3-3-1-21-03

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-1-21-03

1. märts 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Eha Nõmme kaebus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
2. oktoobri
3. a otsuse tühisuse tuvastamiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a määrus haldusasjas nr 2-3-258/2002 Eha Nõmme erikaebus Kirjalik menetlus
6. Rahuldada Eha Nõmme erikaebus.
7. Tühistada Tartu Halduskohtu
8. augusti
9. a määrus haldusasjas nr 3-216/2002 ja Tartu Ringkonnakohtu
10. detsembri
11. a määrus haldusasjas nr 2-3-258/2002 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
12. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
14. oktoobri
15. a protokolli nr 70 kohaselt arutati Kalev Kalme taotlust tagastada talle ühistatud hooned - ait ja laut, samuti Eha Nõmme taotlust hoone mittetagastamist K. Kalmele. Reformikomisjon otsustas: "Tagastada August Kuuselt ühistatud hooned ait ja laut Kalev Kalmele, kusjuures K. Kalme on kohustatud Eha Nõmmele hüvitama tehtud kulutused hoonete säilitamiseks."
16. Eha Nõmm esitas
17. juulil 2002 Tartu Halduskohtule kaebuse Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
18. oktoobri
19. a otsuse tühisuse tuvastamiseks, paludes samas tuvastada ka Pala Vallavalitsuse tegevusetuse ja nõuda talle tekitatud "igasuguse kahju hüvitamist". E. Nõmm leidis, et sama reformikomisjon tegi
20. novembril 1995 otsuse, millega lubati temal kasutada nimetatud hooneid, sest oli neid hooneid heauskselt hooldanud ja remontinud palju aastaid, kuid
21. oktoobril 1996 tehti uus otsus, millega otsustati need hooned tagastada K. Kalmele. Kaebaja leidis, et
22. a otsus oli antud pädeva haldusorgani poolt ja oli igati põhjendatud, kuid
23. a otsus on algusest peale tühine, sest tal on Haldusmenetluse seaduse §-s 63 lõikes 2 punktides 3, 4 ja 5 sätestatud tühisuse tunnused. Kaebaja leidis, et Pala Vallavalitsus on süüdi tegevusetuses, sest ei andnud talle selgitusi
24. a otsuse kohta.
25. Tartu Halduskohus tegi
26. juulil 2002 määruse kaebuse käiguta jätmise kohta. Määruses leiti: 1) reformikomisjoni
27. oktoobri
28. a otsuse tühisuse tuvastamiseks esitatud kaebusele kuulub kohaldamisele HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud 30-päevane kaebuse esitamise tähtaeg, arvates haldusakti teatavakstegemisest. Samuti on möödunud HKMS § 9 lõikes 5 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise kolmeaastane tähtaeg, arvates haldusakti andmisest. Kaebaja on aastate jooksul erinevate nõuetega pöördunud halduskohtusse vaidlustatud otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks, kuid puuduvad andmed, kas selle otsuse tühisust on kohtulikult kontrollitud. Kohus tegi kaebajale ettepaneku esitada taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja märkis, et tähtaega saab ennistada vaid mõjuvate põhjuste olemasolul; 2) kaebaja peab täpsustama, millise konkreetse toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse kindlakstegemist taotletakse ja milles seisneb tema põhjendatud huvi selle kindlakstegemiseks; 3) kaebaja peab täpsustama kahjunõuet, selle suurust ja kelle vastu on see esitatud. Nõude suurus on vajalik riigilõivu kindlaksmääramiseks.
29. Tartu Halduskohtu
30. augusti
31. a määrusega tagastati E. Nõmme kaebus HKMS § 11 lõigete 3 ja 7 alusel läbivaatamatult osaliselt - Pala Vallavalitsuse tegevusetuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks, sest E. Nõmme täiendatud kaebuses ei kõrvaldatud puudusi, mistõttu kaebuse menetlemine selles osas ei ole võimalik.
32. Tartu Halduskohtu
33. augusti
34. a määrusega jäeti HKMS § 12 lg 3 alusel ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg ja lõpetati asja menetlus. Määruses märgiti, et kaebaja tugineb oma taotluses HMS § 63 lõikele 4, mille kohaselt saab haldusakti tühisuse kindlaks teha igal ajal ja osundab vaidlustatud otsuses faktilise ning õigusliku aluse puudumisele. Samuti on ta seisukohal, et vaidlustamisviite puudumine haldusaktis on aluseks tähtaja ennistamisele. Määruses leiti, et haldusakti tühisuse tuvastamiseks esitatud kaebuse puhul on tegemist tuvastamiskaebusega, mistõttu kuulub kohaldamisele HKMS § 9 lõikes 5 sätestatud kolmeaastane tähtaeg arvates haldusakti andmisest. Kohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Kohus leidis, et vaidlustamisviite puudumine vaidlustatud otsuses ei saa olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Kaebaja on korduvalt nimetatud otsust vaidlustanud, seega ei ole tähtaja möödalaskmine tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Samuti ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla haldusakti faktiline ja õiguslik põhjendatus, sest kaebusest ei nähtu, et kaebuse tähtaegset esitamist oleks takistanud haldusakti faktilise ja õigusliku põhjendatuse puudulikkus.
35. E. Nõmm esitas
36. augustil 2002 erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtu menetlusse.
37. Tartu Ringkonnakohtu
38. detsembri
39. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata esitatud põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et ei ole põhjendatud E. Nõmme väide, et halduskohus peab igal juhul võtma seisukoha
40. oktoobri
41. a otsuse õiguspärasuse osas. Esitatud tühistamiskaebuse, mille esitamise tähtaeg on mööda lastud, lahendamiseks oli vaja esmalt otsustada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus. Kuna tähtaja ennistamiseks ei ole kaalukat põhjust, siis ei ole halduskohtul alust kaebust sisuliselt läbi vaadata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
42. E. Nõmm esitas erikaebuse Riigikohtule, milles leiab, et tema poolt tõstatatud probleem tuleb lahendada, reformikomisjoni otsuse tühisus tuleb tuvastada ja sellise kaebuse võib esitada tähtajatult. Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
43. Pala Vallavalitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et ringkonnakohus on õigesti kajastanud erikaebuse esemeks olevaid küsimusi ja jõudnud õigetele järeldustele. Pala Vallavalitsus ei ole Ranna Ühismajandi reformikomisjoni õigusjärglane ja tal puudub pädevus tegevuse lõpetanud reformikomisjoni otsuse hindamiseks. Halduskohtus haldusakti tühisuse (õiguspärasuse) kindlakstegemisele laienevad HKMS-ga sätestatud materiaalõiguslikud tähtajad. Kohtulahenditega on tuvastatud, et E. Nõmm sai vaidlustatud otsusest teada koheselt
44. oktoobril
45. Vallavalitsuse menetluses ei ole käesoleval ajal E. Nõmme kaebust nimetatud otsusele. Seega ei saa vallavalitsus olla selles nõudes vastustajaks. Samuti puuduvad nimetatud otsuse tühisuse alused. See otsus on täidetud, vara on selle otsuse alusel aktiga üle antud, kolmas isik valdab ja kasutab seda.
46. a otsus ei ole tühine ka sel põhjusel, et puuduvad andmed
47. a otsuse tühistamise kohta. Juhinduda tuleb õigusaktide kehtivuse üldpõhimõttest, mille kohaselt hilisem akt muudab varasema akti konkureerivad sätted sõltumata muutmissätte olemasolust. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
48. E. Nõmm esitas halduskohtule kaebuse Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
49. oktoobri
50. a protokollilise otsuse tühisuse kindlakstegemiseks, viidates seejuures HMS § 63 lg 2 punktidele 3, 4 ja 5 ning leides, et nimetatud haldusakt on nendes punktides sätestatud alustel tühine. E. Nõmm on seisukohal, et kaebuse haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks võib esitada tähtajatult.
51. HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib haldusakti andnud organ haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Haldusmenetluse seaduses ei ole sätestatud, millise tähtaja jooksul võib isik põhjendatud huvi korral pöörduda halduskohtusse haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks.
52. Halduskohus ja ringkonnakohus ei ole tõlgendanud seda kaebust õigesti ning ei ole menetlenud seda haldusakti tühisuse tuvastamise kaebusena. Antud juhul on tähtis teha vahet tühistamiskaebusel ja tühisuse tuvastamise kaebusel.
53. Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Seega tuleneb haldusakti tühisus otseselt seadusest ja pädev organ või kohus võib tühisuse tuvastada. Tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid.
54. Haldusakti tühisuse tuvastamist ei saa samastada haldusakti tühistamisega. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja tühistamine muudavad olemasolevaid õigussuhteid. Haldusakti kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et haldusakt kaotab oma õigusjõu. Haldusakti võib seejuures tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. Haldusakti tühistamine tähendab haldusakti tunnistamist kehtetuks tagasiulatuvalt, täpsemalt - kehtetuks algusest peale. Tühistamine ei muuda kehtivat haldusakti tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Haldusakt lakkab kehtimast tühistamisotsuse jõustumise hetkest. Pärast tühistamisotsuse tegemist ei saa keegi eitada, et haldusakt kuni tühistamiseni kehtis. Haldusakti tühistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi täita.
55. Põhjendatud huvi korral võib isik taotleda kohtult haldusakti tühisuse või kehtivuse kindlakstegemist. Tühisuse tuvastamise kaebus tuleb lugeda hõlmatuks HKMS § 6 lg 3 punktis 3 nimetatud õigussuhte tuvastamise kaebusega, mitte aga sama lõike punktis 1 nimetatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Haldusakti tühisuse, s.o kehtivuse puudumise tuvastamine läheb kaugemale kui üksnes õigusvastasuse tuvastamine. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei pruugi mõjutada haldusakti alusel kujunenud õigussuhteid. Haldusakti tühisuse tuvastamine seevastu ei kinnita mitte ainult haldusakti õigusvastasust, vaid ka seda, et haldusakt oli kehtetu algusest peale ega saanud seetõttu õigussuhteid reguleerida. HKMS § 9 lg 6 kohaselt võib esitada kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks tähtajatult. Seejuures ei tohi isik sellise kaebuse esitamisega põhjendamatult kaua venitada, vaid peab kaebuse esitama mõistliku aja jooksul arvates hetkest, mil ta saab teada oma õiguste kaitsmise vajadusest.
56. Kuna kohtud ei ole tõlgendanud antud kaebust õigesti ega ole menetlenud E. Nõmme kaebust Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
57. oktoobri
58. a otsuse tühisuse tuvastamise kaebusena, siis tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. E. Nõmme erikaebus tuleb rahuldada. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann