3-1-1-22-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-22-03 Otsuse kuupäev

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi A. T. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 1031 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. oktoobri
4. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 4-2019/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Alo Pormeisteri kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. veebruar
6. a Resolutsioon
7. Lõpetada menetlus A. T. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 1031 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses aegumistähtaja möödumisega.
8. Kohtuotsus jõustub
9. märtsil
10. a ega ole edasikaevatav ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. A. T. anti kohtu alla KrK § 204 lg 1 järgi selles, et ta, juhtides
12. jaanuaril
13. a liinibussi "Scania", ei veendunud Õismäel "N." peatuses enne bussi uste sulgemist ja peatusest väljumist, et kõik reisijad on bussi sisenenud, sulges bussi uksed ja alustas sõitmist, rikkudes sellega Liikluseeskirja (rikkumise ajal kehtinud redaktsioonis) punkti
14. Bussi ukse vahele jäi kätt pidi M. V., kes käe vabanemisel bussi ukse vahelt kukkus teele. Buss sõitis tagumise rattaga üle tema vasaku jala, põhjustades M. V.-le raskeid kehavigastusi. Pärast liiklusõnnetust A. T. ei peatunud selleks, et välja selgitada, mis juhtus; ei andnud kannatanule vajalikku esmaabi; ei kutsunud sündmuskohale kiirabi ega teavitanud liiklusõnnetusest politseid ning lahkus sündmuskohalt. Sellega rikkus ta LE punkte 195.1 ja
15. Tallinna Linnakohtu
16. detsembri
17. a määrusega lõpetati kriminaalasi leppimise tõttu.
19. juunil
20. a karistati A. T.-d HÕS § 1031 lg-s 1 kirjeldatud haldusõiguserikkumise eest rahatrahviga 2650 krooni. Otsuse kohaselt leidis tuvastamist, et A. T. ei veendunud enne sõidu alustamist selle ohutuses (surus sulguva ukse vahele reisija käe), tekitas varalise kahju ja kehalisi vigastusi M. V.le ning lahkus sündmuskohalt.
21. A. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule. Kaebuse kohaselt ei saa isikut võtta haldusvastutusele, kui sama teo kohta on algatatud kriminaalasi. Samuti leiti kaebuses, et otsus oli ka sisuliselt ebaõige, kuna A. T. ei lahkunud sündmuskohalt tahtlikult.
22. Tallinna Linnakohtu
23. oktoobri
24. a otsusega tühistati Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna
25. juuni
26. a otsus ja lõpetati asjas menetlus. Kohus leidis, et A. T. poolt toimepandud tegu oli kirjeldatud KrK § 204 lg 1 dispositsioonis ja tõi endaga kaasa kriminaalvastutuse. Õiguskindluse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt ei saa sama tegu olla üheaegselt nii kuritegu kui väärtegu.
27. Tallinna Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Alo Pormeisteri esitatud kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Linnakohtu
28. oktoobri
29. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
30. Kassatsioonkaebuse kohaselt on linnakohus vääralt käsitlenud KrK § 204 lg-s 1 ja HÕS § 1031 lg-s 1 kirjeldatud süütegusid ühe teona. KrK § 204 lg 1 nägi ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati raske kehavigastus või inimese surm. Raske kehavigastuse põhjustamine oli põhjuslikus seoses LE p 72 rikkumisega (juht ei veendunud manöövri ohutuses). LE p 196 alapunktis 3 nimetatud teatamiskohustuse mittetäitmine ei olnud põhjuslikus seoses tekitatud tagajärjega ega saanud kaasa tuua kriminaalvastutust. Linnakohus, lõpetades kriminaalmenetluse leppimise tõttu, ei andnud õiguslikku hinnangut LE p 196.3 rikkumisele, vaid lõpetas kriminaalmenetluse KrK § 204 lg 1 süüdistuses. Lisaks leitakse kaebuses, et kohus ei ole haldusõiguserikkumise asja sisuliselt arutanud ega sellele hinnangut andnud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Riigikohus ei nõustu Tallinna Linnakohtu
32. oktoobri
33. a kohtuotsuses väljendatud seisukohaga, et kõik A. T. poolt
34. jaanuaril
35. a toimepandud Liikluseeskirja rikkumised olid talle inkrimineeritud KrK § 204 lg 1 kaudu. Seda mõtet võiks küll toetada A. T. esitatud süüdistuse formulatsioon, kus on loetletud kõik tema poolt toimepandud rikkumised, sh ka tema poolt peale liiklusõnnetuse toimumist kannatanule esmaabi mitteandmine, politseile mitteteatamine ning sündmuskohalt lahkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et ebaõigesti esitatud süüdistus ei saa siiski muuta kriminaalõiguse teooriat. A. T. poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ajal kehtinud KrK § 204 lg 1 käsitles kuriteona vaid selliseid mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisi, millega põhjustati kannatanu surm või tekitati talle üliraskeid kehavigastusi. Seega sai KrK § 204 objektiks olev tegu seisneda vaid tegevuses või tegevusetuses, mis on vahetus põhjuslikus seoses kannatanu surma või talle kehavigastuste tekitamisega. Reeglina pandi sellised teod toime enne liiklusõnnetust või vahetult selle toimumise ajal. A. T. süüdistusse on aga lülitatud ka tema teod peale liiklusõnnetuse toimumist, kui kannatanule olid kehavigastused juba tekitatud. Ilmselgelt ei saa need teod olla vahetus põhjuslikus seoses tekitatud tagajärjega ning seega ei sisalda need teod KrK § 204 lg-s 1 kirjeldatud kuriteokoosseisu.
36. Eeltoodust tulenevalt oli kohtuvälisel menetlejal õigus otsustada halduskaristuse määramine haldusõiguserikkumise protokollis AB331964 kirjeldatud tegudes nende Liikluseeskirjade punktide järgi, millele ei saanud järgneda A. T. kriminaalvastutust.
37. Tuleb siiski märkida, et
38. juunil
39. a koostatud otsus haldusõiguserikkumise asjas sisaldab olulisi menetluslikke vajakajäämisi, mis panevad tõsise kahtluse alla A. T. määratud karistuse seaduslikkuse. Nimelt ei vasta kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuse põhiosa resolutsioonile. Otsuse põhiosa kohaselt on tuvastatud, et A. T. juhtides
40. jaanuaril
41. a kell 16.31 Tallinnas X teel mootorsõidukit Scania, ei veendunud enne sõidu alustamist ohutuses, surus sulguva ukse vahele reisija käe, tekitas varalise kahju ja kehalisi vigastusi ning lahkus sündmuskohalt. Otsuse resolutiivosas on A. T. tegevus aga kvalifitseeritud HÕS § 1031 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt politseile mitteteatamise või sealjuures politseilt saadud korralduste eiramise eest.
42. Kriminaalkolleegiumil puudub käesoleva kaebuse lahendamisel vajadus võtta seisukoht selle rikkumise olulisuse ja sellest tulenevate õiguslike tagajärgede üle, kuna menetlus A. T. haldusõiguserikkumise asjas tuleb lõpetada teistel motiividel. A. T. pani talle süüksarvatava haldusõiguserikkumise toime
43. jaanuaril 2001.a, seega enne Karistusseadustiku jõustumist. KarSRS § 6 lg 5 kohaselt karistuse kohaldamisel füüsilisele isikule pärast Karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud haldusõiguserikkumiste eest, mõistetakse karistus Karistusseadustiku järgi, raskendamata haldusõiguserikkuja karistust. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. VTMS § 199 kohaselt jõustub kohtuotsus või määrus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Käesolevas asjas möödus seega aegumistähtaeg
44. jaanuaril
45. a, kui asi oli kassatsioonikohtu menetluses. Seega tuleb A. T. väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 5 lõpetada. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris