3-2-1-23-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-23-03 Otsuse kuupäev

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik Kohtuasi Dea-Mai Küla avaldus korteriühingu osamaksu õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1373/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dea-Mai Küla kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. veebruar
6. a Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja vandeadvokaat I. Koolmeister, huvitatud isiku Tallinna linna esindaja vandeadvokaat E. Sassian Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. novembri
9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
11. Tagastada D.-M. Külale
12. detsembril
13. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Dea-Mai Küla esitas
15. juunil
16. a Tallinna Linnakohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks. Avaldaja palus lugeda tõendatuks, et August Taukile kuulunud elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu õigusvastase võõrandamine toimus ENSV Ministrite Nõukogu
17. augusti
18. a määruse nr 612 vastuvõtmisega ning et Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 kasutas vara võõrandamise hetkel osamaksu alusel tema isa A. Tauk. Avalduse põhjenduste kohaselt moodustati korteriühing "Ühiskodu"
19. aastal ning selle liikmeks oli Peeter Tauk. Teade korteriühingule "Ühiskodu" kuulunud maja natsionaliseerimise kohta avaldati
20. novembril
21. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu (ENSV RKN)
22. juuni
23. a määrusega nr 1155 otsustati endistest korteriühingute liikmetest moodustada elamuehituslikud kooperatiivid. ENSV RKN
24. mai
25. a määrusega taastati enne sõda moodustatud elamuehituslike kooperatiivide tegevus ning Raua põik 3 asuv elamu anti Tallinna Linna TSN Täitevkomitee
26. augusti
27. a otsusega elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" omandisse. Täitevkomitee otsus kinnitati ENSV RKN
28. oktoobri
29. a määrusega. "Ühiskodule" vara tagastamisega oli taastatud ka selle liikmete õigus osamaksule. Tallinna Linna TSN Täitevkomitee
30. märtsi
31. a määrusega nr 101 otsustati likvideerida elamuehituslik kooperatiiv "Ühiskodu". See määrus ei jõustunud, sest seda ei kinnitanud ENSV Ministrite Nõukogu. ENSV Ministrite Nõukogu
32. augusti
33. a määrusega nr 612 "Elamuehituslikest kooperatiividest" tühistati kõik varasemad ENSV RKN määrused ja Tallinna Linna TSN Täitevkomitee otsused endistele korteriühingutele kuulunud majade elamuehituslikele kooperatiividele üleandmise osas. Sama aktiga kohustati Tallinna Linna TSN Täitevkomiteed üle võtma kohaliku nõukogu elamufondi endistele korteriühingutele kuulunud majad. Tallinna Linna TSN Täitevkomiteed kohustati tagasi maksma need osa- ja sisseastumismaksud, mille olid tasunud elamuehituslike kooperatiivide liikmed pärast
34. oktoobrit
35. a, kui kooperatiivile kuulunud majavaldus võetakse üle kohaliku nõukogu elamufondi. Seega läks tegelik võim asja üle elamuehituslikult kooperatiivilt "Ühiskodu" kohaliku nõukogu elamufondile ENSV Ministrite Nõukogu
36. augusti
37. a määrusega. Kuna P. Tauk vahistati
38. aastal, astus elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" liikmeks tema vend A. Tauk, kes kasutas korterit osamaksu alusel. Tema liikmelisus on vastavalt arhiiviteatisele fikseeritud
39. aastast. Kooperatiivi asutajaliikmete peakoosoleku
40. jaanuari
41. a protokollist nähtub, et A. Tauki korteri nr 8 osamaksu suuruseks oli 18 000 rubla.
42. juuni
43. a seisuga koostatud endise korteriühingu "Ühiskodu" liikmete nimestikust nähtub, et korterit nr 8 ei ole tunnistatud konfiskeerituks, peremehetuks ega vaibevaraks.
44. veebruari
45. a seisuga koostatud elamukooperatiivi korteriomanike nimestikus on A. Tauki korteri nr 8 hinnaks (osamaksu suuruseks) märgitud 18 000 rubla.
46. Huvitatud isik - Tallinna linn - ei toetanud avaldust ja palus selle jätta rahuldamata. Huvitatud isik väitis, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 441 materjalile lisatud endise kinnistu 4835 natsionaliseerimise akti ning
47. novembri
48. a ENSV Teataja nr 57 art 675/1291 kohaselt on vaidlusalune elamu natsionaliseeritud endiselt korteriühingult "Ühiskodu" juba
49. novembril
50. a. Puuduvad andmed selle kohta, et Raua põik 3-8 vara kuulus natsionaliseerimise ajal A. Tauki omandisse või oleks olnud tema kasutuses osamaksu alusel. A. Tauk oli korteri kasutajaks alates
51. aastast, s.o pärast vara natsionaliseerimist.
52. Tallinna Linnakohtu
53. juuni
54. a otsusega rahuldati avaldus osaliselt. Kohus tuvastas, et A. Tauk kasutas Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel. Avaldus jäeti rahuldamata osas, mille kohaselt A. Taukile kuulunud elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu võõrandamine toimus ENSV Ministrite Nõukogu
55. augusti
56. a määruse nr 612 vastuvõtmisega. Linnakohtu otsuse kohaselt tõendati, et vaidlusalune elamu natsionaliseeriti endiselt korteriühingult "Ühiskodu". ENSV RKN kandis selle natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestikku
57. novembril
58. ENSV RKN
59. juuni
60. a määrusega nr 1155 nähti ette, et endistelt korteriühingutelt natsionaliseeritud majad antakse kooperatiivseks omandiks uutele kooperatiividele, kes moodustatakse endiste likvideeritavate ühingute liikmetest. Elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" liikmete nimekirjast nähtub, et A. Tauk kasutas korterit nr 8 alates
61. aastast ning et ta oli elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" liige. Sama ilmneb ka kooperatiivi asutajate liikmete peakoosoleku
62. jaanuari
63. a protokolli nr 13 ärakirjast, kus on fikseeritud ka osamaksu suurus 18 000 rubla.
64. juuni
65. a nimestikust nähtub, et endise korteriühingu, kellelt natsionaliseeriti Raua põik 3 elamu, liikmeks oli enne
66. aasta juunit P. Tauk ja et korterikooperatiivi liige on A. Tauk. Asjas on tõendatud, et elamuehituslik kooperatiiv "Ühiskodu" moodustati ENSV RKN
67. juuni
68. a määruses nr 1155 sätestatud põhimõtete järgi ning selle kooperatiivi liige oli A. Tauk, kellele kuulus ka 18 000-rublane osamaks. ENSV RKN
69. juuni
70. a määrusega nr 1155 kinnitatud näidispõhikirja p 17 järgi antakse igale kooperatiivi liikmele alaliseks kasutamiseks eluruum vastavalt tema osamaksu suurusele. Raua põik 3 majas, mis anti üle uuele kooperatiivile "Ühiskodu" Tallinna Linna TSN Täitevkomitee otsuse ja
71. novembri
72. a vara üleandmise akti alusel, asus ka eluruum nr
73. Seega kasutas A. Tauk Raua põik 3 korterit nr 8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel. Elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" liikmete nimekirjast (toimiku lk 40-42) ilmneb, et pärast
74. aastat ei olnud A. Taukil võlgnevusi, seega pidi tema osamaks olema tasutud enne
75. oktoobrit
76. a ja tal polnud ENSV Ministrite Nõukogu
77. augusti
78. a määruse nr 612 p 4 kohaselt osamaksu tagasisaamise õigust Tallinna Linna TSN Täitevkomiteelt. Samas aga ei nähtu viidatud määrusest nr 612, et A. Taukilt oleks võõrandatud temale elamuehituslikus kooperatiivis "Ühiskodu" kuuluv osamaks. Asjaolu, et määruse p 4 järgi oli Tallinna Linna TSN Täitevkomitee kohustatud tagastama osa- ja sisseastumismaksud, mis olid tasutud pärast
79. oktoobrit
80. a, ei tähenda varasemate osa- ja sisseastumismaksude võõrandamist. Määrus nr 612 puudutab majade äravõtmist. Seetõttu ei ole tõendatud, et ENSV Ministrite Nõukogu
81. augusti
82. a määrusega nr 612 oleks A. Taukilt võõrandatud talle kuulunud osamaks elamuehituslikus kooperatiivis "Ühiskodu". Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
83. Tallinna Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse Tallinna linn, kes palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta avaldus täielikult rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
84. novembri
85. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osas, millega tuvastati, et A. Tauk kasutas Raua põik 3 asuvat korterit 8 kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis rahuldamata D.-M. Küla avalduse lugeda tõendatuks, et vara õigusvastase võõrandamise ajal oli korter Tallinnas Raua põik 3-8 A. Tauki kasutuses osamaksu alusel. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole vaidlust selle üle, et P. Tauk oli korteriühingu "Ühiskodu" liige
86. aastast ja talle kuulus selle ühingu elamus Raua põik 3 korter nr
87. Korteriühistule kuulunud elamu võttis ENSV RKN
88. novembril
89. a natsionaliseeritavate majade nimestikku ja P. Tauk arreteeriti
90. juunil
91. Seega õigusvastaselt võõrandati vara korteriühingult "Ühiskodu", mille liikmeks oli P. Tauk, mitte A. Tauk. Kuna vara kuulus enne selle natsionaliseerimist P. Taukile, pidi D.-M. Küla tõendama, millisel alusel tema onult õigusvastaselt võõrandatud vara läks üle tema isale. Asjaolu, et ENSV RKN
92. juuni
93. a määrusega nr 1155 kutsuti ellu uued kooperatiivid likvideeritud korteriühingute neist liikmeist, kes enne
94. juunit
95. a kuulusid töötava rahva hulka ja rajasid oma korteri ehitamise või omandamise töötuludele, ja et korterikooperatiivi "Ühiskodu" asutajate liikmete
96. jaanuaril
97. a toimunud peakoosoleku protokolli nr 13 p-s 1 on korteriühistu "Ühiskodu" majaehituse kulud ümber hinnatud kroonidest rubladeks ja näidatud A. Tauki osamaksu suuruseks 18 000 rubla, ei tähenda, et A. Tauk muutus tema vennalt õigusevastaselt võõrandatud vara omanikuks. Õigusvastaselt võõrandatud vara ümberhindamine ja A. Tauki kasutuses olnud korteri osamaksu suuruseks 18 000 rubla nimetamine ei muutnud teda veel osamaksu omandajaks. D.M. Küla ei ole esitanud tõendeid, et A. Tauk oleks osamaksu tasunud ja selle tagajärjel ühingu liikmeks saanud. Asjaolu, et
98. juuni
99. a seisuga oli A. Tauk korteriühingu liikmete nimestikus varasema liikme P. Tauki asemel, ei tähenda iseenesest, et osamaks kui õigusvastaselt võõrandatud vara kuulus temale. Korteri valdajaks ja kooperatiivi liikmeks olek, mis on tõendatud Tallinna Riikliku Keskarhiivi
100. juuni
101. a arhiiviteatisega nr 70-196/248, ei tähenda, et A. Tauk oleks kasutanud korterit osamaksu alusel. Kui seda arvesse võtta, siis ei ole tõendatud, et A. Tauk kasutas korterit Tallinnas Raua põik 3-8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel. Kuna ei ole tõendatud, et A. Tauk oleks ise korteri osamaksu tasunud või et osamaks oleks vennalt temale üle läinud seaduslikul alusel, siis on kohus ekslikult tuvastanud, et A. Tauk kasutas korterit osamaksu alusel. Seega puudub ka alus selle osamaksu temalt võõrandamise aja tuvastamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
102. Kassatsioonkaebuses palus avaldaja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. ENSV RKN
103. juuni
104. a määrusega nr 1155 likvideeriti senised korterühingud ja endiste liikmete ja vara (osamaksu) baasil asutati uued korteriühingud.
105. juuni
106. a määruse arendamiseks antud ENSV RKN
107. mai
108. a määruse nr 421 p 1 kohaselt tuli taastada elamuehituslike kooperatiivide tegevus
109. juunist
110. a. Seega taastati selle normatiivaktiga
111. juuni
112. a määrusega nr 1155 moodustatud elamuehituslikud kooperatiivid. ENSV Ministrite Nõukogu
113. augusti
114. a määrusega nr 612 tühistati eelnevad määrused majade üleandmise kohta elamuehituslikele kooperatiividele. Tallinna Linna RSN Täitevkomiteed kohustati üle võtma endistele korteriühingutele kuulunud majad, mis olid aastatel 1940-1941 natsionaliseeritud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et
115. aastal moodustatud ja
116. aastal taasasutatud elamuehituslik kooperatiiv "Ühiskodu" käsitas A. Tauki kooperatiivi täieõigusliku liikmena. Kohtul ei olnud õiguslikku alust tuvastada, et A. Tauk oleks korterit kasutanud õigusvastaselt. Kohtu vastupidised järeldused tuvastatud asjaolude hindamisel on käsitletavad materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamisena. Kohus ei ole põhjendanud, miks esitatud tõendid ei anna alust ENSV RKN
117. juuni
118. a määruse ja selle alusel kinnitatud elamuehitusliku kooperatiivi normaalpõhikirja sätete kohaldamiseks vaidluse lahendamisel. Kohtu järeldused on vastuolulised. Elamuehitusliku kooperatiivi vara kasutamise õiguslik alus tekkis vaid ühel viisil - liikmelisuse kaudu. Liikmelisus elamukooperatiivis võis samuti tekkida ühel viisil - osamaksu tasumise kaudu. Kui elamuehituslik kooperatiiv tõendab, et liikme osamaks on tasutud, siis pole seda enam vaja teiste tõenditega tõendada.
119. Huvitatud isik ei esitanud kassatsioonkaebusele vastust.
120. Istungil jäi avaldaja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Huvitatud isiku esindaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
121. Apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
122. Avalduse kohaselt pöördus D.-M. Küla kohtusse kahe nõudega. Esiteks palus D.-M. Küla kohtul tuvastada, et elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaks võõrandati A. Taukilt
123. aastal. Teiseks, et vara võõrandamise ajal oli Tallinnas Raua põik 3 korter nr 8 A. Tauki kasutuses osamaksu alusel. Linnakohus rahuldas D.-M. Küla avalduse osaliselt. Linnakohtu otsusega tuvastati, et A. Tauk kasutas Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel. Linnakohus jättis tuvastamata A. Taukilt elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu võõrandamise aja. Selles osas avalduse rahuldamata jätmist põhjendas linnakohus sellega, et ENSV Ministrite Nõukogu
124. augusti
125. a määrus nr 612 puudutas majade äravõtmist, mitte aga elamuehituslike kooperatiivide liikmete tasutud osa- ja sisseastumismaksude võõrandamist. Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse kogu linnakohtu otsuse peale. Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse osas, millega tuvastati, et A. Tauk kasutas vaidlusalust korterit elamuehitusliku kooperatiivi osamaksu alusel, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis D.M. Küla avalduse selle asjaolu tuvastamiseks tõendamatuse tõttu rahuldamata. Muus osas jättis apellatsioonikohus linnakohtu otsuse muutmata. Seega jättis ringkonnakohus muutmata linnakohtu otsuse A. Taukilt elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu võõrandamise aja tuvastamata jätmise põhjenduste osas.
126. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ei vasta kohtuotsusele esitatavatele nõuetele. TsMS § 330 lg 4 järgi tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja lahendab asja sisuliselt seda esimese astme kohtule tagasi saatmata, siis tuleb otsuse tegemisel arvestada ka esimese astme kohtu otsuse põhjendava osa kohta kehtestatud nõudeid. Sel juhul peab ringkonnakohus TsMS § 231 lg 4 kohaselt otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poolte väidetega või ei arvesta mõnd kogutud tõendit, samuti analüüsima kõiki tõendeid. TsMS § 249 lg 1 järgi tuleb kohtul hagita asi läbi vaadata hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Järelikult peab ka hagita asjas ringkonnakohtu otsus vastama nii TsMS § 330 lg 4 kui ka TsMS § 231 lg 4 nõuetele, kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja lahendab ise asja sisuliselt.
127. Tühistades linnakohtu otsuse osas, millega tuvastati, et A. Tauk kasutas Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel ja jättes uue otsusega selles osas D.-M. Küla avalduse rahuldamata, pidi apellatsioonikohus otsuses analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta ei nõustu avaldaja väidetega tuvastatava asjaolu tõendatuse kohta. Ringkonnakohus on otsuses küll loetlenud avaldaja esitatud tõendeid, kuid pole neid analüüsinud ega põhjendanud, miks need ei tõenda, et A. Tauk kasutas elamuehituslikule kooperatiivile "Ühiskodu" kuuluvas elamus korterit osamaksu alusel. Samuti pole ringkonnakohtu otsuses märgitud, missugustest materiaalõiguse normidest lähtudes ringkonnakohus avaldaja esitatud tõendeid hindas ja oma järeldused tegi.
128. Ringkonnakohus leidis otsuses, et Tallinnas Raua põik 3 asuv elamu võõrandati õigusvastaselt korteriühingult "Ühiskodu", kui ENSV Rahvakomissaride Nõukogu võttis selle
129. novembril 1940 Tallinna linnas natsionaliseeritavate majade nimestikku. Samas jättis ringkonnakohus muutmata linnakohtu otsuse põhjendused, mille kohaselt ENSV Ministrite Nõukogu
130. augusti
131. a määrus nr 612 käis elamuehituslikelt kooperatiividelt majade äravõtmise kohta, mitte elamuehituslike kooperatiivide liikmete tasutud osa- ja sisseastumismaksude võõrandamise kohta, ning seetõttu tuleb avaldus A. Taukilt osamaksu võõrandamise aja tuvastamiseks jätta rahuldamata. Kui asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohus leiab, et A. Tauk kasutas Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel, siis tuleb ringkonnakohtul huvitatud isiku apellatsioonkaebuse alusel võtta seisukoht ka esimese astme kohtu otsuse nende põhjenduste osas, milles käsitletakse elamuehituslikult kooperatiivilt elamu võõrandamist. J. Odar, A. Kull, J. Luik