3-1-1-30-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-30-03 Otsuse kuupäev

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi A. R. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 99 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. oktoobri
4. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 4-2678/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. R. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. oktoobri
9. a otsus A. R. haldusõiguserikkumise asjas, osas, milles jäeti rahuldamata taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks.
10. Hüvitada A. R.-le kaitsjale makstud tasu 4720 krooni (neli tuhat seitsesada kakskümmend krooni) riigieelarve vahenditest.
11. Muus osas jätta Tallinna Linnakohtu
12. oktoobri
13. a otsus muutmata.
14. Kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus jõustub
15. märtsil
16. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
18. augustil
19. a toimus Tallinnas, Männiku tee 123 juures liiklusõnnetus, milles osalesid A. R. ja Andres Lelumehe juhitud sõiduautod.
20. septembril
21. a koostati A. R.-le haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et juhtides sõidukit Hyundai Accent, ei andnud ta ristmikul vasakpööret tehes teed temast möödasõidul olevale juhile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna komissar U. L.-i
22. detsembri
23. a otsusega karistati A. R.-i 600 krooni suuruse rahatrahviga.
24. A. R.-i kaitsja Tiit Eenmaa vaidlustas otsuse Tallinna Linnakohtus, taotledes otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist.
25. Tallinna Linnakohus tühistas
26. oktoobri
27. a otsusega Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna komissari U. L. otsuse ja lõpetas asjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse kohaselt leidis tuvastamist, et A. R. ootas enne liiklusõnnetust vasakpöörde võimalust ja auto seisis teatud ajaperioodi sisselülitatud suunatulega vasakpöörde ootel. Antud situatsioonis ei oleks A. L. tulenevalt LE §-dest 132 ja 133 tohtinud temast vasakult mööda sõita. Seda tehes põhjustas liiklusõnnetuse A. L., mistõttu A. R. käitumises puudus väärteokoosseis. Samas jättis kohus rahuldamata A. R. esindaja taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks. Seda taotlust ei pidanud kohus põhjendatuks, leides, et kaitsja osavõtu kohta kohtuvälises menetluses puuduvad andmed. VTMS § 23 näeb ette, et kaitsjatasu kuulub hüvitamisele juhul, kui kaitsja võttis osa kohtuvälisest menetlusest. Kohus ei pidanud võimalikuks kohaldada kriminaalmenetluse sätteid, kuna kriminaalmenetlust kohaldatakse juhul, kui küsimus ei ole Väärteomenetluse seadustikus reguleeritud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
28. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. R.-i kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol, kes palub tühistada linnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks, ja teha uus otsus, millega hüvitada menetlusalusele isikule õigusabikulud 4720 krooni. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ekslik linnakohtu väide, et kohtuvälises menetluses ei olnud menetlusalusel isikul kaitsjat. Kohtuvälises menetluses osales A. R. kaitsjana vandeadvokaat Veljo Viilol. Ühtlasi on kassaator seisukohal, et juhul, kui A. R.-l ei oleks kohtuvälises menetluses olnud kaitsjat, tulnuks kohtul kohaldada tema suhtes mitte VTMS § 23 vaid HÕS § 3511 lg-t 1, mis on A. R. suhtes soodsam. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Tallinna Linnakohtu
30. oktoobri
31. a otsuses on märgitud, et kõnealuses asjas puuduvad andmed kaitsja osavõtu kohta kohtuvälisest menetlusest. Linnakohtu nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas asjas sisalduvate materjalidega. Nii nähtub haldusõiguserikkumise asja kohtuvälises menetluses Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna politseiametniku määruse alusel tehtud liiklustehnilise ekspertiisi aktist, et eksperdile on küsimusi esitanud ka sõiduauto Hyundai juhi, s.o A. R. esindaja vandeadvokaat V. Viilol.
32. Väärteomenetluse seadustiku § 23 sätestab, et kui kohus tühistab väärteo eest karistuse määramise otsuse ja lõpetab väärteomenetluse ning kohtuvälises menetluses võttis selle asja arutamisest osa menetlusosalise isiku kaitsja, võib kohus isiku taotlusel otsustada kaitsjale makstud tasu temale hüvitada riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kõnealusel juhul tühistas linnakohus väärteo eest karistuse määramise otsuse ja lõpetas väärteomenetluse, samuti võttis selle asja arutamisest kohtuvälises menetluses osa menetlusaluse isiku A. R. kaitsja. Kohtumenetluses palus kaitsja hüvitada A. R.-le kaitsjale makstud tasu. Seega esinesid kõik VTMS §-s 23 sätestatud ja kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks vajalikud alused.
33. Kohtul ei ole kohustust otsustada kaitsjale makstud tasu hüvitamist, vaid VTMS § 23 kohaselt on see kohtu õigus. Sellest tulenevalt tuleb kohtul menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu hüvitamise otsustamisel hinnata igal konkreetsel juhul selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust. Kõnealusel juhul on menetlusalune isik tasunud kaitsjale 4720 krooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et sellise summa tasumine menetlusaluse isiku poolt asja keerukusele vastava õigusabi tagamiseks on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu kaitsjale makstud tasu tuleb menetlusalusele isikule hüvitada. Tulenevalt VTMS §-st 23 hüvitatakse kaitsjale makstud tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. A. R. väärteoasjas oli kohtuväliseks menetlejaks täidesaatva riigivõimu volitusega asutus, mistõttu kaitsjale makstud tasu tuleb hüvitada riigieelarve vahenditest.
34. Riigikohtu istungil taotles A. R., et talle hüvitataks ka Riigikohtusse kohtuistungile jõudmiseks tehtud kulutused 1116 krooni, s.o sõiduauto sõidukulud marsruudil Tallinn - Tartu - Tallinn, arvestusega 3 krooni kilomeetri kohta. Tulenevalt VTMS §-dest 155, 164, 170 ja 173 on kassatsioonimenetluses taotluste esitamise õigus üksnes kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajatel. Menetlusalusel isikul kassatsioonimenetluses sellist õigust ei ole. Erandina näeb VTMS § 171 lg 2 ette kohtumenetluse poole õiguse loobuda kirjaliku taotluse alusel teda esindava advokaadi kassatsioonist. Seetõttu jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium A. R. taotluse läbi vaatamata.
35. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja §-st 23 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
36. oktoobri
37. a otsuse osaliselt, s.o osas, milles jäeti rahuldamata taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks ning kuna see ei raskenda A. R. olukorda, teeb selles osas otsuse hüvitada A. R.-le kaitsjale makstud tasu 4720 krooni riigieelarve vahenditest. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Hannes Kiris