud avaldused ümberasujad või nende järeltulijad. Selliste taotluste lahendamine on sisuliselt edasi lükatud kuni riikidevahelise kokkuleppe sõlmimiseni. Kahju saamata jäänud tulu näol oleks kaebuse esitajatele tekkinud ainult juhul, kui neile tulnuks korterid erastada tulenevalt Eluruumide erastamise seadusest. Kuna antud juhtumil ei ole tõendatud, et kaebuse esitajatele on kahju tekitatud, siis tuleb jätta esitatud kahjunõuded rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
- M. Kumanina, A. Mihhailetskaja, R. Loori, E. J. Oja, P. Ojamaa ja A. Päriste kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus on otsuse tegemisel vääralt kohaldanud ORAS § 7 lg 3 ning on oluliselt rikkunud Põhiseaduse § 152 lg 1 ja HKMS § 25 lg
- Kassaatorid viitavad Riigikohtu üldkogu
- oktoobri
- a otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-5-02, millega üldkogu tunnistas ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-dega 13 lg 2 ja 14 nende koostoimes. Antud haldusasja lahendamine ringkonnakohtus lõppes kohtuotsuse teatavaks tegemisega
- novembril 2002, seega ajaliselt pärast Riigikohtu üldkogu eelnimetatud otsuse jõustumist. Järelikult sai Tallinna Ringkonnakohtule ORAS § 7 lg 3 põhiseadusevastasus teatavaks selle haldusasja lahendamise ajal. Ringkonnakohus pidi oma otsuse tegemisel mõistma, et käesoleva haldusasja sisuline lahendamine on õiguslikult võimalik alles pärast seda, kui seadusandja on otsustanud, kas ümberasujatele tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara või mitte. Antud asjas oleks ringkonnakohus pidanud halduskohtu otsuse tühistama ja saatma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Halduskohus saanuks kohtuprotsessi jätkata alles pärast seda, kui Riigikogu on ORAS § 7 lg 3 Põhiseadusega kooskõlla viinud. Kassaatorite väitel ei ole neil enam võimalik tulevikus nõuda ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
- septembri
- a otsusega nr 1040, Tallinna Linnavalitsuse
- novembri
- a korraldusega nr 1226-k ja Tallinna Linnavalitsuse
- juuni
- a korraldusega nr 2123 k kui õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamist, sest HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend.
- Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Riigikohtu üldkogu ei tunnistanud ORAS § 7 lg 3 kehtetuks. Ebaõige on ka kassatsioonkaebuses toodud põhjendus ja viited HKMS § 24 lg 1 p-le 4 menetluse lõpetamise kohta. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
- novembri
- a otsusega nr 11146 loeti tõendatuks, et Tallinnas Roosikrantsi t 23/Pärnu mnt 36 asuvad ehitised ja 585 m² suurune krunt kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal Therese Kochile ja Hermann Kochile võrdsetes mõttelistes osades, viimati nimetatud lahkusid Eestist
- a Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel. Nimetatud vara tagastamiseks on esitanud avalduse endiste omanike pärijad H. Akmann, A. Feldmanise, B. v. Harpe, A. Koch, B.-O. Koch, H. Koch, K.-E. Koch, M. Koch ja M. E. v. Rennenkampf. Tallinna Linnavalitsuse
- novembri
- a korraldus nr 1226-k ja
- juuni
- a korraldus nr 2123-k Roosikrantsi t 23/Pärnu mnt 36 asuvate hoonete ja maa tagastamise kohta on tühistatud. Kuni nimetatud hoonete tagastamise küsimuse lahendamiseni ei kuulu kaebuse esitajate kasutuses olevad eluruumid EES § 3 lg 5 p 4 kohaselt erastamisele.
- Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3 kehtestab: "Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega."
- Riigikohtu üldkogu
- oktoobri
- a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-5-02 (RT III 2002, 28, 308) jõudis üldkogu järeldusele,
§ 7
lg 3 "ei vasta õigusselguse põhimõttele ja rikub isikute põhiõigust korraldusele ja menetlusele ning on seetõttu vastuolus Põhiseaduse § 13 lg-s 2 ja §-s 14 sätestatuga nende koostoimes. Õigusselgusetusega on tegemist ka siis, kui ühtedele inimestele antakse lootus vara tagastamiseks või kompenseerimiseks ja teistele säilitatakse ebamäärane väljavaade võimaluse kohta erastada kasutatavat vara. Selline olukord eeldab Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu tõhusat sekkumist, et oleks tagatud õigus üldisele korraldusele ja menetlusele" (viidatud kohtuotsuse põhjendava osa punkt 35). Üldkogu kohustas seadusandjat viima selle sätte kooskõlla õigusselguse põhimõtetega. Riigikohtu üldkogu ei pidanud võimalikuks tunnistada ORAS § 7 lg 3 kehtetuks. Viidatud kohtuotsuse punktis 37 märgitakse: "Üldkogu möönab,
§ 7lg 3 põhiseadusevastasuse konstateering tähendab ebamäärase olukorra jätkumist.
Seadusandja peab selle ületamiseks andma asjakohase õigusliku regulatsiooni. Kuni seadust ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõttega, ei saa otsustada ümberasunutele kuulunud vara tagastamist või kompenseerimist ega erastada seda vara." 12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lõige 3 punkti 2 alusel võib kaebusega taotleda õigusvastase haldusaktiga või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kuna taotletav vara ei kuulu praegu tagastamisele ega erastamisele, siis puudub antud juhtumil seaduslik alus eluruumi erastamata jätmisega seonduva kahju hüvitamise nõudmiseks. Kahju hüvitamise küsimus võib tõusetuda alles pärast seda, kui seadusandja on kehtestanud ORAS § 7 lg 3 uue redaktsiooni. Seepärast tuleb jätta kassatsioonkaebus HKMS § 72 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann